14-01-2018, 17:05 PM
(14-01-2018, 15:11 PM)41Degree Kirjutas:(14-01-2018, 14:16 PM)Kivipurustaja Kirjutas: Ma ei tahagi öelda mis valesti või õigesti.Tahan öelda,et palk ei saa kasvada lõputult.Tootmine liigub sinna kus on see odavam.Tootmine liigub sinna, kus on odavam küll, aga seda väidet ja lõpmatu palgakasvu võimatust ühte lõiku panna on ekslik. Palk ei ole tööandja ainuke kulu, sellele lisandub toormaterjali soetamiskulu, kauba transpordikulu, maksukulu, praagilappimiskulu jne. Seetõttu oleks õige öelda, et odava tööjõuga maadesse liigub selline tootmine, milles on otsetöökomponent nii suur, et muude asjade osas järgi andmine üldpilti ei muuda. Seda nimetataksegi lihttööks, allhanketööks, rumalaks tööks.
Muidugi on ka teisi olulisi tegureid aga peamine on siiski raha.Seda nii ettevõtjale kui ka töötajale.
Paraku ON palgakulu ettevõtjale kõige suurem kulu. Kui 41Degree teab teisiti, siis paluks näidet sellise ettevõtte kohta, kus mingid muud kulud ületavad tööjõule tehtavaid kulutusi ja palun tuua välja ka selles ettevõttes töötava inimese palga number.
Kui firma omanik näeb, et kulud-tulud ei ole enam tema jaoks tasakaalus, siis liigagi sageli hakatakse kärpima sellest tulbast, mis on kulutabelis kõige kõrgem (kulutused tööjõule ehk netopalk + tööjõu maksud riigile + muud hüved...) ja see on kõneall olev probleem. Eriti Eestis, mida kasutatakse välisinvestori poolt ära kui odavat tööjõudu omavat maad.
HKScan, Elcoteq, Deluxe, Ikea.... - kas tahab 41Degree öelda, et nende ettevõtete emamaal makstakse töölistele (lihttöölistele!) samasugust palganumbrit nagu Eestiski? Kas tahab 41Degree öelda, et eesti tööline toodab sitemini ja vähem kui emamaades asuvad töölised? Või on toorme Eestisse sõidutamine kallim, kui Soome-Rootsi? Mõnes ettevõttes hangitakse toore lausa siitsamast, Eestist!
Või ehitusettevõtted... YIT ei maksa ju Tallinnas või Tartus tellingutel turnivatele sellidele sama rahanumbrit, mis Helsinkis või mujal Soomes. On hr. 41Degree üleüldse näinud, kuidas ja millistes mahtudes toimub tootmine mujal, väljaspool Eestit? Et kuidas üldse on seal lood tööprotsessiga ehk kui palju päevast kulutavad töölised igasugustele pausidele ja niisama lobisemistele ning milline on seejuures töö tempo ja intensiivsus võrreldes Eestis tehtavaga?
Sellepärast inimesed Eestist jehhat panevadki, et siin koheldakse meid nagu untermenschi. Sisened täpselt sama firma kontorisse Helsinkis või Stockholmis ja seal on täiesti uued jutud, uus maailm.