Traktorid, kombainid jm tehnika pildid
#61

Täiesti kaine peaga toodetud kunagi. 

https://zen.yandex.ru/media/caterpillar/...00b3a49e6e




Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#62

Ning ka Euclid oli hädas mootorite ebavõrdsusega. Mitte kunagi ei suuda kaks pada toota TÄPSELT sama pöördemomenti... Aga mõningase trikitamisega saab sellest ebaühtlusest jagu. Näiteks planetaarülekandega momente liitesWink
Vasta
#63

Tsitaat: Mitte kunagi ei suuda kaks pada toota TÄPSELT sama pöördemomenti
Läheb tera parem nurk kännu taha kinni, mootor seiskub, pöörab vasak roomik masina kraavi. Pöörlemiskiirusel on suuremat sünkrooni vaja, et otse sõita. Pöördemoment võib kõikuda suures piiris.

Инвалид информационной воины.
Vasta
#64

Mõni ei piirdu ainult kahe mootoriga.
[Pilt: Tractor_Pulling_Maxx_Kakl_Superchargers.JPG]

Kõik, mis liigub, see ka kulub.
Vasta
#65

Kui kõrvuti ei saa siis kuidagi ikka saab.
https://www.youtube.com/watch?v=9gAYeyUB7oA
Vasta
#66

(08-07-2019, 11:18 AM)aavu Kirjutas:  
Tsitaat: Mitte kunagi ei suuda kaks pada toota TÄPSELT sama pöördemomenti
Läheb tera parem nurk kännu taha kinni, mootor seiskub, pöörab vasak roomik masina kraavi. Pöörlemiskiirusel on suuremat sünkrooni vaja, et otse sõita. Pöördemoment võib kõikuda suures piiris.
Kisub küll suti kraavi, aga just pöördemomendi tootmine määrabki mootori väntvõlli pöörlemissageduse. Kui seda momenti on rohkem, kui parasjagu  vaja, siis pöörlemissagedus suureneb. Kui koormust on rohkem, kui parasjagu silindrisse sattunud põlevainest välja pigistab, siis hakkab vähenema. Kui juhikohale sattunud juhm ei reageeri, läheb huvitavaks.
Aga tõesti on üks viis masina võimsust suurendada mootorite arvu lisamisega.
Vasta
#67

Venelaste üks kuulsamaid sünkroonis töötavate mootorite projekt oli MAZ 2000 Perestroika kus üritati ehitada autorongi mille igal haagisel oli mootor aga süsteemi ei saadud käima sünkroonselt. Mida rohkem haagiseid järjestiku ühendati seda enam hakkas asi sarnanema muinasjutule kus tegelasteks luik, haug ja vähk kes vankri ette rakendati.
See projekt on ka hiljem tagant järgi leidnud kajastamist ja viga väidetakse oligi selles, et puudus korralik elektroonika mis mootoreid kontrolli all hoiaks. Poolmehhaaniliste juhtimisvõtetega see tookord ei õnnestunud. 
Selle viinamarjakombaini duubeldatud mootoritega isendi hoiab vast isegi kontrolli all, kiirused ju olematud aga autoga on asi kahtlasem.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#68

Kui juba offtopicuks kiskus, siis ei saa märkimata jätta paarismootorit, mis väidetavalt oli õnnestunud. Sherman tanki mootor GM 6046, Ehk siis kaks Detroit Diselit paaritatuna. Neid mootoritega tanke saadeti Nõukogude Liitu Lend Lease raames. Neid tuli muidugi ka bensiinimootoriga, aga diislid tulid ainult venemaale, liitlasväed sõitsid bensiiniga.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#69

Kui juba offtopic ja sõjandus, siis BTR oli ka miski ajani kahe bensiinimootoriga. Kuniks KAMAZ-i mootor need asendas.
Vasta
#70

Sarnaselt on mootoreid lihtsam tandemina tööle panna. Siin on nad konkreetselt ülekandemahhanismi küljes kinni. Pisike erinevus ühe mootori töös kompenseeritakse teise poolt. 
Venelasel on samuti olemas tankide ja spetstehnika jaoks lamavad mootorid mis on kahest motost kokku pandud. Toimivad.
Ja ärme unusta BTR-e mis olid kahe mootoriga ja sõitsid ja sõdisid peaargu edukalt.
Ja kui nüüd tagasi tulla selle viinamarjakombaini juurde siis miks pidi see halvemini juhitav olema kui BTR.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#71

(08-07-2019, 23:14 PM)Daff Kirjutas:  ...
Venelasel on samuti olemas tankide ja spetstehnika jaoks lamavad mootorid mis on kahest motost kokku pandud. Toimivad.
...
Seal olid kahel mootoril ühised silindrid ja põlemiskambrid, ehk kolvid liikusid teineteisele vastu. Kummalegi väntvõllile jõudis võrdne kogus energiat.

Kõik, mis liigub, see ka kulub.
Vasta
#72

Iga päev ei kohta sellist komplekti. 
Kamzasid on 2
Ja tegu hetkel ehitusobjektil töötavate masinatega.

[Pilt: t760_DSC_0261.jpg]
Vasta
#73

.91 a. tegi väga sarnane komplekt 1000m  proovivõtmist Viljandimaal.Väga head puurkaevud said neist.
Vasta
#74

Täna puurivad kohas kus pinnast on ehk 10...20 cm ja edasi on puhas paas.
Vasta
#75

Need vanad mehaanilised puurid lähevadki läbi kivi mida uuemad suruõhul ja hüdraulika pealt töötavad puurkaevu puurid väga ei seedi.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne