Ämblik/kõrgratas 1880-1890
#1

Head uut aastat enam ei saa soovida aga ütleme: Tere, laiskurid! Sellega on tehtud etteheide, et keegi pole viitsinud nädala jooksul ühtegi vanaratta teemalist postitust teha ja üleüldse ei viitsita oma leidusid ja huvitavaid asju üles panna. Tubli! Igatahes proovin selle aasta esimeseks teemaks midagi natuke suuremat ja globaalsema haardega asja välja pakkuda, et latt saaks piisavalt kõrgele seatud ja poleks vaja põdeda, et mõnest marginaalse tähtsusega ETKst, Saarest,  Husqvarnast, Naumannist või Dürkoppist teemat pole jõudnud teha kuna nii tavalised asjad enam ei huvitagi kedagi ja ei vääri kirjutamist.

Nimelt õnnestus saada kontakti ühe inglise kollektsionääriga, kes mõningaid asju oma erakogust ja masslademetest oli pika veenmise peale nõus loovutama. Kõrgrattaid pidavat olema härral 20+ ning lisaks sajandi alguse autosid, tsikleid jne. Mina lähenesin asjale tagasihoidlikult ja palusin ainult ühte närust jalgratast humanitaarabi korras ja tõin argumendiks, et meil siin valitsus kiusab töötavaid pensionäre, tõstab pidevalt viina hinda, inimesed tegelevad kannibalismiga, internet puudub ja pärisorjus kestab. Selliste tugevate argumentide taustal lubatigi lõpuks üks jalgratas loovutada, et matsirahvas ka tehnoloogiaimedest osa saaks ja vähem kannibalisimi ning muu taolisega tegeleks. Mitu nädalat ootamist ja kohal ta oligi. 

Esiratas on 54 tolli. Raaminumber 26274 on kahes kohas, esimesel raami liigendil ja tagumise jalatoe küljes. Võimalik, et kusagil veel aga mingil hetkel on raami värvitud ja ei paista välja. Käepidemed paistavad ise tehtud olevat ja sadulanahk on ka ilmselt kunagi vahetatud, hetkel on küljes katkine Brooksi nahk. Muus osas paistab kenasti algupärane olevat või vähemalt samast ajastust. Kuna raaminumber on küllaltki suur, siis võiks tegemist olla mõne suurema inglise tootjaga  ajavahemikust 1880-1890 ja mark tuvastatav aga minul pole see senini veel õnnestunud. Kui keegi suudab abiks olla, siis oleksin väga tänulik!

Vändad kinnituvad võllile arusaamatu süsteemiga aga tundub, et laagreid süsteemis pole ja asi liigub lihtsalt pronkspuksi peal. Iseloomulikud osad on veel kahvli kinnitus ratta külge ja tagumine jalatugi.

Hetkel rohkem ei oskagi midagi kosta ja näitan parem pilte.

ALBUM

[Pilt: uoaFREV5wDO-33gSmqd8gAo8Y1UAXP-onpWR6eLa...31-h588-no]
[Pilt: -xDhDC4TkQQSUhwH_cpI1IyG6_NKZi_k3iKJt7SG...46-h588-no]
[Pilt: Uh40RKK8qppwt-wYJxHnEhpt-NKWEZdmv5h6uCXe...46-h588-no]
[Pilt: KuavDXhf7bgjs9uazfBmNM3ef-88pB_R-ptDz6t8...46-h588-no]
[Pilt: EJvFjjKhIxl_nfLM9VFl0zq3qypFlhbi7HmAG1PC...46-h588-no]
[Pilt: IuBC-NKtM0-lO3KSamdNcZgD_jAAuH6TCJf_mmxy...31-h588-no]
Vasta
#2

Selliseid asju nikerdati ajal, kui kasutusmugavuse testidest polnud keegi veel midagi kuulnud.
Pärast tavakasutaja proovisõitu poleks see riistapuu leiutajakambrist kuidagi kaugemale jõudnud.
Huvitav, kas on tehtud ka pisutki mõistlikuma esirattaläbimõõduga variante? Kihutamiseks see ratas ju niikuinii mõeldud ei olnud Smile
Vasta
#3

Vastupidi.Võidusõitudel kasutati veel suurema läbimõõduga ratast 60",millega saavutati 100 km läbimise keskmiseks kiiruseks 32-34 km/h.Mehed olid lihtsalt kõvemad kui tänapäeva 6-7 kg "karboonjunnidega" harrastajad !
(08-01-2018, 12:41 PM)TeeTL Kirjutas:  Selliseid asju nikerdati ajal, kui kasutusmugavuse testidest polnud keegi veel midagi kuulnud.
Pärast tavakasutaja proovisõitu poleks see riistapuu leiutajakambrist kuidagi kaugemale jõudnud.
Huvitav, kas on tehtud ka pisutki mõistlikuma esirattaläbimõõduga variante? Kihutamiseks see ratas ju niikuinii mõeldud ei olnud Smile
Vasta
#4

Mitte ainult kõvemad, vaid täiesti segased... Toungue

Päris ergonoomikata siiski ei ole: pedaalimisraadius näikse olevat muudetav ja jalatugi sadulassetõusmiseks on astutaval kõrgusel.

Kiitus foorumit juurte juurde suunava teema eest. Cool
Vasta
#5

Neid oli paljudes eri mõõtudes esiratastega, Eesti suurim peaks olema 60 tolline. Väiksema esirattaga oli kindlasti ohutum aga samas sooviks ju ühe vändaringiga rohkem maad läbida ja sellest ka suurema esiratta vajadus. Arenenud maailmas (Big Grin !) korraldatakse tänapäevalgi selliste jalgrataste võidusõite ja kiirused on päris muljetavaldavad. Märksõnaks on penny farthing racing.

Vasta
#6

Kas lp teemaalgataja on ise ka proovinud selle liikurmehanismiga sõita?
Saaks ainult edasi ja veel kiiremini ka! Kuidas temaga pidama saab?
Minu vana silm ei leidnud fotodelt küll ühtki pidurdamist tekitavat vahendit.
Kas tuleb end kõige sõiduvahendiga küliti lasta, või mõni liikumatu takistus leida?
Või ehk pole sõiduvahend päris komplektne?
Vasta
#7

(08-01-2018, 16:04 PM)samodelkin Kirjutas:  Kas lp teemaalgataja on ise ka proovinud selle liikurmehanismiga sõita?
Saaks ainult edasi ja veel kiiremini ka! Kuidas temaga pidama saab?
Minu vana silm ei leidnud fotodelt küll ühtki pidurdamist tekitavat vahendit.
Kas tuleb end kõige sõiduvahendiga küliti lasta, või mõni liikumatu takistus leida?
Või ehk pole sõiduvahend päris komplektne?

esimestel piltidel väikse ratta kohal mingi pedaal-hoova,äkki see pidur?osadel naistekatel oli vene ajal piduriklots suruti keset kahvlit otse rehvile.
Vasta
#8

uuema aja lapsed pole ilma vabajooksuta rattaga sõitnud
Vasta
#9

Konkreetse rattaga sõita ei ole proovinud aga kõigil soovijatel on võimalus seda teha näiteks Maanteemuuseumis, kus on kõrgratta replika. Seal olen seda proovinud ja ei saa öelda, et ülearu meeldiv tegevus oleks aga harjutamine teeb meistriks. Kõige raskem on pööramine, sest ratas võib vastu jalgu minna ja pedaalid pööravad koos rattaga. Pidurdamine käib pedaalidega nagu ka tänapäevastel fixie tüüpi ratastel, st vabajooks puudub ja pedaalid on võlliga jäigalt ühendatud. Osadel kõrgratastel on ka nö kasipidur, mis mõjub rehvile pealtpoolt sarnaselt 20-30ndatel kasutatud pidurisüsteemidele. Illustreeriv foto allpool. Juhin tähelepanu ka tahapoole ulatuvast traatkonstruktsioonist, mille eesmärk oli see, et pöörates esiratas kintsu kraapima ei hakkaks.

See pedaal või hoob tagaratta kohal on lihtne jalatugi. Selle tarvidus tulenes vabajooksu puudumisest, et oleks kuhu toetada hoo sissesaamisel ja sadulasse ronimisel. Isegi mõningatel 20-30ndate tavaratastel on tagaratta kinnituseks nn pikkmutter rudimendina ämbliku ja vabajooksute rataste aegadest.

Kõrgratta käsipidur esimesel pildil ja näide pikkmutrist minu 1909 Leutneri naisteka küljes.

[Pilt: fetch.php?f=hoge+bi+Engels%2FRudge+20894...0894-1.jpg]


[Pilt: Zg6lg3rJUpsdeaK0qPagBGzwHy3Dj11oUyU8kqR2...46-h588-no]
Vasta
#10

Mina olen aru saanud, et selline riistapuu oli pigem vabaaja veetmise vahend kui tööle-koju-poodi sõitmise riistapuu. Nagu tasakaalu liikur tänapäeval.
Mis puudutab seda pidurit siis, tundub juba pildilt vaadates, et pidurdamine on päris valus protseduur ja tähendab vähemalt uut muhku.

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta
#11

Maanteemuuseumis sai see sõitmise asi ära proovitud hiljuti.
Järgnenud järeldus pärast nädalapikkust jalavigastusega lonkamist oli see, et inimene peaks ikkagi oskama väärikalt vananeda Cool  Ehk mitte ronima tundmatute lendavate objektide otsa, millelt kukkumine pole enam ea- ega jõukohane. 
Suurim eksitus ja ikaldus tekkis sellest, et nii suur esiratas-güroskoop omab ikka eriti märgatavat inertsi suuna muutmisel ja pöörata ega kallutada ei tohi jõuga ega järsku, siis viskab hoopis teisele poole.
Kes rohkem harjutanud ja sujuvalt pöörab ning mahedalt hoogu või külgkallet muudab, saab ludinal hakkama.
Ratta jalgade pihta hõõrumine on kogu ülejäänud navigatsiooni kõrval kökimöki Smile
Vasta
#12

Tere.

Ja juba matsirahvas rattast tüdinenud ja leiva palukese saamiseks ka müüki paisatud.  Big Grin


https://osta-ee.postimees.ee/index.php?f...rc=desktop   

Nimelt õnnestus saada kontakti ühe inglise kollektsionääriga, kes mõningaid asju oma erakogust ja masslademetest oli pika veenmise peale nõus loovutama. Kõrgrattaid pidavat olema härral 20+ ning lisaks sajandi alguse autosid, tsikleid jne. Mina lähenesin asjale tagasihoidlikult ja palusin ainult ühte närust jalgratast humanitaarabi korras ja tõin argumendiks, et meil siin valitsus kiusab töötavaid pensionäre, tõstab pidevalt viina hinda, inimesed tegelevad kannibalismiga, internet puudub ja pärisorjus kestab. Selliste tugevate argumentide taustal lubatigi lõpuks üks jalgratas loovutada, et matsirahvas ka tehnoloogiaimedest osa saaks ja vähem kannibalisimi ning muu taolisega tegeleks. Mitu nädalat ootamist ja kohal ta oligi. 


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Tel. +372 56477273. e-mail. metall73@hot.ee
Vasta
#13

Ei tea jah mis selliste meeste mõtetes toimub, äkki on mõni suurem või uhkem ämblik tulekul?????
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne