[aeroplano]

Lapik maa, nagu ka Nibiru, illuminaadid, reptiloidid, natside baas Antarktikas ja Kuu pimedal küljel jne on puhtalt ja ainult usu küsimus.
Usk, teatavasti, ei kuulu vaidlustamisele, veel vähem ümberlükkamisele mingi naljaka "teaduse" ja vaimupimedusega löödud "teadlaste" abiga.
Ilma kuuenda silma ja seitsmenda dimensioonita pole midagi siin teha.

[v6sa]

Lapik maa, nagu ka Nibiru, illuminaadid, reptiloidid, natside baas Antarktikas ja Kuu pimedal küljel jne on puhtalt ja ainult usu küsimus.
Usk, teatavasti, ei kuulu vaidlustamisele, veel vähem ümberlükkamisele mingi naljaka "teaduse" ja vaimupimedusega löödud "teadlaste" abiga.
Ilma kuuenda silma ja seitsmenda dimensioonita pole midagi siin teha.

Pihtas ja põhjas.

[Talupoeg taluja]

Ma olen ikka kerade poolt.

[veix__]

Maa kuju niivõrd huvi ei paku, aga huvitav mis kaugemal toimub? Kas Universum on lõpmatu või mõõtmetelt lõplik? Kas kusagil on veel sarnast elu nagu Maal?

[Walter]

Maa kuju niivõrd huvi ei paku, aga huvitav mis kaugemal toimub? Kas Universum on lõpmatu või mõõtmetelt lõplik? Kas kusagil on veel sarnast elu nagu Maal?

Üks teooria on et universum on kõverruum ning hakates mingis suunas minema jõuad kunagi alguspunkti tagasi. Ruumi kuju üle vaieldakse, levinum väide et see on toroid e. siselohvi kujuline. Samuti selgitavad oma teooriaid 4-mõõtmelise universumi pooldajad kuna see pidavat haakuma Einsteini teooriatega. 4-mõõtmelist aegruumi selgitab kõige paremini näide et see on analoogiline nagu 2-mõõtmeline tasapinnaline ruum mis keeratakse toruks (tekitades sellega 3-nda mõõtme) - ainult et 4-mõõtmelise universumi korral tehakse sama 3-mõõtmelise ruumiga. See teooria lubab tulevikus teoorias kasutada ka reisimist läbi ussiaukude - näit. kaks teineteisest kaugel olevat punkti keeratakse nii teineteisele lähedale vähendades nendevahelist kaugust. 
Üldiselt ma ei tea mida need teoreetikud, kes selliseid asju välja mõtlevad üldse tarbivad aga tundub kange kraam olevat!

[olevtoom]

Maa kuju niivõrd huvi ei paku, aga huvitav mis kaugemal toimub? Kas Universum on lõpmatu või mõõtmetelt lõplik? Kas kusagil on veel sarnast elu nagu Maal?

Sarnast elu küll mitte, teised rassid on loodetavasti mõistlikumad.
A' tegelikult teisele küsimusele vastust ei tea praegu keegi, kuigi on üsna tõenäoline, et mõistuslik elu on mujalgi tekkinud. Arvestades seda, kui palju on praeguste tagasihoidlike vahenditega juba eksoplaneete avastatud, on vähemalt selge, et planeedid on universumis üldlevinud. Ja kuivõrd elu tekkimise tõenäosus on nullist suurem (muidu poleks meid siin foorumis õiendamas, eks ju), siis olgu see ka väga väike, kuid korrutatuna planeetide tohutu arvuga annab ühele küllalt lähedase suuruse.
Muide (ma ka ei jäta), kel inglise keel silmas, lugege Asimovi raamatut "Extraterrestrial civilisations". See on küll tubli 40 aasta eest ilmunud, kuid võõrtsivilisatsioonide olemise-otsimise küsimused on seal väga kenasti läbi võetud, jääb vaid lisada, et pärast raamatu ilmumist tehtud avastused ainult suurendavad "naabrite" leidmise tõenäosust. (Kui soovite teada, kust seda e-raamatuna saab, saatke mulle erasõnum).
Esimese küsimusega on vist nii, et praegu üldtunnustatud teooria järgi on uuritav universum lõplik. Selle piir on seal, kus universumi paisumise tõttu üha kasvav galaktikate eemaldumiskiirus saavutab valguse kiiruse. Nii et kui "selle seina taga" ka midagi on, siis näha ega katsuda me seda mingil viisil ei saa. Mistõttu võime lugeda, et universum on lõplik, kuigi kahtlemata üsna pirakas. Samas on see ka selline piiripealne teooria, millesse uued avastused ikka mingeid muutusi võivad tuua.

[diesel]

hubblega nähtu põhjal on teadaolevas universumis sadu ja sadu miljardeid galaktikaid. 
igas neist sadu miljardeid tähti. ehk arvuliselt jõhkralt palju rohkem kui maakera peal liivateri leidub.
seniste teadmiste järgi on enamuse tähtede ümber ka planeedid. 
mistahes kehvade tõenäosuste järgi on kivist planeetide olemasolu pigem reegel kui erand.
küllap nii mõnelgi neist ka mingisuguse elu tekkeks soodsad tingimused.
üsna realistlik on arvata, et ainuüksi meie kodu galaktikas on palju miljoneid planeete, kus peal elatakse.

lapikutele tüüpidele mainiks, et mistahes aine kipub keraks tõmbuma kui vähegi juba massi on muud välised jõud ei sega. ehk kui mingit kosmilist pagarit tainarulliga igapäevaselt toimetamas pole, siis kisuks see lapik maa ennast kohemaid keraks.

ja üldse on see lapik värk meditsiiniline probleem või siis raskekujuline trollimine.  esimesel juhul aitab ehk mõni tohter ja teisel juhul ignoreerimine.

[Tegelane5]

Huvitav, mismoodi lapiku mehed/naised laeva horisondi taha kadumist seletavad.

[v6sa]

Sarnast elu küll mitte, teised rassid on loodetavasti mõistlikumad.

Ma ei mäleta, kellele need sõnad kuuluvad, aga mulel meeldis nende mõte. Umbes nii need olid:
kui universumis on tõepoolest ainult üks elu, siis on küll väga halvasti välja kukkunud, kui see raisati ära meie peale.

Aga tõsisemalt: on äärmiselt antropotsentriline pidada süsinikul baseeruvat eluvormi ainuõigeks. Mitte ainult ulmekirjanikud ei mängi näituseks räniga, rääkimata ainetest, mida meie rahulikus külahoovis (päikesesüsteem on galaktiline urruauk) nähtudki ei ole.

Mina tõtt-öelda natuke kardan seda välist elu. Kui nad ongi nii kaugele arenenud, et on suutelised neid üüratuid vahemaid mingite mõistlike ajavahemike raames ületama, siis mis annab meile alust arvata, et nad meiesarnaseid ressurssehävitavaid ja omavahel kisklevaid egomaniakke üleüldse peavad märkamisvääriliseks? Mis siis, kui ainus dekodeeritav sõnum ongi teade Linnutee ümbersõidu tarvis järgmisel neljapäeval annihilleeritud saamisest? Minu arvates peaks iga lamemaalane ja muidu vandenõuteoreetik esmalt läbi lugema "Pöidlaküüdi reisijuhi galaktikas" (eelistatult originaalis, kuna meiekeelne tõlge on kohati...mage).

Aga äkki nad siiski on armsad ja siledad?

[veix__]

Eks neid võib olla ka erinevaid, kardetavasti on olemas ka selliseid, kes Maast tahaksid Põrgu teha.

[olevtoom]

Aga tõsisemalt: on äärmiselt antropotsentriline pidada süsinikul baseeruvat eluvormi ainuõigeks. Mitte ainult ulmekirjanikud ei mängi näituseks räniga, rääkimata ainetest, mida meie rahulikus külahoovis (päikesesüsteem on galaktiline urruauk) nähtudki ei ole.

Kahtlemata võib igasugu kraami olemas olla, kuid süsinikuelul on paar olulist plussi. Esiteks ei uuda ükski teine element (isegi räni)  nii keerulisei iseendaga-seoseid luua. Kuigi, jah, räni on väga tõsine kandidaat.
Teiseks on raske ette kujutada mingis muus kui vedelas keskkonnas toimivat elu. Tahked ained on liiga "uimased", gaasid jällegi liiga homogeensed. Vedelik on just paras.
Ja siin on veel (H2O) teiste vedelike ees kaks suurt eelist. Esiteks on vesi vedel väga suures temperatuurivahemikus (võrrelge näiteks ammoniaagi või metaaniga). Ja teiseks (mis minu arvates veel tähtsam) on vesi vist ainus elu taustaks sobiv aine, mille tihedus on tahkes olekus väiksem kui vedelas. Kui vastupidi oleks, oleksid meie ookeanid kõik läbinisti jääs, vaid suvel tekiks nende pinnale õhuke vedela vee kiht.
Raamatusoovitus: Isaac Asimovi "Vaade kõrgelt", eesti keeles ilmunud (vist) 1970. aastal.

Mina tõtt-öelda natuke kardan seda välist elu. Kui nad ongi nii kaugele arenenud, et on suutelised neid üüratuid vahemaid mingite mõistlike ajavahemike raames ületama, siis mis annab meile alust arvata, et nad meiesarnaseid ressurssehävitavaid ja omavahel kisklevaid egomaniakke üleüldse peavad märkamisvääriliseks? Mis siis, kui ainus dekodeeritav sõnum ongi teade Linnutee ümbersõidu tarvis järgmisel neljapäeval annihilleeritud saamisest? Minu arvates peaks iga lamemaalane ja muidu vandenõuteoreetik esmalt läbi lugema "Pöidlaküüdi reisijuhi galaktikas" (eelistatult originaalis, kuna meiekeelne tõlge on kohati...mage).

Üsna mõistlik on arvata, et tähtedevahelise liiklemiseni jõudmiseks peab ühiskond meiesuguste kisklemise-tõmblemise probleemid ammu ületanud olema ja meie vastu nad siis agressiivsed olla ka ei saa. Võib-olla tõesti nad ei pane meid tähele. Või sihilikult ei sekku meie arenemisse. Või (vt. sadade muude teoste hulgast näiteks 2001. aasta Kosmoseodüsseiat) just sekkuvad...
A' võib-olla on nad kõik virtuaalreaalsusesse mandunud ja ei tunnegi huvi selle vastu, mis väljaspool nende planeeti toimub.

[honkomees]

Loen siin igasugu arutulusi ja mõtlen, mida küll need mehed söövad et nii targad on??? Mulle piisab täiesti nähtavast maalapist aga mis seal teisel pool pannkooki on või millest kuppel on tehtud ei paku küll mingit pinget ...

[v6sa]

Üsna mõistlik on arvata, et tähtedevahelise liiklemiseni jõudmiseks peab ühiskond meiesuguste kisklemise-tõmblemise probleemid ammu ületanud olema ja meie vastu nad siis agressiivsed olla ka ei saa.
...

Sõltub asjaoludest. Mulle väga meeldib filmi  Star Trek 4: Kodutee mõte. Et me võime kogu oma aus ja hiilguses olla vaid tüütud sipelgad näiteks üliarenenud delfiinide tsivilisatsioonile... Tüütud sipelgad aga on meil kombeks paremal juhul prügikotiga metsa all akanda, kehvemal juhul RAIDiga üle lasta.

Ning ma ei saa siia järele jätta lisamata minu arvates ainsat  mõistlikku seletust universumi ehituse kohta. Ma ei tea, mida Sonnenfeld tarvitab või kust ta pärineb, aga enam lihtsamalt seda hoomamatut ilmselt väljendada ei anna.

[veix__]

Kes pole veel näinud videot sellest, mis hakkas toimuma kui inimene maa peale tuli ja mis edasi toimub: https://www.youtube.com/watch?v=WfGMYdalClU

[viplala]

Eluvorm kui selline, ei pruugi üldse füüsiline olla. Mis takistaks mõistust/teadvust arenemast ilma kehata? Kasutades mingeid suvaliste osakeste omavahelisi seoseid selleks, spinne üle universumi, vms. Kes ütles, et elu peab olema füüsiline nagu meie seda teame?

[olevtoom]

Eluvorm kui selline, ei pruugi üldse füüsiline olla. Mis takistaks mõistust/teadvust arenemast ilma kehata? Kasutades mingeid suvaliste osakeste omavahelisi seoseid selleks, spinne üle universumi, vms. Kes ütles, et elu peab olema füüsiline nagu meie seda teame?

No eks see elu oleks ikka füüsiline, ain't mitte aine-, vaid energiapõhine. Sellise tekkimine oleks vist keerulisem -- tegu on väga vähepüsivate nähtustega. Aga mitte võimatu.
Raamatusoovitus: vaheetappi "meie" ja "nende" vahel kirjeldab Fred Hoyle'i "Must Pilv" (eesti keeles ilmunud 1967. ja 1968. aasta "Horisontides", Digaris täitsa saadaval.

[olevtoom]

Ning ma ei saa siia järele jätta lisamata minu arvates ainsat  mõistlikku seletust universumi ehituse kohta. Ma ei tea, mida Sonnenfeld tarvitab või kust ta pärineb, aga enam lihtsamalt seda hoomamatut ilmselt väljendada ei anna.

Palun vabandust, ma vana inimesena videosid vaadata ei viitsi -- kas selle kodanik Sonnenfeldi jutule mingeid kirjalikke viiteid ka esineb? Kuugel lajatas mulle miski filmirežissööri või -produtsendi...

[v6sa]

Kindlasti mitte - ma isegi ei tea, kes neist kolmest selle kiiksu esimese filmi "Mehed mustas" sabasse parkis. Aga efektne on see küll.

Viidatud tegelane on filmi režissöör ja seega vast peamine otsustaja, mis lõigatakse välja ja mis jääb sisse. Suurel ekraanil oli väga mõjus. Tuletan meelde: aasta oli siis 1997 ja minusugused istusid heal juhul 15" SVGA molu taga.

Aga ma väga tänan nende harivate raamtuvihjete eest. See Asimovi ingliskeelne on täiesti kahe silma vahele jäänud...

[siimik]

Tunnike teie kõigi elust. 
Seda võib isegi nimetada õli tulle valamiseks.

[viplala]

Tunnike teie kõigi elust. 
Seda võib isegi nimetada õli tulle valamiseks.

Seda nimetatakse trollimiseks.