[aavu]

Tekkis küsimus. Kui ohutud on kasutada pealkirjas märgitud abivahendid just kiilasjääl, veega kaetud jääl, lume-soola pudrus ja muudel ohtlikel kordadel? Omal vahetu kogemus puudub. Võibolla on tehtud vastavaid teste kusagil või on kellelgi oma kogemust jagada. Normaalsetes teeoludes on neist kindlasti abi aga ekstreemsete kohta tahaks ka teada. Kas on kasulik sõita kiilasjääl nende abidega või tekitavad lisaohtusid. Kas näiteks mitmed liiklusõnnetused inimohvritega pole mitte nende abivahendite liigse usaldamisega seotud?

[Talupoeg taluja]

Kas mitte libedaga,kiilasjääga ei ole üks lisaohu tekitaja  veel esiveoline auto koos kõigi lisadega?

T.

[zazik]

Tekkis küsimus. Kui ohutud on kasutada pealkirjas märgitud abivahendid just kiilasjääl, veega kaetud jääl, lume-soola pudrus ja muudel ohtlikel kordadel? Omal vahetu kogemus puudub. Võibolla on tehtud vastavaid teste kusagil või on kellelgi oma kogemust jagada. Normaalsetes teeoludes on neist kindlasti abi aga ekstreemsete kohta tahaks ka teada. Kas on kasulik sõita kiilasjääl nende abidega või tekitavad lisaohtusid. Kas näiteks mitmed liiklusõnnetused inimohvritega pole mitte nende abivahendite liigse usaldamisega seotud?

Nende abivahendite sihilik kasutamine on igal juhul ohtlik. Selline mõtteviis "ma ei viitsi pidurdada, las auto teeb seda minu eest" on juba eos ohtlik ja viib varem või hiljem õnnetusteni. Need abid peaks ikka olema erandjuhtudeks, kui nad aitavad paigata inimlikku hooletust. Praegu on selliste lisadega autod veel üsna uued, aga kui nad pisut vanemaks saavad, tekivad kindlasti tõrked.

Suht sama teema on igasuguste ESP-de, ASR-ide jms kolmetähelistega. Iseenesest head asjad ja aitavad mõnegi õnnetuse ära hoida, samas aga tekitavad juhtides paratamatult saamatust.

Meenub kohe üks telest nähtud juhtum, paar aastat tagasi Ussisool. Ca 25-ne noormees BMW-ga viis 3 autot kraavi ja mitu inimest haiglasse kui Bemm möödasõidul näpust läks. Ise pärast seletas telekaamerate ees ilmsüütu näoga, et üks ABS-i andur läks katki, seepärast stabiilsuskontroll ei funktsioneerinud. Tema arvates oligi õnnetuse põhjustajaks see ABS-andur, mitte tema enda saamatus.

[pkmp]

Mida vingemate lisadega auto, seda suuremal kiirusel ja kõvem pauk tuleb.  

See on nagu 4x4, mida vingem ronija, seda hullemasse kohta kinni jääd.

[olevtoom]

Ma ei kasuta libedaga isegi harilikku tempomaati mitte, rääkimata muude abide pimesi usaldamisest. Libedal pean ise otsustama, millal kiirust vähemaks võtta, elektronabilised seda minu eest ei tee.

[Mart Laanelepp]

Kas mitte libedaga,kiilasjääga ei ole üks lisaohu tekitaja  veel esiveoline auto koos kõigi lisadega?

T.

Mitte ainult, lisaks veel taga- ja nelikveolised koos lisadega ja ilma.

[v6sa]

Mida vingemate lisadega auto, seda suuremal kiirusel ja kõvem pauk tuleb.  

See on nagu 4x4, mida vingem ronija, seda hullemasse kohta kinni jääd.

Nii on.

Lisaks: enne käestminekut libedal viskab auto püsikiirusehoidja maha. Ning minu käest läbi käinud autodel (tükki paarkümmend, erinevad tootjad) käib see kiiremini, kui mina suudan tunnetada. No see muidugi ei ole mingi näitaja, pesnionieelik, nagu ma olen.

Samas manuaalkasti ja diiselmootoriga autol võib järgnev tugev mootorpidurdus elu huvitavaks teha küll. Stabiilsuskontroll reeglina ei oska säärases olukorras midagi teha ja tulemuse määrab füüsika, kui juht vaid kohatäiteks istmel lösutab.

Amüsantse nüansina - tulin eelmisel kolmapäeval, kui Ardus üks ülijuhtiv bussijuht otsustas peatumiseks kasutada veoautot, sama rada pidi. Oli nii libe, et pidevalt loopis püsikiirusehoidjat maha - küll kaapsas ülivõimekas 1,4 turbobensukas veoratast ring, küll lükkas tuul väikemahtuniversaali pära kõrvale. Tulemus igal juhul sama: püsikiirus maha ja mootorpidurdus. Paar korda oli päris huvitav, kui kurvis maha viskas ja mainitud 1,4 läbi tavapärase hüdromuhviga automaatkasti rattaid lohistama hakkas. Päris kiireks läks gaasipedaali õige asendi leidmisega

Ühesõnaga: saatanast on need ja õige mees lülitab kõik abilised välja.

[kylminaator]

Kas mitte pole kasutusjuhendis kirjas, et pimedas sõites ning libedaga ning linnas sõites ei soovitata/lubata püsikat kasutada?

[wagoneer]

Ja tõstke käsi kes on lugenud kasutusjuhendit autol?

Eks need abilised on jah nagu kaheotsaga vorst  
Mul näiteks garaazi sõites on suurelt teelt maha keerates selline suht järsk langus. Kui nüüd tulla piisavalt kiiresti,et auto satuks libisemisse samal ajal kui langusest alla keerata läheb see abiliste seltskond päris sassi omadega.  
Keegi korrigeerib libisemist ja siis järsku kaob ühel rattal sootuks pidamine mida on ka kuidagi vaja korrigeerida. Ja kui siis meelega veel ka gaasipedaali mõnuga suruda ning rattad välja keerata, jäängi lõpuks ragina saatel lihtsalt seisma ilma ise pidurit puudutamata. Gaasipedaal on ka elimineeritud kuniks auto seisab ja ragin lõpeb. Siis lased pedaali korra lahti ja uuesti vajutades on jälle olemas. Ehk võiks öelda,et päästaks päeva vist (või siis ajab närvi  ) 
Ei saa ka kässariga suunda muuta, kuna siis kohe abilised appi tormavad. Ja ei aita ka kui nupust välja lülitada veojõukontroll. See mingi külglibisemise mis iganes asi ei tule täielikult maha.


Ehk suund ongi sinna poole päris kindla kursiga,et sohver enam ise ei mõtleks. Vaid eeldakski,et auto ise teeb ja tema vaid heal juhul rooli keerab.
Aga püsikas tuleb jah nii kiirelt maha,et ise ei saa arugi,et mingi error pidamises või libisemine tekkis. Just nagu hr. Võsagi kirjeldas.

Ilusat Talve

[honkomees]

Kas mitte pole kasutusjuhendis kirjas, et pimedas sõites ning libedaga ning linnas sõites ei soovitata/lubata püsikat kasutada?

võib-olla mõnel autol on, aga mul vaid üks püsikaga auto ja selle manuaalis on vaid näidatud püsika asukoht, kasutamisest ei midagi, katse-eksituse meetodil avastatud kuis toimib. Kui pimedas ja libedaga ei saa kasutada, siis mul jääb vaid vast iga 10-s sõit püsikaga tegemiseks.

[mossepower]

Stabiilsuskontroll (ESP) minu iskikliku kogemuse põhjal aitab linnasõidus libedaga rehvi naelade säilimisele märkimisväärselt kaasa.
Lumesopase/jäise ilmaga kohaltvõtul ikka vahel on ratas vaheldumisi libedal ja siis kohe asfaldil. Nii käib ratas libedal osal ringi ja siis asfaldile sattudes tekib kohe hetkest tuntav pidamine. ESP aga ei lase ratast niimoodi ringi käia.
Pärast esimest talve ESP-ga imestasin, et vedava silla ratastel kõik naelad alles, samas kui eelneva kogemuse põhjal ilma ESP-ta autodega olid pärast hooaega ikka silmnähtavalt mõned naelad puudu.

Samas kui sõidu ajal mõni ratas libisema hakkab, siis võtab mootori jõu maha kuni kõik rattad jälle sama kiirusega pöörlevad. Seega tavakasutaja jaoks täiesti see sama tegevus, mida ka autokoolis õpetatakse auto libisema hakkamise korral.

Kui aga on soovi libisemist ise kontrollida vastavalt gaasi andes/käsipidurdades, siis see ei ole võimalik kui ESP töötab. Autokooli libedakoolitusel oli õpetajaga sellest juttu ning tema suhtumine oli, et kui oled oma autoga libedasõitu (nt. jäärajal) palju harjutanud ning tead tunnetust, siis on gaasi ja piduriga libiseva auto kontrollimine täitsa ok.

Aga üldjuhul siiski keskmine autojuht jäärada ei sõida ning libedaga autotunnetus puudub/on ebapiisav ning siis on kõige õigem gaas maha lasta ning saavutada õnne korral taas juhitavus kõigi rataste samal kiirusel pöörlemisega. Ja seda ka ESP koostöös ABS-iga teeb juhi eest kui viimane ootamatu libedusega pabinasse/teadmatusse satub ning nt. mõeldamatult pedaale peaks talluma hakkama.

Nii et minu arvates kokkuvõttes tegu ikka hea asjaga. Ja need, kellele meeldib pidavuse piiril sõita saavad ju ESP välja lülitada ning edukalt piiri peal "driftida" kui soovi on.
Ja püsikiiruse hoidja lülitab vähemalt minu auto automaatselt välja kui libisemine korral kui ESP tööle hakkab. Nii et seal ka mingit "ohtu" väga ei näe.
Kokkupõrke vältijate ja vahehoidjatega kogemus puudub, aga hea meelega prooviks ära.

[2715]

Minu arvamus on, et terve mõistusega inimene ei sõida libedal teel kiirushoidjaga.
Kas ta siis tuleb maha ja sellest läheb käest või ei tule maha ja läheb seepärast käest pole vahet.
Niisama segab stabiilsuskontroll sellisel inimesel sõitmist kes teab mida teha kui auto libiseb.
Heaks näiteks on 2014 aasta paraolümpia.
Lähen siis sirgel teel eesliikujast mööda minema, tee keskel lumepudrune vall ja seda ületades tundis ta vist et auto libiseb ning hakkas vasakut esiratast pidurdama, võttes suuna üle vastassuunavööndi kraavi poole.
Ma selle ootamatu liigutuse peale muidugi keerasin rooliga vastu ja tahtsin varbaga gaasi juurde anda aga gaasile ei reageerinud ja ei saanud ta ka enam aru mis ta tegema peab.
Nii ta siis lohises 45 kraadise nurga all kuni peatus keset vastassuunavööndit.
Tee oli libe ja jõudsin teha veel mitu katset enne peatumist asi otseks saada aga ei lasknud ta seda teha.
Sõbral juhtus selline asi Boxeri nimelise kaubikuga.
Tal hakkas oma suunavööndis pidurdamise peale libisema ja see tramm arvas et ta tahab üle vastassuunavööndi kraavi sõita ja nii ta libises külg ees selle kaubikuga peatumiseni.
Muidugi mingi statistika järgi need abiseadmed aitavad õnnetusi ära hoida aga seda pigem mingil vanal Saksa pensionäril, kes ei saa enam hästi aru kui vihma sadama hakkab ja vajab seega vihmasensoriga ja muude lisadega autot.

[karpaadid]

Mis puutub kokkupõrke ennetussüsteeme autodel, siis auto infosüsteem teavitab juhti sellest, kui radar/sensor on blokeeritud (nt lumega). Igati hea süsteem muidu meelerahuks, ühe korra mind ilmselt ka kergest kõksust päästnud. Muidugi ei jää keegi sellele lootma. Kuid üldiselt olen arvamusel, et sellised vidinad autodel, sh kiirushoidja, ei ole mõeldudki meie talveoludes kasutamiseks.

[honkomees]

...Nii et minu arvates kokkuvõttes tegu ikka hea asjaga. Ja need, kellele meeldib pidavuse piiril sõita saavad ju ESP välja lülitada ning edukalt piiri peal "driftida" kui soovi on. ...

Vähemalt lumepudrus on minu odavauto ESP nii aktiivne, et auto ei taha üldse edasi liikuda. Samas driftida ka ei saa, tema väljalülitamine toimib mingi kiiruseni, vist oli 50 km/h, siis lükkab automaatselt taha. Tõenäoliselt kaitsme väljakakkumine aitaks ...

[Prii]

Jutt läks siin stabiilsuskontrollidele. Minu arvates oleneb kõik autost.
2007 ja 2014 Avensised - Reageerivad libisemistele väga kiirelt ja ütleks, adekvaatselt. Eelkirjeldatud lumevallidest läbisõit möödumisel ei ole siiani probleem olnud.
1997 manuaal E38 - jõuan valdava osa külglibisemistest ise korrigeerida enne ASC rakendumist (ega ta rakendumata seepärast ei jää muidugi).

Seega ma isiklikult ei üldistaks, kuidas peab sõitma, kuna masinad, nende süsteemid ja juhtide oskused on väga erinevad. Sellega olen nõus, et libedaga sõitmist peab harjutama, nagu iga teist asja ning liigselt elektroonikale ei tohiks lootma jääda. Siiski, kui on küsimus, kas stabiilsuskontrollile "jah" või "ei", siis ma olen pigem nende "jah"-ide poolel.

[Kult]

Mul selline kogemus vanema autoga - 1989 toyota supra turbo automaat(~200kw), et tulin uk-st eesti poole ja kuskil poolas, väga lambist juhtus nii(püsikas oli umbes 90km/h peal ja vihma sadas), et ühes kurvis vahetas auto käigu alla 4ndalt kolmandale, pöörded tõusid piisavalt et turbo järgi võtaks ja siis tõmbas ratta korraks ringi ja kuna on lsd differ mis toimis hästi oli ka külg ees kohe sellise kiiruse pealt. Oli päris ehmatav kogemus. Ülejäänud vihma ajal sõitsin ilma püsikata.

[Mell]

Ma ka pigem skeptiliselt suhtun igasugustesse abidesse. Väga halb on, kui juhilt gaas ära võetakse, kui auto veidi vibama hakkab või sama lugu sõidu pealt kässari kasutamisel.
Aga käisin just värskelt Volvo V90 Rootsis talve otsimas. Peal oli nö adaptiivne cruise koos sõiduraja hoidikuga. Üllatav oli see, et kui teel oli kerge lumi ja jooned silmaga vaevumärgatavad, siis auto suutis märgised üles leida. Käsitisi sai ka sõidurežiimi valida ehk ise lülitada auto nö talverežiimi. Automaatselt kaugust hoidev cruise läks siis "tundlikumaks". pikivahe suuremaks. Tegelikult sain aru, et see süsteem peaks ka ise kohanduma vastavalt ilmale.

Samas suhteliselt hõreda lumesaju korral teatas auto juba, et nüüd peab juht ise meheks olema. Sealjuures peale nö üleandmist umbes paari minuti pärast tuletas meelde, et nüüd juhib inimene.

Mägistel ja ühtlaselt lumistel teedel toimisid stabiilsuskontrollid üllatavalt hästi. Mingit rallit ei teinud, kuid pidamise piiril sõites korrigeeris auto väiksemaid libisemiseid väga sujuvalt ja üldsegi mitte juhti segades.

Rada vahetades ilma  autopiloodita olid ESP jms väga tundlikud, samas cruise peal sõitis vaaludest väga kenasti läbi, vilgutas ainult kõvasti tulesid armatuuris, kuid cruisi maha ei võtnud.

Tagasiteel enne Stockholmi oli sula, sadas vihma ning asfalt oli puhas lumest, siis cruise toimetas ikka ülihästi, ristmikud, ringteed, jms sai läbitud sisuliselt kordagi ise pidurit puutumata.

Ka nö kaugele nägemise seadmed olid pimedas väga mugavad vidinad. Näiteks ammu enne enda silmaga märkamist hoiatas maantee servas seisva üleni lumise auto eest.

[janek p]

Täna hommikul viljandisse minnes ei olnud mull mitte mingisugust isu püsikast kasutada,sest natuke libe oli.
Peale lõunat tagasi tulles oli hullemad tee olud kui hommikul,varvas täitis püsika ülesandeid  
Libedaga millegi pärast ei kipu püsikat kasutama,ei teagi miks,vb kontrolli vajadus või midagi sellist.

[spitfire]

Seega ma isiklikult ei üldistaks, kuidas peab sõitma, kuna masinad, nende süsteemid ja juhtide oskused on väga erinevad. Sellega olen nõus, et libedaga sõitmist peab harjutama, nagu iga teist asja ning liigselt elektroonikale ei tohiks lootma jääda. Siiski, kui on küsimus, kas stabiilsuskontrollile "jah" või "ei", siis ma olen pigem nende "jah"-ide poolel.

Täpilt nii ongi. Kõik sisteemid on progetud erinevalt ja ka reaalselt toimivad erinevalt. ABS ühel auto ei ole sama ABS mis teisel. Nad käituvad kõik erinevalt. Juht peab ikka ise oma auto tugevusi ja nõrkusi tundma ja tunnetama. 

Kui X5-l need kolmetähelised asjad (kasvõi osaliselt) välja lülitada siis on auto kiilakal sisuliselt juhitamatu. Siis alles saad aru mis tööd need vidinad tegelikult teevad.

[andres21]

Seega ma isiklikult ei üldistaks, kuidas peab sõitma, kuna masinad, nende süsteemid ja juhtide oskused on väga erinevad. Sellega olen nõus, et libedaga sõitmist peab harjutama, nagu iga teist asja ning liigselt elektroonikale ei tohiks lootma jääda. Siiski, kui on küsimus, kas stabiilsuskontrollile "jah" või "ei", siis ma olen pigem nende "jah"-ide poolel.

Täpilt nii ongi. Kõik sisteemid on progetud erinevalt ja ka reaalselt toimivad erinevalt. ABS ühel auto ei ole sama ABS mis teisel. Nad käituvad kõik erinevalt. Juht peab ikka ise oma auto tugevusi ja nõrkusi tundma ja tunnetama. 

Kui X5-l need kolmetähelised asjad (kasvõi osaliselt) välja lülitada siis on auto kiilakal sisuliselt juhitamatu. Siis alles saad aru mis tööd need vidinad tegelikult teevad.

Mul on praktiliselt kõik võimalikud lisad peal ja nõustun eelkirjutajatega ainult selles, et püsikiirusehoidjat ja sõiduraja hoidjat halbade teeoludega ei kasutaks, seda eriti kurvides, kus on vaja parema pidamise saamiseks kurvist väljudes kergelt gaasi anda. Ülejäänud lisad, seda eriti ESP on kaasaegsetel autodel ikka juba nii head, et toimetavad paremini ja kindlasti kiiremini kui kogenud juht. ESP tõmbab libedal momentaalselt auto juhitavaks, ilma et juht peaks rooli lappama.