[Janka]

Mulle sellised inimesed meeldivad.

Lennupiletid saabusid reedel, lõunapaiku, lend algas pühapäeva hommikul. 
Selge on see, et taolise otsustusvõimetuse ning piletiostuga mökutamise peale pole vaja kellelgi ohkida, et reis kujuneb kalliks ja ebaökonoomseks, a kui tööandjal on pappi ja plekki sedamoodi jalaga segada, et võib vabalt vasakule-paremale loopides laia žesti teha, siis - no lasku käia... mina võõrast raha ei loe.
Tulemus oli seega kõigile teada. 
- Saab külastada üht minu reisiunistuste maad, Rumeeniat. 
Kahju ainult, et see külastus nii lühikeseks ja negatiivsemekiliseks jäi. Kõigest tund aega Bukaresti lennujaamas, mis suurelt osalt kujunes segase tähe all turvakontrolli läbimisele.
Olime lahkumas riigist, mitte sinna sisenemas. Läbisime transfer-tsooni ja seda enam pani mind turvikute käitumine imestama. Ma pole selliseid venivillemeid veel oma reisidel mujal normaalses Euroopas iialgi kohanud. Murmanski reisi kõrvutamine on siinkohal liigne, sest ei pea Venemaad ja ammugi selle riigi ametnikke Euroopa osaks ega -vääriliseks.
Niisiis, reisupauna sisu pöörati ikka põhjalikult pahumpidi. Kõik tiriti lagedale, sest härra molkus ütles end kahtlustavat milleski väljaviidavas, mida ta läbivalgustuse ekraanilt ei adu. Tegelikult polnud seal miskit seesugust erilist, mis isegi minusugusele liht-ebaprofessionaalsele ekraanile pilgu heitnule arusaamatuks oleks jäänud. Tavaline läpaka kohver, milles peotäite viisi andmete ülekandejuhtmeid arvutitehnika jaoks, välgumihkel, lahtiühendatud akuga e-sigaret, autonavi oma jalaga, märkmik, väline HDD ja üks pisike Šotimaa rahvusviise mängiv suveniirimõmsu, mida hää mõnele pisikesele sõbrale kinkida. Idioot, kes sovjeediaegse mõtteviisiga hoolikalt Brüsselist tulnud käsku täitis ei vaevunud isegi kogu seda virr-varri korralikult tagasi pakkima. Täielik töll!!!

Aga millised inimesed mulle siis meeldivad (tulles tagasi alguse juurde)?
Sellised, kes ei mune ega nämmuta otsustusvõimetult tatti, vaid teevad omi otsuseid (õigeid kusjuures!) kohe, sekundipealt ja lennult. Enne uuele lennule minemist astus meie hulgast välja üks kutt, kes teatas, et tema jääb nüüd siia, Bukaresti ja kavatseb nädalajagu päevi ringi vaadata, talle eluks antud päevadest võib-olla et parimad siin linnas veeta...
Super!
Vaat sellised inimesed mulle just meeldivadki .

   

Jäädvustasin need mõtted omakäeliselt ja vabatahtlikult tänasel hommikul istudes tugitoolis oma hubases üürikorteris. Ei ole ma mingite mõnuainete mõju alla sattunud ega rõhunud mu meelekohale KAPO ega FSB agendi püstolitoru. Kuulan Noddy Holderit ja olen oma eluga äärmiselt rahul.