Võib kustutada.
#1

Võib kustutada.
Vasta
#2

Tee kohe lindiga saagimine. Saetee on kohe kitsam ja teenid mõne nädalaga terituspingi raha tasa. Veel kavalam, teed ise terituspingi, sul need asjad käpas, tuleb parem kui hiinakas. Kui mahti, valgusta ikka foorumit ka.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#3

Jagaks ka rõõmu.

Nimelt väikese orgunni tulemusena tuleb mulle nüüd igasugune kaadervärkide ehituseks vajalik valts-ja (kant)torumaterjal maale võsa vahele ise kohale. 

12m pikk latt lõigati väikese tööraha eest 8 m sooloautole mahtuvaks ka. 
Saatja on suur metallimüüja ja transportija pesa, muide, on Otepääl. 

Hind on selline, et ise järel käia pole kindlasti enam mõtet, isegi mitte "tõmbekeskuse" metallitöökoja õue peal.
Materjal on muidugi uus, vanaraua hinnaga ei võistle.

Et kui teemasse, siis saeraamile ma telliks raami materjaliks täpselt paraja ristlõike mõõduga torud, sest nende olemasolevate pikuti kokku keevitamine tugevdamiseks ei ole lõpptulemuse sirgsuse huvides väga lihtne tegevus.

Kunagi ammu-ammu eelmisel aastatuhandel sai tehtud üks kahe kettaga "palk paigal saed sõidavad" saeraam.

Et sõidutee oleks täiesti sirge oli selgrooks 270 mm ümartoru millele kinnitatud sõidutee raami sai poltidega rihtida-sättida.

Päris hea jäik sai.  Rattad käisid ka liigutamiseks alla.

Oh ja kui veel tolle aparaadi joystick-juhtmisisest, nupuvajutusega töötavast mõõduvahetusest ja automaatsest järjest-lõikusest rääkida...
Vasta
#4

Vaatan pildilt, et plaan üleni kuumtsinkida. Kas lasid torud liivapritsiga läbi ka või usaldad hapet?
Tundub taaskord üks korralik asi tulema.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#5

Ei tea, kas ikka on plaanis tsinkida, kuid oma raami lasin, ning pärast oli tükk tegemist, et asi jälle sirgeks saada.

Meil on karprauale nurkrauad peale keevitatud sõiduteeks, ning nurkraudade küljele tõmbas pinge sisse, iga raami osa oli 3cm lookas(Käib kokku 3-st osast).  Kuna nurkrauad olid ka umbes 20cm vahedega peale punktutud, siis need ka lokkisid peal.

Lõikasin vinklid uuesti maha, ning panin raamid seljakuti kokku, surusin raame tungrauaga omavahel laiali, et õigemaks saada.

Hape teeb sellise materjali kenasti puhtaks. Värvi ainult ei võta.

Kahe kokkukeevitatud lameda osa vahele ronib vaid hape, ning räbusti, kuid tsink sinna ei roni. Hiljem hakkab sealt roostekarva vedelikku välja tulema, mis ka tsinki oksüdeerima ajab.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#6

Tuttav tegi endale samamoodi ise selle saelindi terituspingi. Mootoriks kasutas auto kojamehe mootorit ja kui ma nüüd ei eksi, siis oli sama mootoriga lahendatud nii teritamine kui lindi automaatne etteanne...Samas oli seade nii robustselt lihtne...

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#7

Minu 2 kettaga eco-sagen-i malli saeraami alusraam oli sellise ristlõikega:

   
Ma kohe kuidagi ei tahtnud usaldada raamiks redelraami, mis paljujalgselt maapinnale toetub, see tähendanuks igakordset raami sirgsuse kontrolli enne lõikuspäeva, kui muidugi juhtumisi betoonpaneel all ei ole.

Minu kaadervärgil oli otstes 4 jalga ja kogu jäikuse tagas 270 mm toru, sirgsuse reguleeritavuse huvides oli pealmine karp 12 redelraam poltidega torule keevitatud ca meetrise vahega karpide küljes.   Võib-olla overkill  aga vähemalt polnud raamil kordagi mingit järelõgvendamise vajadust.    

Toru, muide oli kaubajaama katlamaja korstna toru, millest isegi suits olla läbi käinud ja mis jämedama vastu vahetati.


Raam oli suht kõrge, aga palgid olid vastava kõrgusega estakaadi peal.

Kahe kettaga raamil on palgi toetuskoht veidi erinev, kui lint- ja kettsael aga sellel, et raam on karbist on ka mõte, selle joonistan järgmisel korral.   Vihjeks, seal oli materjali kiirkinnitus.  Ei mingit käsitsi kruvimist...
Vasta
#8

(03-02-2018, 19:05 PM)reljo86 Kirjutas:  Ei tea, kas ikka on plaanis tsinkida, kuid oma raami lasin, ning pärast oli tükk tegemist, et asi jälle sirgeks saada.

Meil on karprauale nurkrauad peale keevitatud sõiduteeks, ning nurkraudade küljele tõmbas pinge sisse, iga raami osa oli 3cm lookas(Käib kokku 3-st osast).  Kuna nurkrauad olid ka umbes 20cm vahedega peale punktutud, siis need ka lokkisid peal.

Lõikasin vinklid uuesti maha, ning panin raamid seljakuti kokku, surusin raame tungrauaga omavahel laiali, et õigemaks saada.

Hape teeb sellise materjali kenasti puhtaks. Värvi ainult ei võta.

Kahe kokkukeevitatud lameda osa vahele ronib vaid hape, ning räbusti, kuid tsink sinna ei roni. Hiljem hakkab sealt roostekarva vedelikku välja tulema, mis ka tsinki oksüdeerima ajab.

Sama teema siin, nurkraua vedas ikka mõnusalt lainesse see kinnipunktimine ja päris head nahka asjast ei saanudki.
Vinkli hari kogub ka mõnuga saepuru külge, eriti märja lehtpuumaterjali puhul ja raam piisavalt raske ning pressib kõik kenasti kinni. Isegi traatharjaga annab puhtaks kaapida..
Kavas asi ümber teha nii, et vinkel ühe küljega lapiti (poltidega kinni, mitte keevitusega) ja serv püsti nii, et masin hakkab sõitma serva peal.
Teine variant oleks ümarmaterjal, aga seda samuti kehv kinnitada.
Vasta
#9

Mina keevitaks umbes 80-100mm laia 10mm paksu lattraua C-profiili ülemisse serva vertikaalselt kinni ja mööda lattraua serva hakkab siis rullik sõitma, selleks sobivat rullikuid olen kohanud värava automaatikaga tegelevates ettevõtetes ja viljandi espakis oli ka 8eur millegagi tükk, laagriga rull+ kinnitus puksid ja polt/mutter komplektis, pole endal midagi leiutada, keera ainult külge.
Olen ise ka mõtelnud seda saekaatri tegu kuna oleks vaja materjali lõigata, kuid tahaks lintkaatrit teha, samas puruveski jaoks oleks olemas mootorsaag mida metsas tassida ei viitsi suure kaalu tõttu kuid oleks parajalt võimas selle töö jaoks.
Vasta
#10

Sellist asja mõtlesin siis


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#11

Eile leidsin sellise :
http://www.cncrouterparts.com/v-con-asse...5urllor5k7

Uba on selles klotsis ja selles, et nii tekib V-groove rollerite ( V-soontega juhtratastele)  sobiliku asendiga latist rööbas, mida sirgeks seadistada saab.  

http://www.cncrouterparts.com/v-con-clamp-p-237.html

Aga rööpa puhastajaks käib sõiduratta ette kaldus-viltu pintsel.   No või hari.  Või jupike harjast.


V-groove ratta rööpaks on originaalis V-rail  suuremad mõõdud kahjuks roppkallid (Mekanex)  
   

Ma projekteerin-kalkuleerin praegu ühte metallitöö kaadervärki, kus täpsuse numbrid on teised, kui palgisael aga mõttele abiks ikka. Õige märksõna ja detaili nimetuse leidmine Google jaoks polegi tegelikult lihtne.

Aga kui saemasina üles-alla teema käsile tuleb, siis paneks siia märksõnaks kalibreeritud lihvitud ümarmaterjal. 
See võtke siis, kui kanttoru kanttorul üles-alla juhtpinna nikerdamisega piisavalt "saab ju ka"- d on tehtud. Pronkspuks sinna võlli peale on letikaup.
Vasta
#12

Täpsuse taga ajamine ongi täiesti mõttetu +-1-2mm ei ole mingi kõikumine. Isegi kui suudad laua lõigata sajandiku täpsusega, siis peale kuivamist see täpsus kaob kuna iga palk on erineva puidutihedusega ja kuivab erineval hulgal kokku. 
Täpsuse saavutamiseks on höövel mitte saag...
Vasta
#13

Ma ei saa hästi aru mis kuradi pidi te need nurkrauad sinna kinnitasite, et need lainesse tõmbasid. Pooled maailma saekaatrid jooksevad nurkraua peal, pole mingit probleemi. Hakata siinkohal jalgratast leiutama... noh huvi pärast ju võiks kuid igasugune vajadus sellele küll puudub.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#14

(06-02-2018, 13:40 PM)maisalup Kirjutas:  Täpsuse taga ajamine ongi täiesti mõttetu +-1-2mm ei ole mingi kõikumine. Isegi kui suudad laua lõigata sajandiku täpsusega, siis peale kuivamist see täpsus kaob kuna iga palk on erineva puidutihedusega ja kuivab erineval hulgal kokku. 
Täpsuse saavutamiseks on höövel mitte saag...

No raam peab algselt olema tehtud ikka nii sirge kui vähegi võimalik, milleks omale tulevikuks probleeme juurde teha.  Kõverustel on komme liituda, mite kompenseeruda.
Vasta
#15

Alusraam sobiks mõnest NL aegsest kraana noolest teha?
Vasta
#16

(06-02-2018, 18:23 PM)donn Kirjutas:  ...
Sillale tuleb lehtvedrud küll sealt tuua. Ja võibolla ka vedrukammitsad. Kui just kellelgi üle pole... ?

Palju kandevõimet vaja on? Mul on üle ühed mosse piruka tugevdatud, ühed piruka originaalid ja ühed sedaani pehmed. Samuti seisab üks Citröeni J5, millel terve lehtedel tagasild vakantne.

Kannatab rääkida, kui on huvi. Big Grin
Vasta
#17

Miks üldse vedrud vajalikud on?
Vasta
#18

(09-02-2018, 14:25 PM)donn Kirjutas:  Olen praegu silma peal hoidnud 375 kg kandevõimega vedrudel. Ei teagi nüüd, kas see on neil "maksimaalne" kandevõime - st vedrud juba pahempidi lookas vastu läbilöögi puksi või on see okei maanteel 70-ga probleemivaba kulgemise näitaja.

Eeldatav saeraami kaal tuleb üle 600 kilo. Hetkel juba ~ 365 kg.

See on lubatud kandevõime ehk see, koormus, mida vedrud on nõus lõputult (no tegelikult küll wägga palju kordi) kandma. Puhvritele vajub enne seda...

Vaatasin, et Respo 500 kg vedru on <19 €. Seega pole mosse pakkidega jändamisel mingit mõtet.


70 eeldab haagiseks registreerimist. Mida Sa vist ei plaani? Eriveosena veetav pukseeritav seade on kuni 25...
Vasta
#19

Lehtvedru kandevõimet saab väga lihtsalt suurendada. Kõik oleneb vedrupaki kandvast pikkusest. 
Lisakandurid lühendatud maa peale, enne läbilööki aitavad.
Vasta
#20

Tsitaat:. Keermelati osas on kahtlused
Mina olen sellistel puhkudel kasutanud 5 EURi eest ostetud BMW (MB) tungraudu.
Sees trapetskeere ja väntamine küljelt. Sõltuvalt vajadusest, kas "omas mahlas" või ainult mehanismi.
Vanemad on metall liuguritega.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne