Head ideed
#21

(24-01-2018, 00:04 AM)veix__ Kirjutas:  Peenete saagimisel pikemate tükkidena (ahjupuud) on see eelis, et saagimist on kokkuvõttes 2x vähem ja peenete saagimine ju on tüütu. Rolleyes

Jah. Kuigi tükeldamine kreissaega on nalja teha-20cm.- seid. Läheb päris kiiresti aga laduda on kehva..... Big Grin  Katsun valges mõne pildi teha ka ladumisest.
Vasta
#22

Iga asi on kasulik mingis oma olukorras.
Alustan sellest, et kreissaagi ei ole ja kui oleks ei kavatse seda maale varastele jätta. Nn. "suvekodu" ümber on iga aasta vaja mingis koguses harvendada ja lihtsalt maha võtta. Ma ei näe kuidagi mugavama olevat kõigepealt otsida, mis saetavale koguaeg jalaga alla veeretada, ise käsifiskarsiga saetavat tõstes ja teises käes tuksuvat saagi hoides. Siis lähed paarkümmend meetrit edasi järgmise "kaika" juurde ja alustad kogu tsirkust uuesti. Jne... Selliseks tööks võtaks kerge 35kuubise Makita, kuna mingeid suuri tüvesid nõnda nagunii ei saeks. Usun, et võiks proovida ja kui, siis annan kevadel ka teada.
Vasta
#23

(24-01-2018, 01:22 AM)Alts Kirjutas:  Iga asi on kasulik mingis oma olukorras.
...
Usun, et võiks proovida ja kui, siis annan kevadel ka teada.

Väga õige. Loodetavasti saame juba selleks kevadeks kommentaare.

Metsas järkamise positiivne pool on saepuru hajutatult metsa jätmine. Nii jäävad toitained sinn, kus neid järgmise metsapõlve jaoks vaja on.
Vasta
#24

Eks see selline "saab ju nii ka" mänguasi ole.

Põhiline reegel on see, et metsatöö ilma ja aega on täpselt nii palju kui on ja võimalikult kiiresti ja võimalikult suures tükis on vaja materjal õue peale virna saada.

Siis on juba aega sorteerida ja saagida.  Teed hommikul tunnikese võimlemist, õhtul paned valguse ka ja jälle tunnike.

Metsas neid saetud juppe käsitsi koogutades üle lugeda?  (tõlkes: ükshaaval käsitsi käru peale pilduda)  Tänan, ei.
Vasta
#25

Ma siin külas olen näiteks ainuke kes toob puud võimalikult pikalt metsast koju ja tükeldan hoovis. Ülejäänud inimesed teevad kõik metsas valmis ja ainult lõhuvad kodus. Kellel puudub võimalus välja vedada pikkadena, kes ei jõua tõsta pikki puid, kellel ei ole hoovis ruumi jne. Inimesed on erinevad nagu ka vajadused, soovid ja võimalused neil...

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#26

Aga miks sellist peenikest jama tükeldada,mina küll ei viitsi.
Kuni 10 cm jätan pikaks ja  viskan kuuri alla,kui vajadus tuleb siis tükeldan väikse hiina platesae peal,täpselt nii palju kui vaja.
Nii ei pea seda ilget kogust peenikest jama mitu korda riita laduma.
Vasta
#27

No ei saanud täna head pilti. Tuulega loopis lund ka riida peale.

[Pilt: 251680374bdf6a_l.jpg]

Eks see peenikese puu ladumine ole natuke tüütu aga kui harjunud oled,saab hakkama kenasti. Pliidipuid tuleb pikkade vahele loopida ja pikemaid meetriseid tuleb teise riita susata siis seisab riit ka peale kuivamist samamoodi kenasti püsti. Ladumise ajal tuleb ka nii laduda,et riida välimine äär pisut kõrgem saaks. Selleks need lühikesed pulgad oivalised. Kahe omavahelise riida vahele olen ka pliidipuid vahele täiteks loopinud. Kui riitasid mitu siis oleks hea õhuvahe jätta. Kui paar -kolm riita kõrvuti,kuivab kenasti tuule käes ära.
Olen täheldanud,et kõige parem on pliidi-ja ahjupuud ühte riita teatud vahekorras laduda. Talvel hea riidast võtta. Varemalt tegin ahjupuud ja talvel vastavalt vajadusele siis portsu kaupa pliidi jaoks tükeldasin kreissaega. Mul praegu ka ühe riida tegemine pooleli aga kõik lund täis tuiskand,ei saa näidist pannagi.

T.
Vasta
#28

Mina olen eriti laisk riita tegema. Aastaid toidumoona peale kassat vineer-laastukasti ladunud. Need tomatikastid panen kevadisel puulõikusel pliidipuid püstiselt täis ja kuuris laeni üksteisele. Et kuuriseinad hõredad, siis jumalamärgki kuivab järgmiseks talveks 20% -ni. Mahutab üks u kahepäeva pliidipuud. Hea sisse tuua. 40 kastiga saab aasta läbi. Üksikud lagunenud taarad sobivad järgmisel korral tulealustuseks. Kindla suurusega taarahuvi on muutnud mu Coop´i kliendiks- nende ärides on alati äraviimiseks taarat. Ja tihti mulle vajalikku suurust(ühesugused seisavad hästi riidas). Piinlikkustundeta siis kaubakastile haaran kaaneks veel mitu...
Vasta
#29

Meil siin üks kohalik toob käsikäruga oma lõhutud ja tükeldatud puud koju. Auto ja käru seisavad hoovipeal, aga neid ei tohi ju ära määrida. Pakkusin talle vahepeal, et no ma läen toon sõbra käest ATV ja käime ära on tehtud. Aga ei  see ei pidavat ikka hea olema. Sõiduautoga läbitav metsatee viib otse puuriidakõrvale. Vot sellised mehed, ja te ei viitsi metsas juppe taga ajada. Toungue

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#30

(24-01-2018, 11:40 AM)viplala Kirjutas:  Ma siin külas olen näiteks ainuke kes toob puud võimalikult pikalt metsast koju ja tükeldan hoovis. Ülejäänud inimesed teevad kõik metsas valmis ja ainult lõhuvad kodus. Kellel puudub võimalus välja vedada pikkadena, kes ei jõua tõsta pikki puid, kellel ei ole hoovis ruumi jne. Inimesed on erinevad nagu ka vajadused, soovid ja võimalused neil...


Ma püüan metsas ära saagida ja vahel ka lõhkuda seetõttu, et hoovis vähem puidusodi (koore tükid, saepuru) koristada oleks pärast.
Vasta
#31

(25-01-2018, 08:29 AM)veix__ Kirjutas:  Ma püüan metsas ära saagida ja vahel ka lõhkuda seetõttu, et hoovis vähem puidusodi (koore tükid, saepuru) koristada oleks pärast.

naine vinnab niikuinii selle peenramaale multšiks, omal ei miskit vaeva Toungue
Vasta
#32

naine vinnab niikuinii selle peenramaale multšiks, omal ei miskit vaeva [Pilt: tongue.gif]

Aga sellest tekkis küsimus.
Vaatan,et paljudes kohtades põõsaste vaheke pandud puukoore või sarnase materjali
laastud.
Kas võiks miskit kodus vaarikate vahele laotada,et nõgesed ei kasvaks.?
Saepuru,kuid kuidas see mõjuks.
Kas keegi oskab nõu anda?
Roland
Vasta
#33

Aiandusfoorumi teema. Toungue

Arvesta, et toitainebilansile on pikaajaline mõju. Umbrohtu tõkestab tõhusalt vaid piisavalt paks (5+cm) kiht.
Vasta
#34

Kui saagimisel on kasutatud mootorsaagi, siis seda saepuru vist ei tasu põõsaste alla panna.
Vasta
#35

(25-01-2018, 12:45 PM)tõnn Kirjutas:  Kui saagimisel on kasutatud mootorsaagi, siis seda saepuru vist ei tasu põõsaste alla panna.

Sõltub sellest, millist õli saeketi õlitamiseks pruukida. Big Grin Samas tasub ka kainet mõistust säilitada: 200 g õli jagatuna näiteks 20 ruutmeetri peale ei ole veel õlireostus. Eriti vahekäiguteel, eksole.

Märkus ise on asjakohane küll.
Vasta
#36

(25-01-2018, 12:56 PM)v6sa Kirjutas:  
(25-01-2018, 12:45 PM)tõnn Kirjutas:  Kui saagimisel on kasutatud mootorsaagi, siis seda saepuru vist ei tasu põõsaste alla panna.

Sõltub sellest, millist õli saeketi õlitamiseks pruukida. Big Grin Samas tasub ka kainet mõistust säilitada: 200 g õli jagatuna näiteks 20 ruutmeetri peale ei ole veel õlireostus. Eriti vahekäiguteel, eksole.

Märkus ise on asjakohane küll.

ikka vanaõli, seda kõige ohtlikumat jäädet Big Grin. Noh tegelikult seda tavalist, lahtiselt müüdavat ketiõli (addinol või Sunoco)
Vasta
#37

(25-01-2018, 12:35 PM)Roland Kirjutas:  naine vinnab niikuinii selle peenramaale multšiks, omal ei miskit vaeva [Pilt: tongue.gif]

Aga sellest tekkis küsimus.
Vaatan,et paljudes kohtades põõsaste vaheke pandud puukoore või sarnase materjali
laastud.
Kas võiks miskit kodus vaarikate vahele laotada,et nõgesed ei kasvaks.?
Saepuru,kuid kuidas see mõjuks.
Kas keegi oskab nõu anda?
Roland

Ehitad välikemmergu, loobid regulaarselt saepuru peale külastust lisaks, (toimib ka haisu vast) kui täis saab vead vaarikate alla. Tean isiklikult inimest kes nii teeb.
Vasta
#38

saepuru toimib küll, aga vajub liiga tihkeks. isegi vesi ei läe läbi. hake toimib multsina oluliselt paremini.
Vasta
#39

(25-01-2018, 12:35 PM)Roland Kirjutas:  Aga sellest tekkis küsimus.
Vaatan,et paljudes kohtades põõsaste vaheke pandud puukoore või sarnase materjali
laastud.
Kas võiks miskit kodus vaarikate vahele laotada,et nõgesed ei kasvaks.?
Saepuru,kuid kuidas see mõjuks.
Kas keegi oskab nõu anda?
Roland

Mul läheb kõik saepuru, sh mootorsaest, vaarikate vahele. Piirab naadi jms. kasvu küll, vaarikatel õli mekki ja lõhna pole, kasvavad kuis mühiseb. Sõnnikut ja tuhka (teod!) saavad kah.
Vasta
#40

(25-01-2018, 08:29 AM)veix__ Kirjutas:  
(24-01-2018, 11:40 AM)viplala Kirjutas:  Ma siin külas olen näiteks ainuke kes toob puud võimalikult pikalt metsast koju ja tükeldan hoovis. Ülejäänud inimesed teevad kõik metsas valmis ja ainult lõhuvad kodus. Kellel puudub võimalus välja vedada pikkadena, kes ei jõua tõsta pikki puid, kellel ei ole hoovis ruumi jne. Inimesed on erinevad nagu ka vajadused, soovid ja võimalused neil...


Ma püüan metsas ära saagida ja vahel ka lõhkuda seetõttu, et hoovis vähem puidusodi (koore tükid, saepuru) koristada oleks pärast.

Ma sellest aastast hakkasin sama moodi tegema, et jämedamad metsas pakuks ja samas kännu peal ka halgudeks. Esiteks see, et raskete pakkude tõstmine ei ole tervisele hea. Ei taha raskeid pakke mitu korda tõsta. Halgusid on lihtsam liigutada. Teiseks saab halgude teisaldamisel naisteväge kasutada, ei pea kõike ise tegema. Kolmandaks on peale lõikuspäeva pakkude lõhkumine heaks vahelduseks, mida on videvikus mõnus teha. Saagida enam ei näe või ei viitsi, aga lõhkuda saab veel üksjagu. Veel ka see kaalutlus, et mõningatel päevadel ei saa saagida. Kas on ilm lõikamiseks liiga tuuline või mingi muu probleem, mis aga lõhkumist ei sega. Metsas halgude tegemine vähendab töö hulka, mida peaks hakkama kevadel ühe korraga tegema.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne