Võib kustutada.
#21

(24-02-2018, 20:10 PM)donn Kirjutas:  Saeraami treiler seisab täna ametlikult omal jalal. Nüüd sild, relsid, veotiisel ja siis peab saeraami ka peale ehitama. Vist.  Wink 



Ja ei olegi kõver. Peaks vist täitsa saama sirget materjali lõigata.

Mul tõmbas alles siis kõveraks, kui vinkli peale keevitasin. Ja silmaga seda kõverust ei näegi, rihtlati peale panin, siis  tuli välja.
Sul paistab ka vähe tummisem karp olema, võib-olla ei tekigi probleemi..
Ja ketiga raam pole ka nii tundlik raudtee kergele lainetamisele, seega pole ilmselt põhjust põdeda.
Vasta
#22

Mul ka kunagi haagisel ratas alt tulnud ja metsa perutanud,tänaseni minust seal. Keegi geenius ilmselt lahti kruvitud. Keila Ääsmäe mntl.
Vasta
#23

Mille kuradi pärast sa need nurkrauad kummuli keerasid?

E: Nii toimetades saab saeratastest english wheel ja sellest nurkrauast materjal mida töötlema hakkad. Mis sa arvad, mis kuju see nurkraud lõpuks võtab seal all?
Juhul kui tahad, et selline konstrui mingigi aeg sirgena vastu peab, pead pikalt kinni keevitama vastasel juhul hakkab üsna varsti lokkima.

Nurkraud on alati paigaldatud püstises asendis ja soonega rattad sõidavad serva peal. Nii on tehtud aegade algusest saati ja pole siiani kellelgi probleeme olnud.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#24

Kui nüüd jooksurattad sama 90 kraadi teed ,hakkkab saepuru hullult kinnikittima.
Vasta
#25

(13-03-2018, 12:58 PM)vanaain Kirjutas:  Kui nüüd jooksurattad sama 90 kraadi teed ,hakkkab saepuru hullult kinnikittima.

Just... see on sellise konstrui teine suur miinus ja seal ei aita eriti isegi mingid harjad rullikute ees, ikka saab rullik mõnest kübemest kinni ja korjab enda külge. Tiba aja pärast sõidab nagu hobuvanker mööda kruusateed.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#26

Minu raamil on vinklid nagu Donn-il ning probleeme küll ei ole kasutamisel. Lokkima läksid tsingi vannis, mitte raami tehes või kasutades. Liikuvale raamile on rattast rattani pandud kate, et puru relsile ei läheks, ning mõlemas otsas on pintslid ees.
Vasta
#27

Rööpa koha pealt märgiks kah, et minu kaadervärk sõitis mööda kuuskanti, mõtteks siis materjali pinna tugevus.
Ratta soon ka vastavalt sellele, plekid-pintslid-katted ka ja ma ei ütleks küll, et puru rööpale kogunemine mingi eriline probleem oleks olnud.
Vasta
#28

Mul sõidab mööda torusid, tugiratasteks on lihtsalt laagrid, asetus selline, et sobiks ka mööda kummuli nurkrauda liikuma. Kokkupuute pind on suhteliselt väike, aga vahel kippus ikka kultuuri kasvatama. Ketas viskab soga ka hästi igale poole laiali. Harjad ei õigustanud, ehk olid liiga pehmed, tegin tugevast plastikust plaadid, poolringi kujuliste sisselõigetega, libisevad mööda toru ja probleem lahendatud.
Risti liikumine on mööda nurkraua serva ja rattad soonega. Pole veel näinud, et juhtpinna servadel oleks saepuru, ometi täidab rataste sooned päris ruttu ära. Katet oli keeruline teha panin lausa rauast puhastajad soontele, aitas.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#29

[attachment=68916 Kirjutas:donn pid='448042' dateline='1521700706']
Toitekaabli normaalseks paigaldamiseks tellisin plastist rullikutega jubinad, mis hakkavad jooksma terastrossi peal, mille treilale püstitatud postide otsa kinnitan. Tööstusvoolukaabli jalus tolknemise asemel peaks see siis viisakalt silma riivamata kenasti spiraalselt lahti-kokku hakkama jooksma.

Ma otsisin samu asju, sama asja jaoks. Ali fänn nagu ma olen, sai sealt tellitud. Vaatasin just taolist kus kinnitus ka pöörleb, et juhe saaks veelgi vabamalt joosta ka erineva nurga all sikutades. 

https://www.aliexpress.com/item/10PCS-X-...59514.html

   

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#30

Oma saeraamil sai ka alguses juhe selliste ksf viplala poolt viidatud rullidega trossi peale jooksma pandud aga mingil põhjusel sai need sealt minema visatud ja asendatud 2-3 lüliliste lehmaketi juppidega. Võibolla oli probleem selles, et kuna kaabel sai plastikust kaablisidemetega otse sinna aasa külge tõmmatud siis hakkas juhe vastu trossi käima ja hakkas pooma... No igatahes mingi probleem oli, et juhe ei jooksnud ilusti.
Vasta
#31

(23-03-2018, 12:40 PM)raivo45 Kirjutas:  Oma saeraamil sai ka alguses juhe selliste ksf viplala poolt viidatud rullidega trossi peale jooksma pandud aga mingil põhjusel sai need sealt minema visatud ja asendatud 2-3 lüliliste lehmaketi juppidega. Võibolla oli probleem selles, et kuna kaabel sai plastikust kaablisidemetega otse sinna aasa külge tõmmatud siis hakkas juhe vastu trossi käima ja hakkas pooma... No igatahes mingi probleem oli, et juhe ei jooksnud ilusti.

Minul on kaablisidemetest tehtud nn aasad mis jooksevad mõõda traati ning aasad siis isoleeriga kaabli külge pandud. Ajab asja ära.
Vasta
#32

Vaata seda skeemi ja pane selle tõstevõlli kerimiseks kohe ka tigureduktor ja mootor. 
Ka need püsti vardad ülemise ühendusega  ja see oma sirge toepinnaga varrega liigutatav "trepp"  millel saeosa kõrguse järgi istub.

Üks trepi aste on laua paksus, õige pea selgub, et erinevaid mõõdutreppe ei olegi vaja rohkem, kui kõigest mõni. 
Trepid vineerist, kokku polditud.

Minu Eco-sageni kloonil käis kerimine turvavöö lindiga, mis oli ühes tükis ja all aasadest läbi, et kompenseeriks. Seal all ka lõpulüliti, et kui lint läheb vabaks, jääb mootor seisma.


Või kasuta "saab ju nii ka" varianti ja loe seda posti siis, kui käed üles-alla kerimisest villis, silmad joonlaua vaatamisest nürid ja näpud arvutamisest otsas.

Edu.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#33

Kandiliste torude peale keevituse-nikerdamise meetodil piisava täpsusega juhtpinna tekitamist ei teinud ma isegi siis, kui kalibreeritud matejali nii vabalt võtta ei olnud kui praegu.

Konkreetsel projektil jällegi hilja juba aga omal ajal siis sai treitud  ( vist oli diam 50) püstpostid, millel üles-alla liikuval torul olid otstesse polditud flantsidega juhtpinnad. 

Siis oli libisemine raud piki rauda, tänapäeval võtaks kalibreeritud ümara (või hüdrosilndri varre materjali) ja sinna peale laokaubana saadaval pronkspuksidel  üles-alla toru mille omakorda flantsiga raami külge kinnitaks. 

Igal juhul täpsem ja lihtsam, kui kanttoru kanttoru peal lõtkuvabalt sõitma saada.

Treimisega on juba kord nii, et kokku keevitatu saab lihtsalt väga täpselt üle treida, ise tead ju.
Kandilist sisepinda neljast küljest kasvõi poltidega plastliuguritel  täpseks saada...nojah. 

Trossidega on see lugu, et kuna saeaparaat ei ole täpselt tasakaalus, ehk üks pool tavaliselt on raskem, see kus mootor, siis trossid venivad vibratsiooni abil erinevalt ja jälle on jama majas.

Vt mu skeemi,  mul oli kahe poole tõstelint ühes tükis, mis seda kompenseeris. Paralleelsuse tagavad juhtpinnad aga trossid peavad täpselt ühtemoodi tõmbama.

Reguleeritav  mõõdutrepp koosnes mul külgepidi kokku keevitatud kuuskandijuppidest millel igaühel reguleerimiseks otsas kontramutriga polt.
Nagu oreliviled.  Vastus oli ka samamoodi poldiga reguleeritav, sellega sai kõiki korraga ja igatühte eraldi reguleerida. See oli mul "Kronose" kloonil, sellel ühe suure kettaga saeraamil.

Palgi kinnitus oli mul õhusilindritega ja see oli hea, suts kinni suts lahti ja ei mingit väntamist-võimlemist, seda saab ka mobiilsel kasutada. Pmst õhumootoriga saab ka üles-alla tigureduktori kerima panna.  (edit) või vastukaaluga kaal kergeks ja drosseldatud õhusilindriga üles-trepiastmele alla.

Käru enese liigutamisest rääkimata.  Käsitsi igat lõiget lükates-edasi-tagasi jalutada... eee  nomaeitea.   Parem ikka nii, et lülitad minema  ja ise näiteks... no vahid niisama  Big Grin   jõuab lõppu jääb seisma.   

Sellel on trikk ka, oluline on ette seada etteande jõud, mitte kiirus, sest siis hakkab süsteem ise reguleerima kiirust kui takistus muutub.

Edu.
Vasta
#34

(05-05-2018, 10:49 AM)donn Kirjutas:  ...Äärmisel juhul saaksin ATV vintsi kasutada, mis saab toite akult, mille laadimiseks käitatakse 12V genekat vahevõllilt ...

Seda kohta lugedes vilksatas mul mõttest läbi kojamehe mootor/reduktor...
Vasta
#35

Lugesin üht viimastest pikematest postitustest: hea kui kaasa mõeldakse ja nõu antakse, aga olukorda sisse elada on teistel keeruline.
Arvan, et Donn on asjad läbi mõelnud ja samas paneb kasulikud viited kõrva taha. Pole tal ükski asi pooleli jäänud ja näitab lahkelt teistele ka.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#36

Jälgin pidevalt Su kanalit ja kiidan järjest paremuse poole arenevaid videoid. Tore on näha et kanal leiab järjest rohkem vaatajaid ja ka sponsoreid hakkab tekkima. Kui tohib küsida kuidas nende tasuta tööriistade saamise protsess välja nägi? Tööriistamüüja võttis inglismaalt ühendust ja ütles et äge kanal, võta tasuta riistad ja näita neid videotes? Kui küsida et kas Youtube ise ka juba raha maksab on vist liiga nina teiste asjadesse toppimine?
Vasta
#37

(16-06-2018, 18:44 PM)donn Kirjutas:  Töötab:
Kuna "hinda kasutajat" klahv ei toimi juba pikemalt, siis lisame siia 12p.
Meetrised tammed, kõverad, okslikud ja naelu täis on ootel... Smile
Vasta
#38

Ma vahepeal tuulasin neid lindi videosid youtubest ja komistasin paar korda sellise väite otsa, et kui lasta lint rehvi peal joosta, siis lindi räsa pidi muutma end sellelt poolt kus räsa vastu rehvi käib. Üks tüüp lõikas rehvile soone sisse, et hambad ei puutuks rehvi pinnaga kokku. Pidi mingi aja pärast räsa nii ära lükkama, et annab saagimisel tunda juba. Loogiliselt võttes võiks seal isegi tõepõhi all olla.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#39

(18-06-2018, 18:47 PM)donn Kirjutas:  Siis on hea, et tsiklirehv on kumer ja räsa rehvi ei puutu. Cool

Loodame, et mitte. Mul nurgas 35x5200mm lindiga saag. Originaal oli15mm laius. Esimest korda laia lindiga jooksis hammas veorattal (vineer?kattega) ja räsa ühelt poolt lännu. Kaatrimehe soovitusel panin hamba jagu üle serva ja ok.
Vasta
#40

Väga vinge!
Millal tellimusi vastu võtma hakkad?
Kasest aknalaudu oleks vaja paari kuu pärast, ehk siis kase planku.

vabal ajal painutan kaablit...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne