Keevitamine selgeks
#1

Pikka aega on olnud soov õppida korralikult ära keevitamine. Mitte lihtsalt võtan aparaadi kätte ja hakkan suristama vaid tahaks tarkust ka juurde saada. Mõtlesin et äkki leidub miskeid kursusi hobikeevitajatele. Aga tutkit brat... Kõik ainult juba praktiseerivatele spetsialistidele või siis kutsekas. Põhitöö kõrvalt oleks hea käia paar korda nädalas õhtul või nädalavahetusel teadmisi ja oskusi ammutamas. Kas on keegi midagi sellist läbi teinud või pean ise oma vigadest õppima hakkama? Pealinna kandis võiks koolitus olla.
Vasta
#2

(27-11-2017, 23:12 PM)Peeter80 Kirjutas:  Pikka aega on olnud soov õppida korralikult ära keevitamine. Mitte lihtsalt võtan aparaadi kätte ja hakkan suristama vaid tahaks tarkust ka juurde saada. Mõtlesin et äkki leidub miskeid kursusi hobikeevitajatele. Aga tutkit brat... Kõik ainult juba praktiseerivatele spetsialistidele või siis kutsekas. Põhitöö kõrvalt oleks hea käia paar korda nädalas õhtul või nädalavahetusel teadmisi ja oskusi ammutamas. Kas on keegi midagi sellist läbi teinud või pean ise oma vigadest õppima hakkama? Pealinna kandis võiks koolitus olla.

Keevitamise puhul on mu meelest praktika tähtsam, teooriat võiks muidugi ka veidi teada, aga kätt peab pidevalt harjutama.
Hobikeevitamiseks ei näe erilist mõtet kursustele minna, teooriat leiab tänapäeval netist piisavalt ja aparaadid ei maksa ka midagi erilist (sõltub muidugi, kas jutt käib elektrood- või traadikeevitusest).
Mingi aeg sai muidu töötukassa kaudu kursustele.
Vasta
#3

Õhtuti ja nädalavahetustel on ilmselt tõesti raske leida. Kui keegi isegi soovib sellisel ajal seda läbi viia, siis tahab ta selle eest rohkem raha saada kui tavatööpäevadel. Alla 100 tunni kindlasti ei soovitaks. Loomulikult selle ajaga keevitajaks ei saa, vaid baasteadmised. Netist mingite suvaliste videote jms õpetuste põhjal õppida üritades jäävad teadmised väga lünklikuks, võib pärast eksida isegi täiesti algeliste asjadega. Samas paraku ka igaühest head keevitajat ei saagi.
Vasta
#4

(28-11-2017, 00:52 AM)veix__ Kirjutas:  Õhtuti ja nädalavahetustel on ilmselt tõesti raske leida. Kui keegi isegi soovib sellisel ajal seda läbi viia, siis tahab ta selle eest rohkem raha saada kui tavatööpäevadel. Alla 100 tunni kindlasti ei soovitaks. Loomulikult selle ajaga keevitajaks ei saa, vaid baasteadmised. Netist mingite suvaliste videote jms õpetuste põhjal õppida üritades jäävad teadmised väga lünklikuks, võib pärast eksida isegi täiesti algeliste asjadega. Samas paraku ka igaühest head keevitajat ei saagi.

sõltub sellest kas on annet või mitte.tehases euro paberitega tüüp ei suutnud katelt vettpidavaks saada...
mina tahtsin lukksepaks minna,võeti tööle ja pandi maalriks ja siis kuna kogu aeg värvida polnud siis läksin keevitaja kõrvale,vaatasin läbi maski mida ja kuda teeb ja tegin ka ise ja õmblus kohe sama ilus,pabereid mul pole ja koolis ka käinud pole,aga katla suudan vettpidavaks traadiga keevitada...,kui masin hästi jookseb siis juba esimese raundiga.
Vasta
#5

Olin viieteistkümne aastane ja vahtisin pealt kuidas paar kõvat keevitajat siin kasvuhoone küttetorustikku kokku keevitasid. Keevitusaparaat,suur roheline kandiline kast millel paar vänta peal.... seisis õues ja küsisin isalt,et järsku proovin keevitada. Isa laitis maha ja ütles,et keevitajad käivad kursustel..... Big Grin  Võtsin siis julguse kokku ja viskasin juhtmed traatide peale. Tirisin vana jalgratta esihargi(ei olnud vanaaegse ratta oma.....) ja kukkusin plärtsutama. Augu sain kohe sisse aga kahte rauatükki omavahel liita esialgu ei osanud. Peotäie elektroode olin ära raisanud ja alles siis sain aru,kuidas asi käib. Sellest ajast saati olen siin kõik asjad ise kokku keevitanud. Teinekord märkan,et alt üles keevitamine ei kuku päris hästi välja... ju siis mingid teadmised puudu või lihtsalt kehvad elektroodid....  Aastaid sai siin 5 mm. elektroodidega rauda lõigutud,see aparaat oli ikka vihane,kõike sai teha.
See eelnev jutt on siis selleks,et tegelt pole siin vaja midagi peale pihtahakkamise. Vaja on aparaati ja kohta. Muidugi hea oleks,kui keegi korra ära seletaks,kuidas ja mida. Nutikamatele piisab korra näitamisest. No mis tark mina siin teisi õpetama,peaks ka kunagi kursustele minema... Big Grin
Vasta
#6

(28-11-2017, 09:04 AM)muska71 Kirjutas:  
(28-11-2017, 00:52 AM)veix__ Kirjutas:  Õhtuti ja nädalavahetustel on ilmselt tõesti raske leida. Kui keegi isegi soovib sellisel ajal seda läbi viia, siis tahab ta selle eest rohkem raha saada kui tavatööpäevadel. Alla 100 tunni kindlasti ei soovitaks. Loomulikult selle ajaga keevitajaks ei saa, vaid baasteadmised. Netist mingite suvaliste videote jms õpetuste põhjal õppida üritades jäävad teadmised väga lünklikuks, võib pärast eksida isegi täiesti algeliste asjadega. Samas paraku ka igaühest head keevitajat ei saagi.

sõltub sellest kas on annet või mitte.tehases euro paberitega tüüp ei suutnud katelt vettpidavaks saada...
mina tahtsin lukksepaks minna,võeti tööle ja pandi maalriks ja siis kuna kogu aeg värvida polnud siis läksin keevitaja kõrvale,vaatasin läbi maski mida ja kuda teeb ja tegin ka ise ja õmblus kohe sama ilus,pabereid mul pole ja koolis ka käinud pole,aga katla suudan vettpidavaks traadiga keevitada...,kui masin hästi jookseb siis juba esimese raundiga.

kunagi sa ka rauduksi keevitatud,tavalise korteri turvaukse situb iga mats kokku kui vaja.paar kuud sitsisin tava ustega siis usaldati juba broofil uksed kätte ja sain koheselt kenasti hakkama ja perse ei keeranud midagi.selle töö puhul on 1 mill juba suur number ja broofili paksus vist 1 mm.ka klasi liistud tuleb 0,5 mm täpsusega pikkused paika lõigata.
Vasta
#7

(28-11-2017, 09:25 AM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  Olin viieteistkümne aastane ja vahtisin pealt kuidas paar kõvat keevitajat siin kasvuhoone küttetorustikku kokku keevitasid. Keevitusaparaat,suur roheline kandiline kast millel paar vänta peal.... seisis õues ja küsisin isalt,et järsku proovin keevitada. Isa laitis maha ja ütles,et keevitajad käivad kursustel..... Big Grin  Võtsin siis julguse kokku ja viskasin juhtmed traatide peale. Tirisin vana jalgratta esihargi(ei olnud vanaaegse ratta oma.....) ja kukkusin plärtsutama. Augu sain kohe sisse aga kahte rauatükki omavahel liita esialgu ei osanud. Peotäie elektroode olin ära raisanud ja alles siis sain aru,kuidas asi käib. Sellest ajast saati olen siin kõik asjad ise kokku keevitanud. Teinekord märkan,et alt üles keevitamine ei kuku päris hästi välja... ju siis mingid teadmised puudu või lihtsalt kehvad elektroodid....  Aastaid sai siin 5 mm. elektroodidega rauda lõigutud,see aparaat oli ikka vihane,kõike sai teha.
See eelnev jutt on siis selleks,et tegelt pole siin vaja midagi peale pihtahakkamise. Vaja on aparaati ja kohta. Muidugi hea oleks,kui keegi korra ära seletaks,kuidas ja mida. Nutikamatele piisab korra näitamisest. No mis tark mina siin teisi õpetama,peaks ka kunagi kursustele minema... Big Grin

Olen minagi sedamoodi keevitama hakanud. Sai isaga tööjuures kaasas kooserdatud, see alailma siristas elektroodiga midagi jälle kokku. Olgu selleks laudas olevad lehmateemalised agregaadid või siis põllutöömasinad. Keevitas nagu vanakurat. Mingi moment võtsin munad pihku ja küsisin proovida. Ja sealt see pihta hakkakski. Esimest korda väga es mäleta, aga kolmene elektrood kärsatas nii kähku ära, et ei jõudnud pealegi anda.... Midagi jämedat sai lastud igatahes. Edaspidine värk oli juba koolis, kui sai traatkeevitust proovida. Tehti asjad selgeks ja nüüd olen isehakanud keevitaja siiamaani. Tööl lasen vahest paksemat, vahest peenemat kokku. Ehitan ise igasugu veidrusi, ja keevitus jääb täitsa viisakas. St, et hoiab kinni küll Big Grin. Eks ajapikku ole muid teadmisi ka lihvitud, et kuidas, millal mida jne.  Õmbluse kvaliteet on ajaga täitsa muutunud ja üldised teadmised samamoodi. Enamus asju olen mina endale netiteel selgeks teinud. Seal kanaleid küll vennikestest, kes keevitavad nagu loomad, samas räägivad ja seletavad ka, et mida ja kuidas nad teevad. Olgu selleks siis palgiprotsessori pea kõrva keevitus -20 kraadise külmaga või lihtsalt mõne veepumba korpuse taastamine, mis väidetavalt pole tehtav jne. Rääkimata sellest infost, mis sealt saab. 
Ehk on kõikse lihtsam, kui leiad kellegi tuttava või mõne sõberi, kel on apastraat olemas ja saab sulle põhitõdesi näidata. 
Midagi ulmelist pole, nagu herr. Talupoeg ütles, et kättevõtmise asi Smile

Almost Again
Vasta
#8

Keevitamist peaks ju olema eriti hea õppida video pealt - pole seda maski ees segamas, ega leek silmi põletamas. Toungue
Mul üks tuttav olla niimoodi tennisemängu ära õppinud - paar korda telekast vaatas ja siis juba mängis, sellal kui teised alles harjutasid. Smile
Vasta
#9

Täpselt selliseid kursusi korraldatakse sügiseti Võrumaa Kutsehariduskeskuses ja täiesti tasuta, sihtgrupiks on kirjas küll et töötavad ilma paberiteta keevitajad jne aga ega keegi seda uurima ei hakka. Ise käisin just TIG keevituse kursustel 10x4 h aga sealsamas on ka MIG/MAG kursused 20x4h. Järgmine sügis käin võibolla selle ka läbi. TIG-i baasteadmised olin endale samamoodi selgeks teinud nagu eespool kirjeldati, aparaat seisis nurgas ja hakkasin suristama, kui hakkama ei saanud vaatasin youtube videoid, nõu kellegi käest küsida ei olnud. Kursusel õppejõud TIGi praktika poolelt küll kõige pädevam ei olnud aga vähemalt sai erinevaid aparaate ja materjale proovida, tööjuures olen ainult kõige algelisema aparaadiga roostevaba teinud. 

VKHK-s täiskasvanute täiendkoolitused on näha SIIN. vajutage seal OK ja tuleb nimekiri lahti. Praegu aasta lõpus on seal nimekiri lühikeseks jäänud aga tavaliselt seal palju erinevaid kursusi ja paljud tasuta ka.
Vasta
#10

(28-11-2017, 10:03 AM)Necro Kirjutas:  .Talupoeg ütles, et kättevõtmise asi Smile

Seks on ka kättevõtmise asi  Smile   a eks kuskilt peab ju alustama.  Ise alustasin ka kunagi üksi proovides, hiljem näidati nats ette ka.
Keevitusest see viimane lause siis.
Vasta
#11

Ei ole asjad nii väga lihtsad midagi. Väliselt väga ilus õmblus võib olla oluliselt nõrgem kui peaks. Keevitatud koht ei tohi jääda nõrgem kui kõrval olev metall. Silmaga ei näe seda kui hästi ja palju põhimetall sulanud on (ja keevisega kokku sulanud), näeb vaid seda lisametalli, mis keevitusega juurde pandi. Selliseid juhtumeid pidavat olema ikka olnud, kus oma (ja ka teiste) arust hea keevitaja teeb väliselt täiesti laitmatu õmbluse, võib ka öelda ideaalse, ning kui keevitatud detail betoonpõrandale kukub, siis laguneb koost lahti. Rolleyes Mõnes mõttes veelgi halvem variant on see kui ei lagune kohe maha kukkudes lahti, vaid murdub näiteks riiuli kandur siis kui riiulil on ettenähtud raskus peal olnud mõnda aega.
Vasta
#12

Selles suhtes on ülal kõnelejal õigus, et õmbluse visuaalne kvaliteet ja tegelik pidavus pole alati üks und sama. 
Samas, kui juba keevitamiseks läheb, siis peab käpaoperaator endale aru andma, et millega ta siiski tegeleb. Ja mida aeg edasi, seda loodetavasti kasvab ka keevituse kvaliteet. Eks esimesed vasikad lähevad ikka aia taha, aga kui sa ise peaga juured oled enamus ajast, siis ei tasu väga karta.

Almost Again
Vasta
#13

Tsitaat:Pikka aega on olnud soov õppida korralikult ära keevitamine. Mitte lihtsalt võtan aparaadi kätte ja hakkan suristama vaid tahaks tarkust ka juurde saada. Mõtlesin et äkki leidub miskeid kursusi hobikeevitajatele. Aga tutkit brat... Kõik ainult juba praktiseerivatele spetsialistidele või siis kutsekas. Põhitöö kõrvalt oleks hea käia paar korda nädalas õhtul või nädalavahetusel teadmisi ja oskusi ammutamas. Kas on keegi midagi sellist läbi teinud või pean ise oma vigadest õppima hakkama? Pealinna kandis võiks koolitus olla.
Väärt suhtumine! Näiteks keevituskool Uus Idee, ma olen seal kunagi käinud. Pead kohapeal rääkima, kuidas on võimalik osaleda. Keevituskoolis käia on päris kallis, samas kui omal varasemast aparaati kasutada pole, siis saab aparaatide-gaaside kohta hea sissejuhatuse. Lisaks selge arusaamise, miks üht või teist viisi asju tehakse. Nad on orienteeritud sertifikaadi taotlejate koolitamisele, aga kui sul on lihtsalt oskust, mitte serti tarvis, siis tuleb veidi odavam.

Teine võimalus on veebist (Youtube) ise õppida. See aga eeldab keevitusvõimaluse olemasolu, et töövõtteid järgi proovida. Uskumatult palju häid õppevideosid on igasugu tööde kohta üles laetud.

Kui rahakott kannatab, siis üks põhjus, miks ma keevituskooli soovitan, seal on pädevad meistrid, kes tunnevad asja ja räägivad konkreetset juttu. Kui ise õppida ja kedagi kuulata, siis on liikvel palju folkloori, mida keevitamise kohta lihtsalt räägitakse ja millel teinekord ei ole tegeliku eluga liiga suurt seost.
Vasta
#14

(28-11-2017, 11:55 AM)veix__ Kirjutas:  Ei ole asjad nii väga lihtsad midagi. Väliselt väga ilus õmblus võib olla oluliselt nõrgem kui peaks. Keevitatud koht ei tohi jääda nõrgem kui kõrval olev metall. Silmaga ei näe seda kui hästi ja palju põhimetall sulanud on (ja keevisega kokku sulanud), näeb vaid seda lisametalli, mis keevitusega juurde pandi. Selliseid juhtumeid pidavat olema ikka olnud, kus oma (ja ka teiste) arust hea keevitaja teeb väliselt täiesti laitmatu õmbluse, võib ka öelda ideaalse, ning kui keevitatud detail betoonpõrandale kukub, siis laguneb koost lahti. Rolleyes Mõnes mõttes veelgi halvem variant on see kui ei lagune kohe maha kukkudes lahti, vaid murdub näiteks riiuli kandur siis kui riiulil on ettenähtud raskus peal olnud mõnda aega.

no siis pead ikka väga nõrga vooluga laskma paksu rauda kui laiali kukub.keevitamist lõpetades peab õmblus,ja mõlemad keevitatavad pooled olema punased ja hõõguma,kui ei siis külmkeevitus.seda kui metall punane näeb ka läbi maski ja eriti hea isetumenevaga.läbi maski ka näed kuidas traat mõlemi keevitatava poole peal sulab ja kokku sulandub.
Vasta
#15

(28-11-2017, 00:52 AM)veix__ Kirjutas:  Õhtuti ja nädalavahetustel on ilmselt tõesti raske leida. Kui keegi isegi soovib sellisel ajal seda läbi viia, siis tahab ta selle eest rohkem raha saada kui tavatööpäevadel. Alla 100 tunni kindlasti ei soovitaks. Loomulikult selle ajaga keevitajaks ei saa, vaid baasteadmised. Netist mingite suvaliste videote jms õpetuste põhjal õppida üritades jäävad teadmised väga lünklikuks, võib pärast eksida isegi täiesti algeliste asjadega. Samas paraku ka igaühest head keevitajat ei saagi.

Iseõppimine ongi okkaline, pole kedagi, kes ette nämmutaks ja tagant utsitaks. YTs on erinevate tööde kohta väga palju ka baasteadmisi andvaid videosid. Kannatust peab olema ning töövõtted tuleb endal järgi proovida. Tekivad järgmised küsimused, siis tuleb neile uued vastused otsida jne. Iseõppimise puhul on minu arvates üks olulisemaid asju tarvis meeles pidada, et isegi kui mõistusega võttes on teada, kuidas keevitamise protsess käib, siis selle teadmise heaks praktiliseks tulemuseks muutumine tahab küllaltki pikka praktikat. Paar kuud hommikust õhtuni laskmist peaks andma mingisuguse tunnetuse. Üks hetk ise ka ei usu, aga õmblus tulebki välja! St ei maksa heituda, kui nähtu või teoorias õpitu kohe välja ei tule. (Algajale on "väga toetav" see jutt, et igast ühest keevitajat ei saa. Väidan, et kel nupp veidigi nokib ja kannatust on, siis saab küll.)
Vasta
#16

4x4 foorumis võeti grupp kokku ja tehti kusagil garaazis väikseid koolitusi.tuleb masin ära soetada ja keegi oskajam külla kutsuda kes räägib ja näitab natuke.
Vasta
#17

Eelpool kirjutatule lisan niipalju,et kui on kodus mingi ühefaasiline süsihappekeevitus siis see teeb küll hunnikuid ja heal juhul teeb ka ilusa õmbluse mille silumisel asi ikka kaheks laguneb. Viga pole mitte tegijas vaid nõrgas voolus ja kehvas aparaadis.
Korralikuma aparaadiga keevitades võib juba mehe viga olla.... Wink 
Ise olen võtnud sellise seisukoha,et ennem tulgu keevitades auk sisse,kui et nõrgalt keevitada. Auku saab ikka täita aga pärast kõike seda sodi maha käiata ja oma praaki ümber teha ....jne.... on hulga raskem.
Vasta
#18

(28-11-2017, 19:35 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  Eelpool kirjutatule lisan niipalju,et kui on kodus mingi ühefaasiline süsihappekeevitus siis see teeb küll hunnikuid ja heal juhul teeb ka ilusa õmbluse mille silumisel asi ikka kaheks laguneb. Viga pole mitte tegijas vaid nõrgas voolus ja kehvas aparaadis.
Korralikuma aparaadiga keevitades võib juba mehe viga olla.... Wink 
Ise olen võtnud sellise seisukoha,et ennem tulgu keevitades auk sisse,kui et nõrgalt keevitada. Auku saab ikka täita aga pärast kõike seda sodi maha käiata ja oma praaki ümber teha ....jne.... on hulga raskem.

alla 250A pole küll mõtet ja 1 f tahab jah korralikku voolu muidu situb.hea vooluga laseb sirinal.
Vasta
#19

Alajaama kaugus ja üldse liini seisukord mõjutab keevitamist raudkindlalt. Suure kemplemise peale saime siia 34 A. Sellega olen hakkama saanud. Ennemalt oli peakaitse 50 A aga üks tark tädi arvas,et liin ei kannata. No ei mina sellest tea midagi aga vene aeg kannatas küll. Vähemalt selle suure trafoga midagi ära ei kärvatanud. Big Grin Seega ennem kui mingit keevitusaparaati soetada,tuleks nina kappi pista ja uurida kuidas seal on.

T.
Vasta
#20

(28-11-2017, 17:15 PM)Envir Kirjutas:  Iseõppimine ongi okkaline, pole kedagi, kes ette nämmutaks ja tagant utsitaks. YTs on erinevate tööde kohta väga palju ka baasteadmisi andvaid videosid. Kannatust peab olema ning töövõtted tuleb endal järgi proovida. Tekivad järgmised küsimused, siis tuleb neile uued vastused otsida jne. Iseõppimise puhul on minu arvates üks olulisemaid asju tarvis meeles pidada, et isegi kui mõistusega võttes on teada, kuidas keevitamise protsess käib, siis selle teadmise heaks praktiliseks tulemuseks muutumine tahab küllaltki pikka praktikat. Paar kuud hommikust õhtuni laskmist peaks andma mingisuguse tunnetuse. Üks hetk ise ka ei usu, aga õmblus tulebki välja! St ei maksa heituda, kui nähtu või teoorias õpitu kohe välja ei tule. (Algajale on "väga toetav" see jutt, et igast ühest keevitajat ei saa. Väidan, et kel nupp veidigi nokib ja kannatust on, siis saab küll.)


Keevitajaks niimoodi ei saa (igaüks kes keevitab, ei ole keevitaja. Vahetan kodus elektrijuhtmeid küll, aga ma pole elektrik). Cool
Õmbluse välja tulemist võib kodus oma tarkuse põhjal hinnata vaid selle põhjal kui ilus silmale paistab ja kas keevitatud asi kohe oma silme all kokku ei vaju.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne