[tõnn]

Seal on päikespuri põhiteema - energia eikuskilt lükkab laevukest ja kiirus muudkui kasvab

Mismõttes eikuskilt?
Enne kui kommenteerid.

[aeroplano]

Seal on päikespuri põhiteema - energia eikuskilt lükkab laevukest ja kiirus muudkui kasvab

Mismõttes eikuskilt?
Enne kui kommenteerid.

Selles mõttes, et tasuta antakse. Ei pea kaasa vedama, vaid on lihtsalt olemas ja saab ära kasutada. 
Muidugi tuleb see kuskilt ja antud kaasuses Päikeselt. 
Selleks peab Päike muidugi mõned aatomid termotuumareaktsiooni ohverdama, aga no tal neid varusid jagub, nii 5-ks miljardiks aastaks või nii....

[olevtoom]

Kahjuks ei ole päikesepurjeka ehitamine "oavarre" ehitamisest väga palju lihtsam. Jama on esiteks selles, et Päikeselt tulev valgusrõhk on isegi siin, Maa orbiidi juures, üsna niru. Ruutkilomeetri suurusele purjele mõjub umbes 9 N suurune jõud. Ja kui see ruutkilomeeter oleks tehtud sihukesest õhukese kilekoti sarnasest materjalist, kaaluks see umbes 10 tonni. -- Õigesti öeldes, selle mass oleks 10 tonni. Mis tähendab, et päikesevalgus annaks purjele kiirenduse 0,00001 m/(s*s). Tõsi, aastajagu päevitamist, ja puri liiguks 30 km/s kiiremini kui alguses. Aga.
Esiteks tahame ju mingit kasulikku koormat vedada, ja kui seda on teine 10 tonni, kahaneb kiirendus kaks korda.
Teine aga on hullem: mida kaugemale Päikesest jõuame, seda väiksemaks valgusrõhk muutub ja seda kehvemini päikesepuri tööle hakkab.
Nii et siingi on vaja mõned tühised insenertehnilised probleemid lahendada.
Muide, Arthur Clarke on kirjutanud sel teemal mõnusa jutu "The Wind From The Sun", mida saab lugeda näiteks siin:
http://www.aero-farm.com/public/386505-W...TheSun.pdf

[linnuke]

Selle nn.päikesepurjega ehk siis footonraketiga on veel selline jama lugu ,et lõpuks jääb see aparaat Browni liikumisse.St kui meie päike jääb lahjaks on seal neid veel ,küll aga "puhumas" järgmisse suunda.Jne.

[olevtoom]

Selle nn.päikesepurjega ehk siis footonraketiga on veel selline jama lugu ,et lõpuks jääb see aparaat Browni liikumisse.St kui meie päike jääb lahjaks on seal neid veel ,küll aga "puhumas" järgmisse suunda.Jne.

Vajaliku päikese väljavalimisega saab meeskond kindlasti hakkama. Sõidetakse ju Maa meredelgi vastutuult. (No mingi nurga all, mitte otse. Aga ikkagi.)

P.S. See on nüüd rohkem terminoloogiline õiendamine, aga ma ei liigitaks päikesepurjekat footonrakettide hulka. Viimased on minu jaoks need aparaadid, kus vajalik kiirgusrõhk tekitatakse oma ressurssidest. A' võib-olla mulle on Strugatskite varased teosed halvasti mõjunud

[aavu]

Vajaliku päikese väljavalimisega saab meeskond kindlasti hakkama. Sõidetakse ju Maa meredelgi vastutuult. (No mingi nurga all, mitte otse. Aga ikkagi.)

Seal kaugel kosmoses pole ainet, millele toetuda, et vastutuult purjetada. Igas purje asendis tekib jõumoment kiirgusallikast eemale, mitte lähemale. Vee peal on ainet (H2O), mis takistab eemaleliikumist (paadi külgsuunalist liikumist) ja selle tõttu saab purjetada mingi nurga all vastutuult.

[linnuke]

Olevtoom:


P.S. See on nüüd rohkem terminoloogiline õiendamine, aga ma ei liigitaks päikesepurjekat footonrakettide hulka. Viimased on minu jaoks need aparaadid, kus vajalik kiirgusrõhk tekitatakse oma ressurssidest. A' võib-olla mulle on Strugatskite varased teosed halvasti mõjunud 

Footon ju ongi see nn.valgusosake ,mis seda purje tõukab.(olgu ta siis footonpuri)

[olevtoom]

Seal kaugel kosmoses pole ainet, millele toetuda, et vastutuult purjetada. Igas purje asendis tekib jõumoment kiirgusallikast eemale, mitte lähemale. Vee peal on ainet (H2O), mis takistab eemaleliikumist (paadi külgsuunalist liikumist) ja selle tõttu saab purjetada mingi nurga all vastutuult.

Ai saadan, minu rumalus.

[Walter]

Selle nn.päikesepurjega ehk siis footonraketiga on veel selline jama lugu ,et lõpuks jääb see aparaat Browni liikumisse.St kui meie päike jääb lahjaks on seal neid veel ,küll aga "puhumas" järgmisse suunda.Jne.

Footonrakett kui jõuallikas oleks vägagi bueno kui valgusosakesed mida see välja kiirgab omaksid kaalu, kiirus on neil ju korralik. E=mc2

[viplala]

https://heureka.postimees.ee/4103823/tan...-orbiidile

[olevtoom]

Möödunud nädala kõige kõvem kosmoseuudis oli minu jaoks see, et NASA sai tööle kosmoselendudele sobiva tuumareaktori:
https://www.space.com/40479-space-nuclear-reactor-kilopower-passes-big-test.html?utm_source=sdc-newsletter&utm_medium=email&utm_campaign=20180503-sdc

Kuivõrd ilma energiata midagi teha ei saa, siis see kaalub üles nii Blue Origini kosmosekapsli-testi
https://www.space.com/40439-blue-origin-launches-new-shepard-2018-test-flight.html?utm_source=sdc-newsletter&utm_medium=email&utm_campaign=20180430-sdc
kui Marsi uurimisjaama InSight stardi
https://www.space.com/40504-nasa-insight-mars-lander-whats-next.html?utm_source=sdc-newsletter&utm_medium=email&utm_campaign=20180507-sdc

Kusjuures mind pani kõige rohkem imestama see, et nad nii väikese võimsusega reaktori on osanud teha.

[veix__]

Vaatasin programmi nimega Stellarium. Kas tõesti Päike ja Kuu käivad nii palju kõrgemalt võrreldes planeetidega (öösel näha Jupiter, Saturn, marss) nagu sealt näha on, ei tundu kuidagi loogiline.

[viplala]

Täna öösel saab vaadata livena kuidas asteroid meist mööda kihutab.

https://novaator.err.ee/831325/otse-kell...e-asteroid

[Basilio]

Vaatasin programmi nimega Stellarium. Kas tõesti Päike ja Kuu käivad nii palju kõrgemalt võrreldes planeetidega (öösel näha Jupiter, Saturn, marss) nagu sealt näha on, ei tundu kuidagi loogiline.

Kas sa oma asukoha ikka täpselt ära märkisid? Sellest oleneb millist taevakaarti näitab ja kui kõrgelt vidinad käivad. Päris huvitav on vaadata lõunapoolkera taevast, meile harjumuspärasest suht erinev.
Stellaarium on ka päästnud mind häbist omaenda võsukeste ees. Koos tähti vaatama minnes on "netipuuk"(Acer Aspire One) kaasas ja saab spikerdada, kui muudkui tähtede kohta küsitakse  .

[PlyVal64]

 Päris huvitav on vaadata lõunapoolkera taevast, meile harjumuspärasest suht erinev.

Juba Kieli kanali otsas Läänemeres märkab erisusi aga juba Inglise kanali lõpus, rääkimata teiselpool Biskaiat või Vahemerel on tähistaeva erinevus päris suur. Merel purjekaga on pime, päriselt pime, mida mujal Euroopas aga ka näiteks suure täistuledes reisilaeva peal väga leida pole. Valgusreostus on nii tugev, et ka merel kaldale lähemal on juba häiriv. Mina olen kasutanud muidugi kiirvaatluseks guugleöörti, et tuvastada imeasju, mis taevas paistavad. Ja Kuu muudkui keerab ennast enam kummuli  
Aga palja silmaga vaadates saad ka aru, kui reostust täis on selge taevas Euroopa kohal. Kuid jube mõnus tegevus selgel ööl, kui oled "koeravahis" ja roolitoomas sõidab - täitsa abiks tegevus lihtsalt taevasse vahtida  Vahepeal peab muidugi ette ka vaatama, sest erinevalt Eesti rannikuvetest on seal ka öösel pidev tihe elu ja "kahjuks" peab tuhandetele tööd tehevatele traalidele teed andma...

[veix__]

Jah on ikka asukoht õigesti valitud. Päike käib kaardil kõrgelt, aga Jupiter, Saturn ja Marss väga madalalt (kui aega edasi-tagasi kerida).

[vootele]

Päikesepuri on muuhulgas ka sellise veaga, et sellega saab liikuda vaid ühes suunas - päikesest eemale. Erinevalt tuulepurjest on päikesepurjega krüssamine ja halsid võimatud

[tõnn]

Kosmoses liikumisel puudub takistus, kuid vees purjetamisel on tugev takistus olemas.
Kosmoses võid päiksepurjega võtta hoo sisse võtta, purje kokku kerida ning mõne planeedi gravitatsiooni abil vabalt suunda muuta, kasvõi vastu tuult nö päikesesse.

[Marko]

Et kimad u poole valguskiirusega ja siis teed naljaviluks mõne vastutuleva kivikamaka ümber kannaka? Ma natuke kahtlen. Tõenäoliselt on pärast sellist manöövrit kõik reisijad lapergused seoses ülekoormusega. Kes viitsib, arvutab välja.
Kunagi sai teaduslikku fantastikat loetud. Palju sai loetud, liiga palju vist. Oli seal kusagil jutt, et kiirenditena toimiksid ka gravitatsiooniväljade välisservad. Tuiskad mööda kõõlu sealt läbi ja annab hoogu juurde. Idee iseenesest põnev aga energia vist eikusagilt ikka ei teki?

[tõnn]

Ehk saab neid kannakaid teha suurema kaarega ja pöördeks kasutata mittut gravitatsioonivälja.
Mina pigem muretseks pidurite pärast.
Ainsaks võimaluseks on vist vastu päikest purjetada.