[Walter]

IRWW 

[mlsluik]

Nii hea teksti pole ammu lugenud, jätkata samas vaimus. Tegi kohe päeva ilusaks. 

[hydrofoil]

Tõepoolest, tänan väga, saab vahest siiralt naerda.

[veix__]

Teatavasti teoreetiliselt peaks olema võimalik nö. tulevikku minna kui valguse kiirusega lähedasel kiirusel liikuda. Nagu mitmetes ulmefilmides kus ollakse Maalt mõni aasta ära ja selle ajaga ise ollaksegi saanud mõne aasta vanemaks, aga Maale tagasi jõudes on siin möödunud sadu aastaid (või rohkemgi). Selle praktiline võimalikkus taandub hetkel ilmselt tehnika taha ja inimese kiirenduse taluvus pika aja jooksul seab ka mingid piirid (300 000 km/s kiirust peaks ikka väga pikalt koguma ja pärast pidurdama )., aga iseenesest on see asi arusaadav ja usun, et on võimalik.
Kas aga teoreetiliselt võiks olla selgitatav ka nö. minevikku minemine? Ja mineviku muutmine?

[aavu]

Teatavasti teoreetiliselt peaks olema võimalik nö. tulevikku minna kui valguse kiirusega lähedasel kiirusel liikuda. Nagu mitmetes ulmefilmides kus ollakse Maalt mõni aasta ära ja selle ajaga ise ollaksegi saanud mõne aasta vanemaks, aga Maale tagasi jõudes on siin möödunud sadu aastaid (või rohkemgi). Selle praktiline võimalikkus taandub hetkel ilmselt tehnika taha ja inimese kiirenduse taluvus pika aja jooksul seab ka mingid piirid (300 000 km/s kiirust peaks ikka väga pikalt koguma ja pärast pidurdama )., aga iseenesest on see asi arusaadav ja usun, et on võimalik.
Kas aga teoreetiliselt võiks olla selgitatav ka nö. minevikku minemine? Ja mineviku muutmine?

Radioaktiivsed elemendid omavad poolestusaega. Kui nüüd pool kogust jätta paigale ja teine pool kogusest panna hiigelsuurde tsentrifuugi valguse kiirusele lähedase kiirusega tiirlema, siis tulemuseks peaks olema võimalik mõõta nende jääkradioaktiivsuse erinevust. Siis oleksin ma nõus, et kiirus noorendab. Kuni see on jutu tasemel (milles mulle arusaamatud sümbolid ja koefitsendid), siis mulle sama tõene kui ülejärgmise aasta jaanipäeva ilmaennustus.

Oma teada ma suuri kiirusi arendanud pole aga 12 aastat noorem vend näeb välja vanemana kui mina. Ei tea miks küll?

[veix__]

Tekib küsimus, mille suhtes seda kiirust peaks mõõtma. Kui me võrdleme Maa ajaga, siis ilmselt Maa suhtes? Ehk need elemendid peaks liikuma Maast eemale, mitte Maa peal tiirlema.

[viplala]

Minevikku ja tulevikku saab minna ainult siis kui see eksisteerib igas ajahetkes. Kui olevik aga luuakse käesoleval hetkel, jäävad igasugused teooriad ainult teooriateks ja olenemata liikumise kiirusest, saad ainult kiiremini kohale täpselt samasse ajahetke. Asja võib vaadata ka nii, et aega ei ole tegelikult olemas, on ruum ja teekond. Aeg kui selline, eksisteerib ainult inimajus oleva matemaatilise vahendina. Eemaldad valemist inimese, kaob ajamõiste olematusse. Variante on muidugi teisigi. Oletame, et tulevik on olemas kuskil. See aga tähendab üsna suure tõenäosusega seda, et olevik ja tulevik on ette määratud ning neid ei saa muuta. Vastasel juhul poleks tulevikku kuskil olemas, peaksid olema kõik variandid kõigest ja igast ajahetkest koos kõigi muutujate jne teemaga, ehk siis poleks olemas kindlat tulevikku ega poleks võimalik seda näha. Aga esimese variandi puhul, tõestage, et olevik on muutumatu ja leiate tuleviku nägemise võimaluse.  Muide, minevikku minemine on meile juba võimalikuks tehtud. Selle seadme nimi on kaamera. Jäädvustatud kaadrid on puhas minevik.

[raulp]

Kiire google otsing  näitab, et näiteks GPS süsteem arvestab relativistlikku efekti. Seal  nanosekundid mängus, et asi toimiks .

[viplala]

Kiire google otsing  näitab, et näiteks GPS süsteem arvestab relativistlikku efekti. Seal  nanosekundid mängus, et asi toimiks .

Jah, inimene hakkas vaatama päikese tõusu ja loojangut ning suutis oma vajadusi hakkama määratlema mingi ajalise osa sees. Hiljem jagati päev juba tükkideks ja tekkis tik-tak. GPS arvestab selle tik-takiga. Aga kui me näiteks kaotame nipsust inimkonna koos selle tik-takiga... Koer vaatab puu all kassi liikumist enda eest läbi. Kass liigub, koer vaatab aga ta ei mõtle ja ei arvuta kassi liikumise kiirust. Seega on olemas ruum ja teekond. Aga aeg puudub. Aeg sai otsa sellel hetkel kui viimane inimene oma silmad sulges. Aega ei pruugi olemas olla tegelikult. Ka tulevikku ei pruugi olla olemas praegu ja eksisteerivat minevikku pole samuti olemas, on ainult mälestused möödunud olevikust, mälestuste jaoks pole aega vaja. Koer vaatab kassi liikumist läbi instinktide, kas söösta järele või mitte, instinktid mitte aeg. Aeg on lihtsalt matemaatiline vahend inimese jaoks. Ka see vahend ei pruugi õige olla, see lihtsalt sobib valemisse momendil, siin ja praegu. Lihtsalt väga raske on mõtleval tegelasel liikumise kiirust defineerida ilma ajata. See aga ei tähenda automaatselt, et aeg kui selline üldse eksisteerib. 

Suure paugu hetkel pidi süsteem liikuma kiiremini kui valgus, kordi kiiremini. Kas esimesena startinud osakesed liikusid veel olematusse tulevikku?

Ärge saage valesti aru, mul pole õrna aimugi mis on olemas ja mida pole, see on siin üks võimalikest teooriatest, ei rohkem ega vähem.

[raulp]

Kokkuvõttes olgu aeg olemas või mitte, aga reaalsus on see, et kosmoselennult tagasipöördunud kaksikvend on vähem vananenud maale jäänust. Praeguste kiiruste juures on vahe aga märkamatu.

[Walter]

Aeg on suunaga vektor 4-dimensionaalses ruumis - ülejäänud 3 mõõdet on ruumimõõtmed. Seda seletab ka relatiivsusteooria, mille järgi saab aega venitada või kokku suruda kui ajasuunalt hälbida. Lihtsalt need dimensioonid ja nihked on inimesele tema keskkonnas tajumatud. Reisimine kosmiliste kauguste taha on võimalik valguse kiirustel lähedastel kiirustel - siis pidavat ruum hakkama kõverduma ning sirgjoones kosmilistel kaugustel asuvad distantsid hakkavad üksteisele lähenema. Piltlikult keeratakse sirge distants rulli ning alg- ja lõpp-punkt lähenevad üksteisele. See on veel inimloogikaga mõistetav, suunaga ajavektor paraku mitte.

[karlarnold]

Sellest ma saan aru, et ruumi saab painutada ja väljaspool ruumi ehk n+1 mõõtmelises liikumine on otsetee: näiteks kui kahemõõtmelisel paberilehel kaks sipelgat kõnnivad, keerame lehe kumeraks ja ühel lubame otse mööda lauda minna, teisel mööda paberit, siis esimene jõuab mingisse punkti varem kohale kui teine. Kolmemõõtmelises on kasutusel termin ussiaugud, nende loomiseks peab looja asuma neljamõõtmelises ruumis - lihtne.

Aga mis see kiirus siia puutub!? Kui üks sipelgas jookseks valguse kiirusel mööda valget lehte, kas see siis painutaks kuidagi seda paberit? Mis hea pärast?

Kust ta üldse omal ajal võttis, et valguse kiirus peaks olema mingi ülemine piir? Jah katsed tõestavad, et sellele lähedase hooga hakkab ruum kummalisena tunduma. Minu teoorias liigub kogu me kolmemõõtmeline ruum mingit käänulist teed mööda umbes valguse kiirusega, kui ma suudan peaaegu sama kiirusega liikuda sirgjooneliselt, siis tekib võimalus trajektoorile nö ette lõigata, jõuda samasse punkti varem ehk nooremana kui ülejäänud. Aga milline objektiivne fakt takistab mul valgusest kiiremini kütta, peale tema teooria?

Kusagilt lugesin kuidas liigutada informatsiooni valgusest kiiremini: kui sa istud Kuu peal ja mina vilgutan Maa peal taskulampi, siis sa märkad seda alles 1,2 sekundi pärast, aga kui meie vahel pingutada kvaliteetne traat ja ma sikutan seda, siis sa tunned seda kohe. Jah, me ei oska praktikas täna nii jäika traati toota, aga milline füüsikaseadus välistab tahke keha nii suure jäikuse teoreetiliselt?

[linnuke]

Tulevikkku tuleb lihtsalt oodata, aga minevikku minemiseks massin ju ammu leiutatud .


https://www.youtube.com/watch?v=a50qT9bW2Qo

[motamees]

Sellest ma saan aru, et ruumi saab painutada ja...

Nu blin, on ikke targad mehed/naised. 
Ma es saa esimeset asjastki aru, rääkimata siis edaspidisest. 
Minuarust paenutad sa paberilehte ja piinad sipelgat. Lihtsalt asja selgitatakse, nagu see oleks ruumi paenutamine. Kui nii, siis olen ma kõikvõimas ja olen ka ruumi paenutanud. Vanasti sai ikka lepatriinu käe peale võetud ja siis niikaua kätt keeratud, et triinu ikka ülespoole läheks. Lõpuks tüdis loom muidugi ära ja lendaski minema, mis oligi asja eesmärk. Ta pidi ju homme ilusa ilma tooma - vahel tõi ka.

[tõnn]

Tuleviku ootaja aeg on pikk.
Teatud obadusega saab seda aega lühendada.
Muidugi sedasorti ajas rändamine pole kerge, lühem sõit toob kaasa peavalu ning pikemad sõidud võivad ka püsivaid kahjustusi tekitada.
Mõni ehk jääbki rändama.

[klemm]

Üle valguskiirusel liikumine on ju lihtne: täna imen liitrise sisse ja ongi hetkega homme käes.  Kindlasti on mingisuguseid seeni ka millega veel kiiremini ja kaugemale saab 

[veix__]

Selles ma väga ei kahtle, et valguse kiirus võib olla maksimaalne kiirus. Massi omavate osakeste kiirus ei saagi olla päris valguse kiirus, vaid jääb alati natuke väiksemaks.
Näiteks ka temperatuuriga on asjad konkreetselt paigas- kõige madalam võimalik temperatuur on -273 C ja seda ei olegi päriselt võimalik saavutada, ainult selle lähedasi temperatuure. Selles mõttes tundub meie Celsiuse skaala puhul imelik, eks, et "+"temperatuure on reaalselt saavutatud miljardeid kraade ja teoreetiliselt on võimalik veel miljardeid kordi rohkem, aga miinuspoolel ainult 273.

[viplala]

Abs miinuskraadidega sama teema nagu vaakumiga, kui on ikka on tühi siis on tühi, ime või ära ime. Miinusega kõik seisab ja tee või tina aga seisvat asja rohkem seisma ei saa panna. Surve on samas nagu soojus, alati annab juurde toota, lihtsalt rohkem on vaja vaeva näha.

E: Valguse kiirus ei ole kusjuures täpne suurus minu teada. See on mingis mõttes kokkuleppeline, sest isegi läbi erinevate katsete ei ole suudetud saavutada ühest kiirust. Ma täpselt ei tea kuidas need asjad oma koha leidsid meie füüsikas, kuid kuidagi nii, et leiti mingi keskmine suurus mis sobis teooriaga ning mille põhjal siis lepiti kokku kindel kiirus. Enivei, midagi sinna kanti. Kui keegi täpsemalt oskab teemat valgustada siis oleks tore.

[Talupoeg taluja]

Tulevikkku tuleb lihtsalt oodata, aga minevikku minemiseks massin ju ammu leiutatud .

Hästi! Minevikku saab siis minna,olen rahul. Aga kui tulevikku üldse pikalt pole siis ilmselt satume lihtsalt tühjusesse.

[veix__]

E: Valguse kiirus ei ole kusjuures täpne suurus minu teada. See on mingis mõttes kokkuleppeline, sest isegi läbi erinevate katsete ei ole suudetud saavutada ühest kiirust. Ma täpselt ei tea kuidas need asjad oma koha leidsid meie füüsikas, kuid kuidagi nii, et leiti mingi keskmine suurus mis sobis teooriaga ning mille põhjal siis lepiti kokku kindel kiirus. Enivei, midagi sinna kanti. Kui keegi täpsemalt oskab teemat valgustada siis oleks tore.

Eks see kiirus vaakumis ole. Või on ka vaakumis saadud erinevaid kiiruseid?

See on ikka ulme küll, et valgus liigub nii kiiresti nagu 1 sekundiga 7,5 tiiru ümber Maa või siis Kuu pealt Maale u. 1 sekundi ja samas Andromeeda galaktikalt tuleb valgus 2,5 miljonit aastat. Kiireima kosmoselaeva kiirus on vist 266 000 km/h, sellise kiirusega lendaks sinna 10 miljardit aastat. No ok, tegelikult sellisest kiirusest ei piisaks isegi meie galaktikast lahkumiseks, mis väidetakse olema 1000 km/s ehk 3,6 milj. km/h