[Walter]

Kes usub lapikut maad, kes jumalat - ühed sõgedad mõlemad.
Elu tekkimise võimalus on väga väike, selleks on vaja soodsaid tingimusi. 
Meie galaktikas on ca 300 miljaridit tähte ning teadaolevalt ainult ühel on sellised head tingimused. Galaktikaid on kokku arvatavasti 2 triljonit.

Me ei suuda isegi lähimal naabertähesüsteemil tuvastada elu olemasolu. Samuti ei pruugi meile teadaolevad elu ilmingud vastata teistel tähesüsteemidel olevate elu tunnustega. Nii lihtne see kahjuks ongi.

[viplala]

Kes usub lapikut maad, kes jumalat - ühed sõgedad mõlemad.

Need sõgedad (va lapiku omad) andsid sulle hariduse ja loodetavasti ka oskuse mõelda. Kes vähem kes rohkem aga nad pea kõik proovisid seda oma valemist välja saada, sisse tuua või seda kõrvale lükata. Igasugu Einsteinid, Hawkingud, Kakud, kes iganes ja nüüd sa oled järsku nii kuradi targaks saanud, et lajatad oma tugitoolist maailma asjad paika läbi klaveri nii, et keeksipuru pudeneb huulte pealt ja teetass puruneb. 

Mina ka ei usu, ei oska uskuda, ei tea mida uskuda, pole suutnud defineerida enda jaoks. Eitada ka ei oska. Peab enne ära defineerima, siis saab eitama hakata. Huvitav kas ma mahuks ka su sõgedate gruppi? Palun, palun, palun...seal on nii suured tegelased ees, see oleks suur au mulle 

[vant]

Kes usub lapikut maad, kes jumalat - ühed sõgedad mõlemad.
Elu tekkimise võimalus on väga väike, selleks on vaja soodsaid tingimusi. 
Meie galaktikas on ca 300 miljaridit tähte ning teadaolevalt ainult ühel on sellised head tingimused. Galaktikaid on kokku arvatavasti 2 triljonit.

Hea, kui kõik on paigas ja täpselt teatakse, palju kuskil midagi on, kes sõge ja kes mitte...
 Enamus maailma rahvastikust on mingil viisil religioossed, ei tahaks nagu päris kindlalt väita, et nad kõik peast soojad on.
Mis tähtedesse puutub, siis seal tõepoolest vaevalt et elu on. Isegi sellel ühel teadaoleval. Kuumavõitu. Neid ümbritsevatel planeetidel ju võiks mingi võimalus olla. Seda enam, et kui tähti on miljardeid, siis miks mitte ka planeete juba pelgalt meie galaktikas. Üsna egoistlik on arvata, et vaid meil on see õnn olnud. Keegi ei tea ja ei saagi ilmselt teada, enne kui mingi organism kuskilt leitakse või see organism ise siia lendab.
 Mis lapikusse maasse puutub, siis pisut ta seda ju ongi- ekvaatori kohalt on maa läbimõõt pisut suurem kui pooluste kohalt. Silma see muutus nähtavasti ei torka, aga keegi väita ka ei saa, et maa lapik pole

[tõnn]

See, et enamus maailmast usub jumalat, ei anna meile veel tõestust et see olemas on.
Uskuda midagi, mida pole olemas, vaid sel põhjusel, et teised usuvad ka....

[v6sa]

...
Elu tekkimise võimalus on väga väike, selleks on vaja soodsaid tingimusi. 
Meie galaktikas on ca 300 miljaridit tähte ning teadaolevalt ainult ühel on sellised head tingimused.
...

Me ei suuda isegi lähimal naabertähesüsteemil tuvastada elu olemasolu.
... 

Olgem täpsed: süsinikul baseeruva raadiolainesidet kasutava maise elu olemasolu. Mis ei tähenda, et seal kusagil ei võiks olla hoopis midagi teistsugust...

[viplala]

See, et enamus maailmast usub jumalat, ei anna meile veel tõestust et see olemas on.
Uskuda midagi, mida pole olemas, vaid sel põhjusel, et teised usuvad ka....

Sa ju usud, et homme päike tõuseb, olenemata sellest, et täna sa seda tõestada ei saa, ei sina, ei keegi teine. Usud sama surmkindlalt, kuna kõik teised usuvad ka... 

http://www.haller.ee/blogi/2011/03/30/ko...igiooniga/

https://www.us.ut.ee/et/teadus/teadus-religioon

[linnuke]

Miks nii kitsarinnaliselt.Lapik jne.Ehk hoopis selline...

[Daff]

Miks nii kitsarinnaliselt.Lapik jne.Ehk hoopis selline...

Avastada siin vaevalt mita on aga taasavastada .....

[PlyVal64]

See, et enamus maailmast usub jumalat, ei anna meile veel tõestust et see olemas on.
Uskuda midagi, mida pole olemas, vaid sel põhjusel, et teised usuvad ka....

Sa ju usud, et homme päike tõuseb, olenemata sellest, et täna sa seda tõestada ei saa, ei sina, ei keegi teine. Usud sama surmkindlalt, kuna kõik teised usuvad ka... 

See pole usk elik religioon, see on teadmine elik haritus. Suur vahe. Me mitte ei usu Maa tiirlemist Päikese ja pöörlemist omaenda mõttelise telje ümber, vaid me TEAME seda. See pole isegi mitte ateism.

[viplala]

Sa ju usud, et homme päike tõuseb, olenemata sellest, et täna sa seda tõestada ei saa, ei sina, ei keegi teine. Usud sama surmkindlalt, kuna kõik teised usuvad ka... 

See pole usk elik religioon, see on teadmine elik haritus. Suur vahe. Me mitte ei usu Maa tiirlemist Päikese ja pöörlemist omaenda mõttelise telje ümber, vaid me TEAME seda. See pole isegi mitte ateism.

Teadmine ilma tõestuseta ongi puhas usk. Maa tiirlemist ümber päikese saab tõestada. Täna tõestada seda, et homme päike tõuseb, see on võimatu. Ilma tõestuseta aga pead uskuma, et tõuseb. Kui maa täna öösel asteroidiga pihta saab ja oma orbiidilt jee paneb, ei pruugi homme ühtegi päikest tõusta. Kas täna öösel tuleb siia poole üks asteroid või mitte, arvatavasti mitte. Ka see arvamine on usk mitte tõestus. Me saame teha mingeid etteulatuvaid järeldusi asjadest vastavalt teadmistele ja kogemustele aga me ei saa tõestada tulevikku ja see vot on haritus kui sa sellest aru saad.

[olevtoom]

Sa ju usud, et homme päike tõuseb, olenemata sellest, et täna sa seda tõestada ei saa, ei sina, ei keegi teine. Usud sama surmkindlalt, kuna kõik teised usuvad ka... 

See pole usk elik religioon, see on teadmine elik haritus. Suur vahe. Me mitte ei usu Maa tiirlemist Päikese ja pöörlemist omaenda mõttelise telje ümber, vaid me TEAME seda. See pole isegi mitte ateism.

Teadmine ilma tõestuseta ongi puhas usk. Maa tiirlemist ümber päikese saab tõestada. Täna tõestada seda, et homme päike tõuseb, see on võimatu. Ilma tõestuseta aga pead uskuma, et tõuseb. Kui maa täna öösel asteroidiga pihta saab ja oma orbiidilt jee paneb, ei pruugi homme ühtegi päikest tõusta. Kas täna öösel tuleb siia poole üks asteroid või mitte, arvatavasti mitte. Ka see arvamine on usk mitte tõestus. Me saame teha mingeid etteulatuvaid järeldusi asjadest vastavalt teadmistele ja kogemustele aga me ei saa tõestada tulevikku ja see vot on haritus kui sa sellest aru saad.

See on küll just näide teadmise kohta. Tõestus on olemas. Esiteks on kõigi Maale lähenevate asteroidide orbiidid umbes 50 tuleva aasta peale arvutatud ja ohtu ei ole. Teiseks ei saa asteroid ilmuda ühe ööga kuskilt nurga tagant -- tasub astronoomia põhitõdesid arvesse võtta. Kolmandaks, isegi kui selline kokkupõrge toimuks, ei "paneks Maa oma orbiidilt jee" kuhugi. Sest isegi suurima asteroidi, Cerese, mass on umbes 1/7000 Maa massist ja seega ei muudaks põrge  Maa liikumist kuigi palju. Päike tõuseks ehk mõne sekundi varem või hiljem. (Tasub mehaanika põhitõdesid arvesse võtta).

Näide näiteks, aga ma tahan siin öelda seda, et tuleviku ennustamine väga suure tõenäosusega toimub kogu aeg ja sealjuures ilma igasuguse usuta. Teadmiste baasil.
Ja kui mõni ennustus vussi läheb (näiteks Michelson-Morley katse), siis uurime vussimineku põhjusi, ja võtame need edaspidiste ennustuste tegemisel arvesse.
Mis tähendab, et meie maailmapilt täieneb pidevalt, kuigi, jah, absoluutse teadmiseni me ei jõua kunagi. Ärme laseme end sellest häirida ja katsume oma teadmiste piires mõistuslikult tegutseda.

[raulp]

Aga kuidas seda ära tõestada, et kõik see värk ei ole simulatsioon nagu matrixis?

[Marko]

Liiga tõeline tundub...
Ma ahmisin noorespõlves igasugu teadusliku fantastika raamatuid piisavalt. Tänapäeva asjadel hoian ka silma peal, aga siin väidelda miskipärast eriti ei taha. Miks ei taha? Siin on jumal, lame maa, kauniskannikas, andromeeda ja kõik muu segi nagu puder ja kapsad.

[v6sa]

Aga kuidas seda ära tõestada, et kõik see värk ei ole simulatsioon nagu matrixis?

Aga ei saagi. Teaduslikult on võimalik väidet ainult ümber lükata. Kõik need väited, mis veel on ümber lükkamata, loetakse (antud hetkel) tõesteks. Tõde aga pole absoluut, vaid kipub taustsüsteemi muutudes muutuma.

Selle lähenemise peenem nimetus on falsifikatsioon

Kui mina teeks maatriksi, siis korraldaks asjad ikka nii, et maatriksis olijatel ei tekiks vähimiatki kahtlust elu tõelisuses.

[viplala]

See on küll just näide teadmise kohta.


Tõestus on olemas. Esiteks on kõigi Maale lähenevate asteroidide orbiidid umbes 50 tuleva aasta peale arvutatud ja ohtu ei ole. 


Ärme laseme end sellest häirida ja katsume oma teadmiste piires mõistuslikult tegutseda.

See esimene ots on tegelikult tõenäosusel põhinev järeldus, mille tulem saab olla ainult tõenäoline järeldus. Kuna tõenäolist järeldust ei saa tõestada, sest sündmus leiab aset tulevikus, siis on tegemist usuga. Samuti on teise väite puhul tegemist lihtlabase usuga, et kõigi maale lähenevad asteroidid on teada. Siin oleks vaja juba rääkida nii asteroidide suurusest kui ka kaugusest maast. Alles see oli, kus mingi kivike tekkis nädal enne maast möödumist pikksilma ette.

Aga selle kolmanda väitega peab 100% nõustuma

[Marko]

 Alles see oli, kus mingi kivike tekkis nädal enne maast möödumist pikksilma ette.

Selles lauses ongi point. Tubli, seltsimees viplala!
Kuidas me saame kindlad olla, et väljastpoolt ei tule mingi kiire prügi, mis meid koheselt hukkab? On ju teooria, et Tunguusi "meteoriit" oli maakera kiirkäigul läbinud must auk....
Musta augu definitsioon vist? tegelikult välistab selle, aga kui kiirus korrutada miljardiga, mis siis saab?
Ähh krt, rikkusin oma reeglit

[linnuke]

Igasuguste teooriate järgi peaks nn.Musta Augu " aine " tihedus olema niivõrd suur ,et tükike lendaks Maa ollusest läbi ehk lausa märkamatult.

[olevtoom]

... Teaduslikult on võimalik väidet ainult ümber lükata. Kõik need väited, mis veel on ümber lükkamata, loetakse (antud hetkel) tõesteks. Tõde aga pole absoluut, vaid kipub taustsüsteemi muutudes muutuma.

Selle lähenemise peenem nimetus on falsifikatsioon

Odot-odot! Falsifikatsioon on kodanik Popperi arusaamine teaduslikust meetodist, ja mina arvan, et teadlasi filosoofidega segi ajada ei maksa.
Mina saan teaduse toimimisest nii aru, et mingi väide muutub teadusliku maailmapildi osaks siis, kui see on kooskõlas senise maailmapildiga ja täiendab seda miskist kandist. Loomuliklt tuleb kooskõla määramiseks katsuda väidet ümber lükata, aga see on sekundaarne.
Veel ümber lükkamata väiteid ei saa kuidagi tõesteks lugeda, siis jääks taas ära igasugune ratsionaalne käitumine ja me mattuksime peagi perpetum mobile leiutajate jms tegelaste alla.

Ma väga soovitan lugeda üht peatükki Hea Doktori raamatust "Extraterrestrial Civilizations", kus lühikese sissejuhatuse järel kirjeldatakse teadusliku meetodi toimimist. See on nähtaval siin:
http://valorem.ee/Asimov_teadusest.html

Tõlke eest pekske mind, kuid mõtte ma lootsin siiski edasi anda.

[viplala]

Odot-odot! Falsifikatsioon on kodanik Popperi arusaamine teaduslikust meetodist, ja mina arvan, et teadlasi filosoofidega segi ajada ei maksa.
Mina saan teaduse toimimisest nii aru, et mingi väide muutub teadusliku maailmapildi osaks siis, kui see on kooskõlas senise maailmapildiga ja täiendab seda miskist kandist. Loomuliklt tuleb kooskõla määramiseks katsuda väidet ümber lükata, aga see on sekundaarne.
Veel ümber lükkamata väiteid ei saa kuidagi tõesteks lugeda, siis jääks taas ära igasugune ratsionaalne käitumine ja me mattuksime peagi perpetum mobile leiutajate jms tegelaste alla.

Ja siin tekibki teaduse ja usu konflikt. Siinkohal on usuks usk teadusesse. Võtame näiteks tumeda aine või selle sama universumi alguse, lõpu, enne seda või pärast, võtame kõik need teooriad ja mis iganes taolised teemad. See kõik on puhas usk. Aga sealt ei saagi edasi minna kui peaks tegelema ainult puhtalt faktipõhise teadusega. Näiteks tänase seisuga võib tume aine olla niihästi olemas või olematu või hoopis arvutusviga või teooria viga. Universum võis tekkida mitte millestki aga võis olla ka loodud. Ükskõik mis pidi sinna ka ei läheneks, tegemist ei ole faktipõhise teadusega. Ja ükskõik mis teooriat ka ei eviks, see võib nii olla täpselt samahästi, kui ka mitte olla.

[v6sa]

Odot-odot! Falsifikatsioon on kodanik Popperi arusaamine teaduslikust meetodist, ja mina arvan, et teadlasi filosoofidega segi ajada ei maksa.
...

Mina jälle ei julge neid kahte kuidagi eraldada. Aga mida ma ka tean, endal pole doktorikraadigi.