Head ideed
#1

Ma arvan, et Jaan Tatika kõrvale võiks luua ka ühe teema kus idee ja teostus on rohkem selline praktiline ja läbimõeldud kooslus. Teeme siis otsa lahti...


Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#2

Mõeldav kui tahad metsas kohe pliidipuid teha, muidu puud ikka hoovi ja selleks saepukk mugavam. Miinustena näen et saeketi vahetus tülikam ning ajab sae balansist välja (kui raske see kaadervärk üldse on?) Jorss oli muidugi ka huvitavas "kostüümis" - kummikud ja teksad Big Grin , hea et kindad-miskid prillid ikka olid.

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta
#3

2.5 pound = 1133.98 grammi.

Google annab sellise kaalu
Vasta
#4

(22-01-2018, 10:25 AM)Walter Kirjutas:  Mõeldav kui tahad metsas kohe pliidipuid teha, muidu puud ikka hoovi ja selleks saepukk mugavam. Miinustena näen et saeketi vahetus tülikam ning ajab sae balansist välja (kui raske see kaadervärk üldse on?) Jorss oli muidugi ka huvitavas "kostüümis" - kummikud ja teksad Big Grin , hea et kindad-miskid prillid ikka olid.

Kui iga lõike järgi kett mulda uhab "lõigata" siis saeketi vahetus kordades tihedam. Big Grin
Vasta
#5

ei saa aru ühestki heast omadusest selle asja puhul kui sa pole mingi saamatu linnavurle. Ise lõikan metsas nii, et viskan ühe paku tüve kõrvale ning haaratsiga tõstan selle tüve pakule, siis hea lõigata või jämedamate puhul lõikan ainult 3/4 läbi ja siis kui tuleb selline maapinnast lahus olev koht tuleb lõikan läbi ja keeran, ei ole mingit keti nürimist ja teritamist ja 1,2kg vähem kaalu mis seljale hakkab ning üks huinjaa vähem mis okstesse takerdub  Big Grin Aga linnamehele hea abimees
Vasta
#6

Keegi tahtis leiutada lihtsalt  Big Grin

Veel pole maha löödud
Vasta
#7

(23-01-2018, 13:24 PM)maisalup Kirjutas:  ei saa aru ühestki heast omadusest selle asja puhul kui sa pole mingi saamatu linnavurle. Ise lõikan metsas nii, et viskan ühe paku tüve kõrvale ning haaratsiga tõstan selle tüve pakule, siis hea lõigata või jämedamate puhul lõikan ainult 3/4 läbi ja siis kui tuleb selline maapinnast lahus olev koht tuleb lõikan läbi ja keeran, ei ole mingit keti nürimist ja teritamist ja 1,2kg vähem kaalu mis seljale hakkab ning üks huinjaa vähem mis okstesse takerdub  Big Grin Aga linnamehele hea abimees

Minu meelest on suur vahe, kas sa iga liigutuse jaoks paned sae käest, tõstad, saed, siis kukub viimane jupp pakult maha ja jälle on vaja teha mingi üleliigne liigutus, näiteks tassida pakku järgmise tüve juurde, keerata tüve vms. Mõne toikaga on neid üleliigseid liigutusi päris mitu, või lihtsalt jalutad maas lamavate puude vahel ja saed ilma ühegi üleliigse liigutuseta. Mis siia see linnavurle saamatu puutub?

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#8

Sedapalju puutub, et kilonetäiendav lati küljes tähendab hobisaagijat. Tervet päeva ei viitsi küll seda sae küljes tassida. Paagitäie vast viitsiks järel vedada.

Ning metsas peenikest tükeldada - ega jõukus pole häbiasi Big Grin Samas oleks edev ju küll: võtad aga saagide kastist esmalt langetamise sae, seejärel laasimise sae, seejärel järkamise sae ja lõpuks kokkuveosae. Toungue

Kuigi mulle jääb hämaraks, miks peaks kett masse minema? Kas ilma siis ei kannata teha? Ning kuidas antud vidin peaks kaitsma jõuga maassesurumise eest?
Vasta
#9

Selle turvarakise lehe külge saaks oluliselt kergema teha. Lisaks peaks ta olema sekundiga monteeritav, siis ehk leiaks isegi kasutust.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#10

https://www.youtube.com/watch?v=7erSoT4NDVs
7.20 peal on küll üks kena tumba, meenutab kunagist tolmuimejat, millel oli ka kate peal ja sai istuda.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#11

(23-01-2018, 18:12 PM)v6sa Kirjutas:  Sedapalju puutub, et kilonetäiendav lati küljes tähendab hobisaagijat. Tervet päeva ei viitsi küll seda sae küljes tassida. Paagitäie vast viitsiks järel vedada.

Ning metsas peenikest tükeldada - ega jõukus pole häbiasi Big Grin Samas oleks edev ju küll: võtad aga saagide kastist esmalt langetamise sae, seejärel laasimise sae, seejärel järkamise sae ja lõpuks kokkuveosae. Toungue

Kuigi mulle jääb hämaraks, miks peaks kett masse minema? Kas ilma siis ei kannata teha? Ning kuidas antud vidin peaks kaitsma jõuga maassesurumise eest?

Kui sul on nagunii ainult üks saag, siis on see tavaliselt nagunii paar kilo raskem kui laasimiseks või lepavõsa lõikamiseks vajalik. See kilo siia sinna kerge sae juures ei ole kindlasti määrav. Raskema sae puhul on see kilo liiast.  Loomulikult võiks siiski olla kaks saagi, mis ei ole ka tänapäeval teab mis rikkuse näitaja. 
Mis aga puutub peenikese tükeldamisse, siis kumb on jõukam, kas see kellel on võimalik metsas teha palki kütteks või see kes peab leppima lepa võsaga?
Ja ma ei saa täpselt ka sellest aru, miks peaks seda kaadervärki jõuga maa sisse hakkama suruma?

Nagu Marko siin mainis, saab asj ka kergema teha, näiteks alumiiniumist või kergema konstruiga. Aga vaata asja siiski selle kandi pealt ka, et sa lased lepa maha ja samas tükeldad koheselt ära. Teisel juhul pead sa seda hakkama tõstma kuhugile, mingi aja pärast uuesti nihutama ja vajadusel ka keerama. Need üleliigsed liigutused väsitavad kokkuvõttes rohkem kui kilo kergema saelehe otsas.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#12

(23-01-2018, 18:35 PM)viplala Kirjutas:  ...
Mis aga puutub peenikese tükeldamisse, siis kumb on jõukam, kas see kellel on võimalik metsas teha palki kütteks või see kes peab leppima lepa võsaga?
...
Märkus õige muus osas. Aga ma pidasin silmas pigem seda, et paagitäiega on raske tükeldada ruumimeetrit lepavõsa pliidipuudeks. Küll on võimalik sama paagitäiega teha videos näidatud keppe paar ruumi, mille läbilaskmine hiljem kreissaest maksab pool €. Rääkimata sellest, et mo arust on lihtsam kummardada üks kord kahepoolese pulga järele kui seitse-kaheksa korda pliidijupikeste järgi. Ning saagimine kreissaega on oluliselt mugavam, kui küürutades maast kaigast saega noppida.
Samas tõesti igaüks ei soovi teha ülejärgmise talve puid, mida on aega sedamoodi koondada. Kui ikka kohe sae alt läheb koldesse, ega siis pole aega ökonoomitada. Isegi nii toimetanud nooremana...

Samas ei tee see käpp tööd oluliselt aeglasemaks ning muud häda ilmselt ka mitte. Seega hea leiutis on. Cool
Vasta
#13

Mina tegin sellise peenikese mudru saagimiseks. polnud vaja pärast maast korjata kah hoidsid ennast seal ilusti paigal.
Vasta
#14

(23-01-2018, 21:27 PM)nootsii Kirjutas:  Mina tegin sellise peenikese mudru saagimiseks. polnud vaja pärast maast korjata kah hoidsid ennast seal ilusti paigal.

Ma laisk, ei viitsinud teha. Metsas/platsis korjan tikuvabriku punti, peened, jämmed otsad vaheldumisi ja otsad ühepikkused. Kaks koormarihma käivad ümber ja tükeldamiseks läheb 5min. Kodus täitis sama ülesande vana, tugevate jalgadega söögilaud...
Paagitäiega saab päris palju lõikuda.
Vasta
#15

See chainsaw gadget on ikkagi tüütu,  kui puu on vastu maad ja iga lõikekorra jaoks peab seda tüve alla toppima. Aga kui puu ei ole vastu maad, siis pole seda vaja, eksole.
"tikuvabriku" postament tundub palju efektsem ja ei ole ilmselt ilmaasjata siiamailegi tootestatud.
 Lõikamiskoht peab sellise võsapudru puhul olema võimalikult ladustamiskoha kõrval.
Vasta
#16

Kõige lihtsam on teha peenikest võsa või hagu niimoodi,et metsas langetad,laasid mootorsaega paraja pikkusega 1.5-3.5m. pikkusega ridvad. Laod Sassu veokasti ja tood koju. Kodus siis kallad hunniku maha ja lased kreissaega juppideks. Peenemad teed 50-70 cm ja jämedamad pliidipuudeks. Tükeldad just sealt,kust vaja ehk kui sirgem koht-pikk puu,kõverik pliidipuu jne. Selleks,et lõikudes saaks jupid sirgemaks ja mahuks rohkem riita. Loominguline töö. Riit peab ka asuma kohe hunniku kõrval. Nii läheb kõige kiiremini. Kui on koormas paar ühesugust või rohkemgi latti,lased korraga. Paju puhul on paras ühekaupa lasta. Aega läheb aga toa saab alati soojaks. Ja hea on,kui keegi koormast kätte annab,läheb kiiremini.
Vasta
#17

(23-01-2018, 23:28 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  ..Peenemad teed 50-70 cm ja jämedamad pliidipuudeks. Tükeldad just sealt,kust vaja ehk kui sirgem koht-pikk puu,kõverik pliidipuu jne. Selleks,et lõikudes saaks jupid sirgemaks ja mahuks rohkem riita. Loominguline töö. ...

Sama taktika, ainult mina teen vastupidi, jämedamad teen ca 42 cm ahjupuudeks (lõhun pärast veel ära ka, mitte üle 3 cm külg) ja peenikesed pliidipuuks ehk 25 cm. Ahju on neid peenikesi mõttetu toppida, aga pliidi all saab panni soojaks lasta küll.
Vasta
#18

(23-01-2018, 19:24 PM)v6sa Kirjutas:  ... Seega hea leiutis on. Cool

Ma ei usu. 
Aga vaatame, kui viie aasta pärast poed täis on seda jama, siis võtan oma sõnad tagasi.
Vasta
#19

(23-01-2018, 23:47 PM)honkomees Kirjutas:  Sama taktika, ainult mina teen vastupidi, jämedamad teen ca 42 cm ahjupuudeks (lõhun pärast veel ära ka, mitte üle 3 cm külg) ja peenikesed pliidipuuks ehk 25 cm. Ahju on neid peenikesi mõttetu toppida, aga pliidi all saab panni soojaks lasta küll.

Ma ajan siin kõike ahju. Näiteks metsa jäetakse maha pehkinud notid. Talvel külmaga neid hea saagida,hea pehme..... kui veel ise koos seisab siis kõlbab. Laon riita ja kui ära kuivab,lendab ahju nagu tolmab.
Muidugi tasub ka pikki pöidlajämedusi ahju ajada,kui tundub et külmem ilm,lööd aga rohkem ahju. Soojema ilmaga nagu praegu saab ühe ahjutäiega kenasti hakkama. Ja + on veel see,et pole tulealustuspuid vaja taguda,kõik kohe riidas. Big Grin 

[Pilt: 1]
Vasta
#20

Peenete saagimisel pikemate tükkidena (ahjupuud) on see eelis, et saagimist on kokkuvõttes 2x vähem ja peenete saagimine ju on tüütu. Rolleyes
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne