Gaz MM-V 1942

(22-07-2021, 11:35 AM)kris282 Kirjutas:  Kuidas üldse nö. sõjaväe masinad üldse tavakodaniku valdusesse tollel ajal sattus? Et masin jäeti sõjaväelaste poolt maha ja hiljem lohistas, kes jõudis, ära ? Muidugi, see variant tundub väga kahtlane Big Grin . 
Kuid ehk keegi on pajatanud? 

Kris
GAZ AA/MM polnud mingi sõjaväemasin. Armee kasutas neid põhjusel, et midagi muud lihtsalt polnud võtta (peale ZIS-5 ja väheste Jaroslavi tehase veokate). Eks iga sellise traktori saamislugu võis olla natuke erinev. Paarkümmend aastat peale sõda vedeles veel metsas igasugust kraami, mõni mees lohistas ehk sealt mingid jupid omale koju (mootor oli võibolla juba sõja- või koguni EW ajast küünis heinakuhja all olemas), midagi sai kolhoosi töökoja tagant nõgesepõõsast ja saigi sedasi traktori lõpuks kokku. Veelgi levinum oli arvatavasti see, et kuskilt tehasest või majandist hangiti omale mahakantud komplektne GAZ MM ja tehti sellest. Nagu siin foorumis juttu oli, siis 1963. aastast keelati liikluses mehaaniliste piduritega autode kasutamine ja seega võis neid vanu GAZ-e üksjagu n.ö. üle jääda. Vanad ja väsinud nad tolleks ajaks juba olid (niipaljukest kui neid veel järgi oli), kap. remont Tartu Autoremonditehases oli MM jaoks juba lõppenud, hüdropidurite peale ümber ehitama hakata ei viitsinud keegi, kuna GAZ-51 oli piisavalt saada, 52 ja 53 hakkasid juba tulema. Nii nad siis ühel, teisel või kolmandal moel endale ära sebitigi. Kes sai jumalamuidu kätte, kes ehk mõne pudeli viina eest, mõni ehk pidi mingi suht sümboolse summa maksma või umbes samas kaalus suvalist vanarauda asemele tooma (no mõne metsast leitud Tiiger-tanki roomiku näiteks Big Grin ).

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta

(22-07-2021, 15:19 PM)pppp Kirjutas:  Mismoodi neil veokast tehtud traktoritel ülekandearv parajaks tehti?
 Teine käigukast esimese otsa on üks variant.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta

Ülekande arv on minu omal parajaks tehtud aeglustuskastiga. Ei tea kust see maha kruvitud on. Aga muidu vist kannatas niisama ilma selleta ka asju ajada. Nad on võimalik lausa 250 pööret minutis tiksuma panna. Ja jõudu on tal ikka hulga. 1. Käik suht aeglane...

Pirkasid ja muid numbreid sellel traktoril ei ole. Väljaarvatud mootori number...

Mingid roostes tiivad sai külge toetatud...

[Pilt: 20210724-221353.jpg]

Kogu ülejäänud kabiin tekib kaa talle peagi külge. Ennesõjaaegse MMi kabiin(sama nagu AA-l). Kabiin saab olema roostes ja auklik, ja jääbki selliseks. Raami enne kokku ei keevita kui leian pika kardaani ja teovõlli vahelise ühendusmuhvi. Niimoodi säilitab masin liikumisvõime.

Olgu veel öeldud et mingit taastamis projekti sellest masinast ei tule...
Vasta



Väike video kaa käimisest. Käib enamvähem normaalselt. Ideaalis peaks klapid üle käima ja kollektori tihendid ära vahetama. Aga pole mõtet hulluks minna.... Targemat ka teha.
Vasta

Huvitav, kuidas ARK ükskord kahest tükist kokku keevitatud raami peale vaatab? Tõsi, eks keevituskoha saab nii ära siluda, et midagi pole aru saada. Peaasi, et keset mõnd uunikumide paraadi pooleks ei murdu. Vähemasti nõukaajal oli raami parandamine keevitamise teel keelatud, mõranema kippuvale kohale võis küll lapi peale neetida. Eks sellegipoolest muidugi keevitati ka, aga vähemasti ametlikult nii ei tohtinud. Lapsena sai tihti isaga tööl kaasas käidud ja mäletan, et tehase ühes nurgataguses seisis välimuse poolest muidu üsna kobe GAZ 93. Uurisin siis isa käest, et miks see auto seal sedasi vedeleb ja ei sõida. Siis saingi teada, et raam läbi. Olevat vist isegi Nuia remonti viidud, aga toodud sama targalt tagasi, kuna raam olnud sellises seisus, et enam neetida ka ei andnud. Välja küll midagi ei paistnud, aga ega ma tol ajal täpsemalt vaadata ka ei osanud. Raami vahetus huvitaval kombel ka justkui lubatud ei olnud, samas kui sõiduautodel tehti vajadusel kerevahetust ja selle tulemusel tekkis igasugu huvitavaid kurioosumeid, nt. GAZ 24 sünniaastaga 1949 Big Grin . Ametlikult oli tegu kere, mootori- ja veermiku vahetuse läbi teinud Pobedaga. Tegelikult sebiti lihtsalt kuskilt Volga toorikkere (juhtus, et seegi keevitati ise algosakestest kokku), mootor, käigukast, sillad ja muu mudru ja siis mõne loodusega juba pooleldi üheks saanud (või üldse enam mitteeksisteeriva) Pobeda dokumendid.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta

Ei olnud plaanis kutsuda Arki keevitamist vaatamaSmile
Üks tuttav naine tegi kunagi möödasõitu, aga jäi vastassuunda lõksu sest pidev joon algas. Pidi tagurdama hakkamaSmile
Nali naljaks. Ega selle autoga keegi mingeid koormaid ei vea. Järgmise 100 aasta jooksul sõidab ehk 5km healjuhul. Vaevalt et sedagi. Lihtsalt dekoratiiv ese...

Kahest osast kokku keevitatud autosid on siin varem kaa arvele võetud. Peamiselt Leedust toodud masinad...
Vasta

Vähe teemaväline, kuid seotud mitmest autost ühe kokku keevitamisega...


2000ndate algul sai 1 liiga mosse kokku keevitatud. Ühe nina teise saba ja kolmanda katus. Võistluse ajal, Vaos vist, sõideti tollega elektripost maha. No ei lagunenud mitmeks tükiks. Nina lömmis ja katus kortsus. Juht pääses suht minimaalsete vigastustega...
Vasta

(29-07-2021, 02:03 AM)Mossemees Kirjutas:  Huvitav, kuidas ARK ükskord kahest tükist kokku keevitatud raami peale vaatab?...
Tegu pole mitte kahe raami kokkukeevitamsega, vaid raami remondiga. Remonttükid tulevad lihtsalt varuosa raami küljest kuna nende kuju ja materjal on võimalikult õige. Ka tänapäeva avariilisi autosid keevitatakse niimoodi kokku: Näide Oluline on töö kvaliteet, et saaks nii nagu tehases tehti või nii nagu tootja ise kereplekkide/elementde vahetust ette näeb. Eelpool näitena ja ka ARKi hoiatustes toodud Leedu säästuremondivabrikud sellist kvaliteeti otseloomulikult ei taga.

ARKi jaoks on tõenäoliselt reaalsest traktorist tehtud veoauto vastuvõetavam kui metsa alt leitud tükkidest kokkupandud veoauto.
Vasta

Mitte et see väga mõistlik tegevus oleks aga ma keevitasin oma pooleksroostetanud mazda kastika raami korduvalt risti ja pikuti kokku ja ülevaatusel ei öeldud kordagi midagi. Käiasin keevituse enamvähem maha ja lasin mastiksiga üle. Sellise muuseumieksponaadi raami kokkukeevitamisel ma küll mingit probleemi ei näe.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne