[Jansa]

Ka meie perepoeg venitas peale kooli oma lapsepõlve pikemaks  ja sattus  muu hulgas ka Austraaliasse .
Palk oli Eesti mõistes hea ja kohapeal sai selle eest kamba peale korteri üürida ja jäi ülegi . Kahjuks ei olnud meie pere lugu nii õnneliku lõpuga kui ksf Jankal. 
  Asi lõppes sellega ,et aastaga säästetud  raha kulutas poiss mõõda Kagu Aasiat  ringi kolades ära ja oli siis kõpsti Eestis  tagasi.Töötas veel ka Norras ja Rootsis kuid nüüd toimetab juba mõnda aega kodumaal. 
Proovin ise näha asjas siiski ka positiivset, tore on lapselapsi kasvamas näha ja nendega emakeeles suhelda .

Sarkasm on liiga hästi peidetud, ma arvan.

Minu proua esimese poisi käsi käis umbes samuti. 9 klassi-> aasta logelemist-> Austraalia-> tagasi ja sõjaväkke-> uuesti Austraalia-> Hong-kongi pruut ja aasta sealkandis. Ja siis tuli koju tagasi. Natuke oli kapitali ka kaasas. Läks siin tööle ja mitte nii, et äkki saab kellegi tuttava juurde või söögikohta, vaid valis firma välja, mis meeldis, marssis kohale ja ütles, et siin ma olen, hakkan tööle. Enesekindlus oli põhjas ühesõnaga.
Läks täiskasvanute gümnasse, tegi need kolm klassi kahe aastaga.
Kui töökoht end aastaga ammendas, tuli ära. Ostis odava auto, millega sai uberit sõita, et igapäevakulud katta.
Praegu õpib ebs-is.
Uberi vastu kadus huvi, müüs auto maha.
Otsis töö, mis tema õpingutega haakuks, sai muidugi ka.

Ma ei oska nagu midagi halba arvata.

Meiepoolne tugi oli see, et esimeseks Aussi minekuks laenasime piletiraha.
Ja kui tagasi tuli, jätsime talle oma õismäe korteri ehk ta ei pidanud päris nullist alustama.