Gaz MM-V 1942

(22-07-2021, 10:35 AM)kris282 Kirjutas:  Kuidas üldse nö. sõjaväe masinad üldse tavakodaniku valdusesse tollel ajal sattus? Et masin jäeti sõjaväelaste poolt maha ja hiljem lohistas, kes jõudis, ära ? Muidugi, see variant tundub väga kahtlane Big Grin . 
Kuid ehk keegi on pajatanud? 

Kris
GAZ AA/MM polnud mingi sõjaväemasin. Armee kasutas neid põhjusel, et midagi muud lihtsalt polnud võtta (peale ZIS-5 ja väheste Jaroslavi tehase veokate). Eks iga sellise traktori saamislugu võis olla natuke erinev. Paarkümmend aastat peale sõda vedeles veel metsas igasugust kraami, mõni mees lohistas ehk sealt mingid jupid omale koju (mootor oli võibolla juba sõja- või koguni EW ajast küünis heinakuhja all olemas), midagi sai kolhoosi töökoja tagant nõgesepõõsast ja saigi sedasi traktori lõpuks kokku. Veelgi levinum oli arvatavasti see, et kuskilt tehasest või majandist hangiti omale mahakantud komplektne GAZ MM ja tehti sellest. Nagu siin foorumis juttu oli, siis 1963. aastast keelati liikluses mehaaniliste piduritega autode kasutamine ja seega võis neid vanu GAZ-e üksjagu n.ö. üle jääda. Vanad ja väsinud nad tolleks ajaks juba olid (niipaljukest kui neid veel järgi oli), kap. remont Tartu Autoremonditehases oli MM jaoks juba lõppenud, hüdropidurite peale ümber ehitama hakata ei viitsinud keegi, kuna GAZ-51 oli piisavalt saada, 52 ja 53 hakkasid juba tulema. Nii nad siis ühel, teisel või kolmandal moel endale ära sebitigi. Kes sai jumalamuidu kätte, kes ehk mõne pudeli viina eest, mõni ehk pidi mingi suht sümboolse summa maksma või umbes samas kaalus suvalist vanarauda asemele tooma (no mõne metsast leitud Tiiger-tanki roomiku näiteks Big Grin ).

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta

(22-07-2021, 14:19 PM)pppp Kirjutas:  Mismoodi neil veokast tehtud traktoritel ülekandearv parajaks tehti?
 Teine käigukast esimese otsa on üks variant.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta

Ülekande arv on minu omal parajaks tehtud aeglustuskastiga. Ei tea kust see maha kruvitud on. Aga muidu vist kannatas niisama ilma selleta ka asju ajada. Nad on võimalik lausa 250 pööret minutis tiksuma panna. Ja jõudu on tal ikka hulga. 1. Käik suht aeglane...

Pirkasid ja muid numbreid sellel traktoril ei ole. Väljaarvatud mootori number...

Mingid roostes tiivad sai külge toetatud...

[Pilt: 20210724-221353.jpg]

Kogu ülejäänud kabiin tekib kaa talle peagi külge. Ennesõjaaegse MMi kabiin(sama nagu AA-l). Kabiin saab olema roostes ja auklik, ja jääbki selliseks. Raami enne kokku ei keevita kui leian pika kardaani ja teovõlli vahelise ühendusmuhvi. Niimoodi säilitab masin liikumisvõime.

Olgu veel öeldud et mingit taastamis projekti sellest masinast ei tule...
Vasta



Väike video kaa käimisest. Käib enamvähem normaalselt. Ideaalis peaks klapid üle käima ja kollektori tihendid ära vahetama. Aga pole mõtet hulluks minna.... Targemat ka teha.
Vasta

Huvitav, kuidas ARK ükskord kahest tükist kokku keevitatud raami peale vaatab? Tõsi, eks keevituskoha saab nii ära siluda, et midagi pole aru saada. Peaasi, et keset mõnd uunikumide paraadi pooleks ei murdu. Vähemasti nõukaajal oli raami parandamine keevitamise teel keelatud, mõranema kippuvale kohale võis küll lapi peale neetida. Eks sellegipoolest muidugi keevitati ka, aga vähemasti ametlikult nii ei tohtinud. Lapsena sai tihti isaga tööl kaasas käidud ja mäletan, et tehase ühes nurgataguses seisis välimuse poolest muidu üsna kobe GAZ 93. Uurisin siis isa käest, et miks see auto seal sedasi vedeleb ja ei sõida. Siis saingi teada, et raam läbi. Olevat vist isegi Nuia remonti viidud, aga toodud sama targalt tagasi, kuna raam olnud sellises seisus, et enam neetida ka ei andnud. Välja küll midagi ei paistnud, aga ega ma tol ajal täpsemalt vaadata ka ei osanud. Raami vahetus huvitaval kombel ka justkui lubatud ei olnud, samas kui sõiduautodel tehti vajadusel kerevahetust ja selle tulemusel tekkis igasugu huvitavaid kurioosumeid, nt. GAZ 24 sünniaastaga 1949 Big Grin . Ametlikult oli tegu kere, mootori- ja veermiku vahetuse läbi teinud Pobedaga. Tegelikult sebiti lihtsalt kuskilt Volga toorikkere (juhtus, et seegi keevitati ise algosakestest kokku), mootor, käigukast, sillad ja muu mudru ja siis mõne loodusega juba pooleldi üheks saanud (või üldse enam mitteeksisteeriva) Pobeda dokumendid.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta

Ei olnud plaanis kutsuda Arki keevitamist vaatamaSmile
Üks tuttav naine tegi kunagi möödasõitu, aga jäi vastassuunda lõksu sest pidev joon algas. Pidi tagurdama hakkamaSmile
Nali naljaks. Ega selle autoga keegi mingeid koormaid ei vea. Järgmise 100 aasta jooksul sõidab ehk 5km healjuhul. Vaevalt et sedagi. Lihtsalt dekoratiiv ese...

Kahest osast kokku keevitatud autosid on siin varem kaa arvele võetud. Peamiselt Leedust toodud masinad...
Vasta

Vähe teemaväline, kuid seotud mitmest autost ühe kokku keevitamisega...


2000ndate algul sai 1 liiga mosse kokku keevitatud. Ühe nina teise saba ja kolmanda katus. Võistluse ajal, Vaos vist, sõideti tollega elektripost maha. No ei lagunenud mitmeks tükiks. Nina lömmis ja katus kortsus. Juht pääses suht minimaalsete vigastustega...
Vasta

(29-07-2021, 01:03 AM)Mossemees Kirjutas:  Huvitav, kuidas ARK ükskord kahest tükist kokku keevitatud raami peale vaatab?...
Tegu pole mitte kahe raami kokkukeevitamsega, vaid raami remondiga. Remonttükid tulevad lihtsalt varuosa raami küljest kuna nende kuju ja materjal on võimalikult õige. Ka tänapäeva avariilisi autosid keevitatakse niimoodi kokku: Näide Oluline on töö kvaliteet, et saaks nii nagu tehases tehti või nii nagu tootja ise kereplekkide/elementde vahetust ette näeb. Eelpool näitena ja ka ARKi hoiatustes toodud Leedu säästuremondivabrikud sellist kvaliteeti otseloomulikult ei taga.

ARKi jaoks on tõenäoliselt reaalsest traktorist tehtud veoauto vastuvõetavam kui metsa alt leitud tükkidest kokkupandud veoauto.
Vasta

Mitte et see väga mõistlik tegevus oleks aga ma keevitasin oma pooleksroostetanud mazda kastika raami korduvalt risti ja pikuti kokku ja ülevaatusel ei öeldud kordagi midagi. Käiasin keevituse enamvähem maha ja lasin mastiksiga üle. Sellise muuseumieksponaadi raami kokkukeevitamisel ma küll mingit probleemi ei näe.
Vasta

(13-07-2021, 12:15 PM)Taaviw126 Kirjutas:  Ei ole Avinurmest. Rõngu alevikus asus...

Siin väike video kaa...

https://youtu.be/IfdEwqJ6yew
Üritasin meelde tuletada, aga vana inimene juba, kaua läheb aega. Venelastel oli üsna sarnase lahenduse ja välimusega veoauto tegelikult ka olemas, ГАЗ 905
https://rus-texnika.ru/gaz-905.html    
Vasta

Veoauto raami keevitamine pole mingi probleem.Võetakse mingi pika raamiga furgoonauto visatakse kong maha ja tehakse raam lühemaks ja kalluriks või multiliftiks.Vilvo Auto teeb sellist tööd ametlikult ja vormistab kõik ARK-is.Veel teevad pikki Rootsist toodud metsaveokärusid,jupp vahelt välja ja Eestis lubatud mõõtu.
Vasta

Taavile "konkurent" tekkinud. Big Grin

https://www.postimees.ee/7339198/metsapr...id-eurosid
Vasta

Big Grin paistab et metsas läheb trügimiseks varstiSmile 50 tonni metsast silmaga korjata kõlab ikka väga ulmeliselt... isegi detektoriga selline kogus kokku ajada on ulme
Vasta

(17-09-2021, 21:09 PM)Taaviw126 Kirjutas:  Big Grin paistab et metsas läheb trügimiseks varstiSmile 50 tonni metsast silmaga korjata kõlab ikka väga ulmeliselt... isegi detektoriga selline kogus kokku ajada on ulme
Tuletage meelde eelmist edulugu. Toiduõli kasutamist..... pärast polnud enam õli kuskilt saada. Nüüd siis peale sellist keksimist saabub aeg, kus ei leidu eesti metsades enam prügi ega rauda. Big Grin
Vasta

Põrssapõlvest mäletan, et mets oli koht kus oli palju huvitavat.
LAZ bussid, autokered, igasugu garaasikoristusi ning ehitusprügi oli ka kaugemates kohtades tavaline nähtus.

Nüüd on kratid viinud metalli ning rohelised rämpsu.
Mis alles jäänud selle võtnud sammal enda alla.

Kuna uut risu peale ei tooda siis on suhteliselt puhas meiekandi mets.

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta

Õues on tasuta valgus ja soe kinni keeratud selleks aastaks. Vaja hakata Gaziga edasi jaurama.
Korralik tolmukiht oli vahepeal peale tekkinud...

[Pilt: 20211116-214957.jpg]

Sai ka igasugu erinevaid asju talle leitud, nagu näiteks üks esiakna raam, paak ja teine esituli. Pisiasju tuli teisigi.

[Pilt: 20211116-215738.jpg]

[Pilt: 20211116-220146.jpg]

Korralikku kabiini ei õnnestu leida. Kindlasti leian siis kui olemasolevast risust kabiini kokku keeran, nagu ikka.

Seadsin mingi risu puki peale püsti et oleks parem ümber selle kõndida ja kukalt kratsida...

[Pilt: 20211116-230230.jpg]

[Pilt: 20211116-231656.jpg]

[Pilt: 20211116-230301.jpg]

Paras horror. Aga küll tehtud saab.
Pean kola alt teise korralikuma torpeedo välja kaevama. Peab veel uurima ja endale selgeks tegema mis kabiini jupid käiku panna lõpuks.
Vasta

Täna, 80 aastat tagasi Leningradi piiramise algusajal, nimetati Ladogat ületanud jäätee sõjaliseks autoteeks nr.101 (Военно-автомобильная дорога № 101).

Seda jääteed hakati tegelikult rajama juba 19.novembril ja esimene kolonn ületas selle 22.novembril.

Jääteed nr.101 teatakse paremini Eluteena.

Minu Gaz MMi kujundas ka peamiselt just see tee. Autodel uksi polnud vaja sest jääpeal sõites hoiti neid niikuinii lahti, et paremini välja hüpata. Esipiduritel polnud ka erilist mõtet kuna ketid olid ainult tagaratastel. Ühest tulest piisas sest ka see kaeti enamjaolt kinni, et saksa lennukid ei märkaks kolonne jne.

Jäätee oli 30km pikk ja ära uppus iga neljas veoauto mis seda ületada proovis. Kokku uppus ära üle 1000 veoauto.

[Pilt: 1208244.jpg]

[Pilt: Road-of-life-1941-December.jpg]
Vasta

(16-01-2021, 22:59 PM)Taaviw126 Kirjutas:  MM tundub jah lihtne aga kõige hullem ongi see et kõik on paganama toll mõõdus. See tekitab parasjagu peavalu.
Ega nii raketiteadus ka ei ole...Kalkulaator peab alati olema käepärast. Tolliste keermesüsteemid selgeks tegema endale, ja siis varuma selle süsteemi polte, mutreid ja keermestamistööriistad mis antud autol on. Ebayst on saada. Lisaks Tracy tools Inglismaal.



Citroen DS 21 1970, Matchless 500 twin 1955, K750 1960, K750M 1970
Vasta

(27-11-2021, 08:52 AM)magnusk750 Kirjutas:  
(16-01-2021, 22:59 PM)Taaviw126 Kirjutas:  MM tundub jah lihtne aga kõige hullem ongi see et kõik on paganama toll mõõdus. See tekitab parasjagu peavalu.
Ega nii raketiteadus ka ei ole...Kalkulaator peab alati olema käepärast. Tolliste keermesüsteemid selgeks tegema endale, ja siis varuma selle süsteemi polte, mutreid ja keermestamistööriistad mis antud autol on. Ebayst on saada. Lisaks Tracy tools Inglismaal.
Kui tahta õiget asja siis peab varuma vanakooli polte mutreid või peab treipink töös olema. Keere on tollil säilinud sama Big Grin ,aga poldi mutri väliskuju on muutunud.

vanaraud ja " vana raud " ei ole päris samad.....
Vasta

(26-11-2021, 18:23 PM)Taaviw126 Kirjutas:  Täna, 80 aastat tagasi Leningradi piiramise algusajal, nimetati Ladogat ületanud jäätee sõjaliseks autoteeks nr.101 (Военно-автомобильная дорога № 101).

Seda jääteed hakati tegelikult rajama juba 19.novembril ja esimene kolonn ületas selle 22.novembril.

Jääteed nr.101 teatakse paremini Eluteena.

Minu Gaz MMi kujundas ka peamiselt just see tee. Autodel uksi polnud vaja sest jääpeal sõites hoiti neid niikuinii lahti, et paremini välja hüpata. Esipiduritel polnud ka erilist mõtet kuna ketid olid ainult tagaratastel. Ühest tulest piisas sest ka see kaeti enamjaolt kinni, et saksa lennukid ei märkaks kolonne jne.

Jäätee oli 30km pikk ja ära uppus iga neljas veoauto mis seda ületada proovis. Kokku uppus ära üle 1000 veoauto.

Komistasin sellise pildi otsa. Mälestusmärgil on igatahes uksed küljes.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Maasturite hankimist Ukraina sõjaväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina sõjaväele.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 5 külali(st)ne