[Alts]

See kola tassimise jutt tuleneb sellest, et ollakse vanemaks saanud ja iga kilo teeb liiga. Ca. kahekümne aastaselt käisin häda sunnil kaks nädalat iga hommiku sae/bensiini/õli/söögi ja joogiga jalgsi mööda raudteed 15 km, tegin tööd ja õhtu samamoodi tagasi. Kõige hullem oli, kui oli lund sadanud/tuisanud, siis polnud liipreid näha ja astudes ei tadnud kunagi kas jalg liipril, "augus" või kuskil vahepeal. Ei taha öelda, et see mingi lõbu oleks olnud, kuid sai tehtud. Praeguseks kaalun ca. 40 kg rohkem ja eeskätt teeb maakodu igakevadise harvenduse juures tuska, et variaatorkastiga traktoriga ei saa käru vedada. Nõnda ongi, et liiga suureks kasvanud kase jm. juraka lased maha, lõikad otsast jämedama paku ja paned selle kuhugi nii alla, et järgatav puu ülal püsiks - teine variant on toetada käsikäru peale. Lõikad ära, laod kärule ja vead kuuri ning alustad eelmisest puust 50m eemal järgmisega sama. Selle juures võiks see saag ka veidi raskem olla, kui ei oleks seda keppi järgatava sättimisega saagimiseks, et kett mulda ei läheks. Metsa muidugi nii ei teeks, kui oleks võimalus koorma kaupa väljaveoks hoovile.