MTZ-82 aastast 1992
#21

Hetkel on käigukang keskel, jalgade vahel. Pigem retrofitin  sellise kaane ehk hiljem, kuna see pole hetkel eluliselt oluline. Aga ma tänan soovituse eest! Cool

Parimat,
Henri
Vasta
#22

Ei tea, kuidas ksf võimalused on. Enam Belarussi pole, aga oleksin samas olukorras võlli keerme treipingis üle lõiganud ja uue mutri treinud. Kes neid nüüdseid materjale ja termikat teab. Ikka aastakümneid kokkusobitunud jubinad(kui hullu kulumist silma ei hakka). Jaotuskarbil, nagu üleandva starteri pendiksi rullide vahetus- tehtav, kannatust peab olema. Kui kaitsekumm päris plastik pole, siis aitab uuelt diiselküttega lapiga sees-väljast ülekäimine.
Vasta
#23

Jaotuskastis neid detaile annab vabalt vahetada. Neid vedrusid ja rulle saab lihtsa vaevaga ümber lüüa, kui kasutad siukest kleepuvama poolset tavotti. Hoiab ilusti neid kinni. Lisaks vaheta laagrid ka ära, kui juba teed. Aga noh, otsusta ise kas remondid või ostad uue. Võta alustuseks lahti see krempel ja proovi vanade juppidega kokku panna, siis näed kas on lihtne või ei Wink .

Sorry et risustan aga mis mõte nendel vedrudel ja rullidel on? Endal hakkas tagurpidi sõites kinni pooma ja viskasin nad vahelt minema. Aru küll ei saa, et mingi vahe sees oleks.

Ära tee väsinuna tööd, muidu vead kergelt tulema.
Vasta
#24

(23-02-2018, 13:00 PM)52mees Kirjutas:  Jaotuskastis neid detaile annab vabalt vahetada. Neid vedrusid ja rulle saab lihtsa vaevaga ümber lüüa, kui kasutad siukest kleepuvama poolset tavotti. Hoiab ilusti neid kinni. Lisaks vaheta laagrid ka ära, kui juba teed. Aga noh, otsusta ise kas remondid või ostad uue. Võta alustuseks lahti see krempel ja proovi vanade juppidega kokku panna, siis näed kas on lihtne või ei Wink .

Sorry et risustan aga mis mõte nendel vedrudel ja rullidel on? Endal hakkas tagurpidi sõites kinni pooma ja viskasin nad vahelt minema. Aru küll ei saa, et mingi vahe sees oleks.
Rullid ja vedrud on ainult automaatrežiimiks eluvajalikud. Kui tagaratastel tekib läbilibisemine (st esirattad pöörlevad aeglasemalt), kiiluvad rullid hammasmuhvi ja puksi vahele kinni (kaldpinnad) ning puksi hakatakse kaasa vedama. Puksiga veetakse kaasa seda lülitatavat blokiratast ja sellega omakorda võlli, mis on ühendatud kardaaniflantsiga.
Kui sa vedrud ja rullid minema viskasid, ma usun, et automaatrežiim sul ei toimi Big Grin Kui toimib endiselt, siis ainult vanajumal teab miks.

Parimat,
Henri
Vasta
#25

Suure kabiiniga russil aastast 1992,peale kümme aastast kasutamistl keris lahti tagasilla peaülekande, difri võlli mutri.
Väidetavalt tehase praak splindi viga. Sai lahti kistud, peoga laagreid vahetatud,uus mutter vist treitud(ei mäleta enam)ja ok!
Traktor leiab kasutamist tänaseni ja ees on paartuhat töötundi.
Tasub üle kontrollida mutri stoperdus!

Head Eesti sünnipäeva!
Alrad.
Vasta
#26

Mu hooldada oleval uuel traktoril tuli ka tagasilla käbi mutter lahti.
Sinna oli üksainus splindi haru sisse pistetud sest splindiauk ei olnud võllist risti läbi vaid 4-5mm mööda.
Tulemus ajas ropendama küll sest mutri keerad silmusega kinni küll kuid splinti ette ei saa.
Mutrit ka kätte ei saa et laiemaks viilida pilusid...
Lõpuks sai torutift sisse löödud läbi ühe mutri tahu ja selle ots veel igaks juhuks punktiga mutri külge kinni lastud.
Vasta
#27

(23-02-2018, 16:03 PM)2715 Kirjutas:  Mu hooldada oleval uuel traktoril tuli ka tagasilla käbi mutter lahti.
Sinna oli üksainus splindi haru sisse pistetud sest splindiauk ei olnud võllist risti läbi vaid 4-5mm mööda.
Tulemus ajas ropendama küll sest mutri keerad silmusega kinni küll kuid splinti ette ei saa.
Mutrit ka kätte ei saa et laiemaks viilida pilusid...
Lõpuks sai torutift sisse löödud läbi ühe mutri tahu ja selle ots veel igaks juhuks punktiga mutri külge kinni lastud.

Jama siin ongi, et masin koostatakse nagu jumal juhatab ja punaseid esmaspäevasid tuleb ikka ette . Samas mis sa tahad saada ka kui masin maksab keskeltläbi uuena 15-20k ja samaväärne korraliku firma oma 3-4x rohkem - kuskilt peab see vahe tulema  ja kõike ei saa ka teise maa elukalliduse ja kallimate materjalide peale ajada Big Grin
UUnikum tehnikapargiga toodetud rus lihtsalt ei kesta enam nii hästi.  Samas pole veel Eestis lolli kohanud kes uhiuue russi koheselt peale ostmist oleks nö juppeks võtnud ja kõik pinnad uuesti üle lihvinud ja kokku tagasi pannud.  Korralikest juppidest kokkulaotuna masinaid küll tean, kuid jah võrdväärseks tehase saastaga nad ikka ei saa - varuosa kvaliteet alla arvestust.

Selle mutriga endalgi kogemus no ei saa splinti sisse. Proovi ühtepidi, siis teistpidi. Ja lõpuks ei jäänudki muud üle kui tuli võtta uus teraslatt teha ise õige paksusega seib, seee ära karastada ja mutri alla toppida.  Torusplindi leiutajale minupoolt ka konjak. No see asi on super -  avad õigesse mõõtu, torusplint sisse ja enda rahustuseks võib ka traatkeevitusega mõlemad otsad kinni täppida.  Kui see mutter juba 1x on lahti logisenud siis aitab vaid uue mutri ise tegemine. Tehase oma on jama- aluskeere võllil on lopergune ja aunuke lahendus oleks 1/3 keerme sügavusest väiksema avaga mutter  - mis õrnalt poob keerme jälle tihedaks.  See omakorda jälle hiljem karastada.  ISe tavaliselt olen läinud kergemat teed ja ostnud uue võlli (originaal oli türil nädal tagasi kas 71.25euri)

Siinjuures kahjuks kahjuks olen arvamusel, et nii hästi kui ka ei remondiks, ei suuda isegi nii hästi lõpuks koosstada enda masinat kui tehas sitemast sitema kvaliteediga koostab. Kõike imemarke  asju võib kasutada kuid vene raud on lihtsalt väsinud.
Üks kord võib proovida remontida, kuid reaalselt on tegu nö kapremondiga ja see ei korva korpuste sees väljaveninud pesasid.  Sellega tahan öelda, et tasub ära kasutada kõikvõimalikud tihendus vahendid, mis on loodud tänapäeval remondiks. (a'la keerme liimid poltidele ja laagriliimid pesades hoidmiseks)  Muud tihendid korralikust materjalist vähese hermeetikuga kinni pandult aitab väheke veel masina eluiga pikendada.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#28

Käigukasti väljundvõlli asendasin uue ja originaalsega. Võru traktoripoes maksis ca 76.- Ostsin uue mutri ja läks Loctite liimiga kokku. Splindiga tekkis täpselt sama probleem nagu kaasvõitlejad eespool kirjeldasid - mutri lõhikud ja võlli otsas olev ava ei klappinud. Töötlesin mutrit vastavalt ja sain splindi paika Smile.
Kirjandus ja "õppevideod" Youtube's räägivad, et käbi otspinna kaugus käigukasti korpusest võiks olla ideaalseks hambumiseks 58 +/- 0,15mm. Minul jäi see näit, olenevalt mõõtekohast, umbes 57,4 - 57,6mm peale AGA eks lõpliku hinnangu saab ilmselt anda kui käigukast tagasi tagasilla külge koos tihendiga panna. Ma arvan, et see tohutute tolerantsidega süsteem pole ehk nii tundlik?
   
   
Käigukasti kaane detailid puhastasin samuti ära. Leidsin veebist järgneva lehekülje, kust proovin mõõtude järgi tellida käigukangile kummist lõdviku lootuses, et peab kauem vastu kui see traktoripoest saadav ebakvaliteetne varuosa: https://avsk.ee/est/tooted/tarvikud/veov...&limit=100
   
Võtsin tagasillal ka kaane maha, et sisse piiluda. Õnneks tundub asi tihe ja mingeid suuri kahjustusi või kulumisjälgi pole. Ilmselt vahetan tihendid ja kogu lugu.
Kuna vahekast+käigukast+tagasild oli silmini õli täis valatud kui ma traktori ostsin, oli kogu pidurisüsteem samuti õli täis Big Grin. Piduritel muidugi igasugune efektiivsus ka seetõttu puudus. Kas friktsioonkettad kannatab osta poest uued või võiks kuskil uued katted lasta panna? 

Parimat,
Henri
Vasta
#29

(26-03-2018, 10:22 AM)HenriRa Kirjutas:  ...
käbi otspinna kaugus käigukasti korpusest võiks olla ideaalseks hambumiseks 58 +/- 0,15mm. Minul jäi see näit, olenevalt mõõtekohast, umbes 57,4 - 57,6mm peale AGA eks lõpliku hinnangu saab ilmselt anda kui käigukast tagasi tagasilla külge koos tihendiga panna. Ma arvan, et see tohutute tolerantsidega süsteem pole ehk nii tundlik?
...
Kas friktsioonkettad kannatab osta poest uued või võiks kuskil uued katted lasta panna? 
...

Ei ole tundlik, aga mida täpsemalt on koostatud, seda pikemalt ja vaiksemalt ülekanne töötab.

Parima hinna-kvaliteedi suhte annab Pidurimeistri kate. Cool
Vasta
#30

Millmeeter siia sinna ei tähenda seal suurt midagi. Kui vahe liiga suur siis hakkab tagurpidi käiguga uluma. Edasi sõites on vait.
 Kui masin kokku on pandud siis lase kindluse mõttes hammakate vahelt kaerahelbe paki papp läbi. Kui pärast on papi peal ilusad hamba jäljed ja servad on läbi lõikamata siis asi õnnestus. Kui lõikab servad läbi on asi liiga tihe.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#31

Suur tänu kaasa mõtlemast. Peab kaerahelbeputru hakkama sööma! Big Grin

Parimat,
Henri
Vasta
#32

Tere,

Vahepeal olen üht-teist jõudnud teha. Nimelt sai remonditud jaotuskast, milles tuli vahetada päris palju detaile uute vastu. Kuna võll ja sellel olev puks olid väga kulunud läksid need vahetusse. Samuti lülitushammasratas + komplekt rullikute, vedrude, tihvtide ning plekist kausikestega. Kartsin, et viimaste vahetamine on keerulisem, kuid väga lihtne on seda teha kui eemaldada pesasid katvad metallrõngad ning need väikesed detailid hammasvöö korpusesse väljastpoolt sisse suruda.

Väike kirjeldus:
   
Uus nõellaagriga muhv ja vana puksiga muhv:
   
Vana vs uus:
   
Remondikomplekt:
   

Väike video, mis selgitab jaotuskasti "automaatrežiimi" on lingil:
https://www.upload.ee/files/8338731/2018...6.mp4.html
Videos näha, et kui hammasvoo hakkab kiiremini käima (tagarattad libisevad läbi) kui sisemine muhv (esisild), kiiluvad rullikud kohe kahe detaili vahele kinni ja esisild hakkab vedama.

Peale jaotuskasti tööde aretasin käigukasti kaanele audi veovõlli kummist uue ja loodetavasti parema lõdviku:
   
Samuti hakkan tegelema tagasilla tihenditega:
   

Ilmselt ei tasu mainidagi, et VÄGA SUUR osa kogu protsessi ajalisest ressursist kulub detailide puhastamisele. Muidugi tegin pisut lollisti, et kohe alguses ei lasknud kogu traktorit survepesuriga üle.

Parimat,
Henri
Vasta
#33

Tere,

Kuna poodidest pole saada enam "vana tüübi" tagasilla käise kaant, millel on lisaks SK-tihendi pesale ka o-rõnga soon, oleksin väga tänulik kui keegi saaks mulle sellise müüa. Palun andke teada kui kellelgi on terve kaas pakkuda.

Illustreeriv pilt (vana tüüp vs uus tüüp):
   

Ette tänades,
Henri
Vasta
#34

Tere jälle,

Teine palve. Kas keegi oskab selgitada punasega joonisel märgitud stopperrõnga otstarvet? Võtsin jõuvõtuvõlli planetaarülekande tagasilla korpusest välja ja antud detail loperdas laagri (detail nr. 28) taga lahtiselt. Kõnealune stopperrõngas oli "lahtise oleku" tõttu üsna deformeerunud. Uurisin ja puurisin aga ei leidnud sobivat soont sellele.

   

Tänud ette,
Henri
Vasta
#35

Tere,

Vahepeal väga palju aega pole olnud aga olen sealmaal, et tagasilla kokkupanek on käsil. Sestap ootan endiselt kedagi, kes pakuks mulle "vana tüübi" käise kaant... Nagu varasemalt välja tõin, oli tagasilla seisund üldiselt enam-vähem ja midagi suurt välja ei tulnud vahetada. Vahetasin tihendid ja mõne kehvema laagri.

Tagasilla korpuse põhjast leidsin järgneva varanduse Big Grin :
   
Komplekt sisaldas laagrikuule, laagri võrude tükke ja superhead kruvikeerajat, mille kohe kasutusse võtsin. Ma tean, et enne muistsel aal sellisi apse remonttöödel juhtus AGA ikkagi ei suuda seda mõista...

Pidurisüsteem + blokeermehhanism sai uued kettad, piduri surveplaatidele panin uued vedrud, sest vanad olid sisuliselt juba sirgeks veninud Smile . Kui kellelgi on kogemust blokeeringusüsteemi taastamisega, siis võiks julgelt nippe, tähelepanekuid jagada. Saan aru, et kasutatakse roolivõimendi õli, millega surutakse diafragmale ja see surub kettad omavahel kokku aga kuidas see aktiveerimine toimub? Millised on süsteemi nõrgad kohad, sest pahatihti see süsteem Belarussidel ei tööta?
 
Mõningad pildid veel:

   

   

   

   

   

Parimat,
Henri Wink
Vasta
#36

Muud ei oskagi öelda, et väga ilus töö. Hakkan talvel ise sama tegema 1993 aasta russil ja ilmselt saan siit palju õppematerjali!

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#37

Roolisambal on tavaliselt tagasivoolus olev klapp laiali lennanud. Selle klapi küljest läheb ka peenike õlivoolik samba ülemise puksi õlituseks. Seib, vedru ja kuul lendavad õlifiltri sisse. Sambal peab kaane ära võtma ja jubinad filtrist välja raputama. Klapp uuesti kokku ning peaks ka luku diafragmale rõhk tekkima.
Vasta
#38

Kuna sul on õhupaak masinal peal ja kui õhusüsteem toimib, siis ma soovitaks ehitada diffrilukk õhu peale. Väike kraan vahele, mis kinni keerates õhu välja laseb. Naabrimees nii tegi ja palju parem kui õliga variant. Ja väga kiiresti reageerib. Õhupaagist 8bar juures jätkub seisva kompressori korral ca 10+ lülituskorraks.

Your mama might be proud of you, but this ain't your mama's world.
Vasta
#39

Tere,

Nädalavahetusel panin tagasilda kokku. Kõige "huvitavam" oli blokeeringu võlli tagasi panemine. Nimelt ei saanud ma kuidagi paika O-rõngaid, mis asuvad diferentsiaalist väljuva võlli sees:

   

Proovisin o-rõngaid, mis sain kaasa pidurite tihendikomplektiga kui ka erinevaid enda o-rõngaste komplektist, kuid ikkagi võlli sisse surumisel vähemalt ühe o-rõnga pind sai kahjustada. Lisasin määret ja lihvisin ka liivapaberiga blokeeringu võlli üleminekut o-rõnga pinnale, et see poleks nii terav, kuid ikkagi.. Lõpuks jäi üks korralik O-rõngas ja teine pisut kannatada saanud. Üldiselt kahte võlli omavahel keerates tundub asi tihe, seega loodan, et õli peab. Samal ajal teise poole koostamine (käsipiduri võll), läks väga lihtsasti.

Mõningad pildid:

   

   

   

Plaan on järgmisena tagasild värvida, et saaks juba õigepea kõiki kolme osa (vahekast, käigukast ja tagasild) kokku hakata panema.

Parimat,
Henri
Vasta
#40

Tere,

Praegu siis lood sedapsi:

   

Tagasild sai värvitud ja panin käigukasti otsa, et kontrollida koonusülekande lõtku. Ajasin varasemalt räägitud paksusega paberit/pappi läbi ja tundub, et lõtk on piisav. Järgmise sammuna tuleb vaadata kuidas õnnestub vahekasti paigaldus.

Parimat,
Henri
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne