Kosmoseteema

Iisrael tekitas kuule uue kraatri...


Vasta

Miks pilte ei ole?
Vasta

Tsitaat:Umbes minut hiljem saatis telemeetria indikaator häireinfo, et kosmosesondi kiirus oli oodatust suurem - umbes 75 meetrit sekundis.

Viimastel andmetel oli sondi vertikaalne ehk lähenemiskiirus 134 meetrit sekundis ja horisontaalne kiirus 947 meetrit sekundis.
Tsitaat:Miks pilte ei ole?
Sellisel kiirusel pole isegi mina võimeline taskust kaamerat võtma, käivitama, teravustama ja sihtima. Ilmselt põrkas kuuga, sai põrkert väga tugeva inertsi pöörlemiseks, tsentrifugaaljõudude mõjul muutus kosmoseprügiks osalt kuuorbiidil, osalt kuupinnal. 
Muide kumb kiirus siis kokkupõrke momendil oli? 75 või 947? Segane värk. Kui need 3,6 korrutada, saab km/h. 270 või 3400 km/h.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

väiksem kiirus oli vertikaal, ehk pinna poole ja suurem horisontaal ehk ümber kuu tiirutamise kiirus.
või oli see vastupidi, ei viitsi enam vaadata.
Vasta

(13-04-2019, 13:24 PM)stretch Kirjutas:  Miks pilte ei ole?
Huvitav kes seal pidi pilte tegema - tulnukad või natsid oma kuubaasist? Big Grin

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta

Tulnukatel või läinukatel kindlasti pildid olema aga on sellel tähtsust, tähtsam peaks olema kus meie siis oleme.

https://forte.delfi.ee/news/teadus/arvut...d=85893149
Vasta

(13-04-2019, 13:24 PM)stretch Kirjutas:  Miks pilte ei ole?

Pilt tuleb hiljem.
See näiteks on Apollo13 kolmanda astme Kuule kukkumise jälg.

[Pilt: 435094main_m109420042le_thumb.jpg]
Vasta

(13-04-2019, 18:16 PM)v126 Kirjutas:  ... tähtsam peaks olema kus meie siis oleme.

https://forte.delfi.ee/news/teadus/arvut...d=85893149

Oh, jälle itipoiste märg unenägu, et nemad (või nende tsunftikaaslased kõrgemast tsivilisatsioonist) maailma valitsevad.
Juba tekstilõik
"Fakt on see, et maailma toimimises on asju, mida inimesed lihtsalt ei mõista või ei oska veel mõista. Ainuüksi selle pinnalt võib pidada tõenäoliseks, et me eksisteerime mingis simuleeritud tegelikkuses, päris maailm on midagi muud."
näitab arutluse mõttesügavust.

Musk võib ju sihukest villast visata, kuid ega ta seda ise ei usu. Muidu ei mängiks oma rakettidega (ei üritaks inimkonda uuele arenguastmele tõsta).
Vasta

(13-04-2019, 22:06 PM)olevtoom Kirjutas:  "Fakt on see, et maailma toimimises on asju, mida inimesed lihtsalt ei mõista või ei oska veel mõista. Ainuüksi selle pinnalt võib pidada tõenäoliseks, et me eksisteerime mingis simuleeritud tegelikkuses, päris maailm on midagi muud."
näitab arutluse mõttesügavust.

Muide, ega selles väites ju midagi valesti ei olegi. Fakt on see, et inimesed ei tea paljutki maailma toimimise kohta ja niikaua kuni ei tea, on kõik variandid laual, nii tänase füüsika peavoolu hüpoteesid kui ka muud sisteemad, nii religioossed, mitte peavoolu omad ja ka igasugu filosoofilised. Siinkohal näitab teemade mõttesügavust just teooriate rohkus ja nendega koostöötamine mitte välistamine või halvustamine. Pole mitte ühtegi Einsteini ega Darwinit, kes suudaks tõestada, et matrixit pole olemas, ükskõik siis millisel skaalal. Sama kehtib ka jumalate või kurat teab mille kõige puhul veel. On olemas teatud piirid, mida ei anna ületada faktide või katsetega, neid piire saab ainult filosoofiliselt painutada ja läbi arutluste edasi minna teoreetiliselt. Algandmete valik valemisse ei saa aga olla kaootiliselt selektiivne . Kahjuks aga on kõik taoliste teemade algandmed luulud ruudus, olenemata kes need kirja pani või kelle suust kukkusid. Seega minu arvates tuleks tegeleda kõigi suundadega ilma pirtsutamata ja nagu täna on kombeks öelda, et punaseid jooni ei tohiks maha tõmmata.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

https://cosmosmagazine.com/physics/physi...simulation



Tsitaat:University in the UK has shown that life and reality cannot be merely simulations generated by a massive extraterrestrial computer.




Tsitaat:The researchers calculated that just storing information about a couple of hundred electrons would require a computer memory that would physically require more atoms than exist in the universe.
Vasta

(14-04-2019, 00:00 AM)viplala Kirjutas:  
(13-04-2019, 22:06 PM)olevtoom Kirjutas:  "Fakt on see, et maailma toimimises on asju, mida inimesed lihtsalt ei mõista või ei oska veel mõista. Ainuüksi selle pinnalt võib pidada tõenäoliseks, et me eksisteerime mingis simuleeritud tegelikkuses, päris maailm on midagi muud."
näitab arutluse mõttesügavust.

Muide, ega selles väites ju midagi valesti ei olegi. Fakt on see, et inimesed ei tea paljutki maailma toimimise kohta ja niikaua kuni ei tea, on kõik variandid laual, nii tänase füüsika peavoolu hüpoteesid kui ka muud sisteemad, nii religioossed, mitte peavoolu omad ja ka igasugu filosoofilised. Siinkohal näitab teemade mõttesügavust just teooriate rohkus ja nendega koostöötamine mitte välistamine või halvustamine. Pole mitte ühtegi Einsteini ega Darwinit, kes suudaks tõestada, et matrixit pole olemas, ükskõik siis millisel skaalal. Sama kehtib ka jumalate või kurat teab mille kõige puhul veel. On olemas teatud piirid, mida ei anna ületada faktide või katsetega, neid piire saab ainult filosoofiliselt painutada ja läbi arutluste edasi minna teoreetiliselt. Algandmete valik valemisse ei saa aga olla kaootiliselt selektiivne . Kahjuks aga on kõik taoliste teemade algandmed luulud ruudus, olenemata kes need kirja pani või kelle suust kukkusid. Seega minu arvates tuleks tegeleda kõigi suundadega ilma pirtsutamata ja nagu täna on kombeks öelda, et punaseid jooni ei tohiks maha tõmmata.

Üks mõtteke mu peas.
Päikese süsteem sarnaneb hapniku aatomi mudeliga, samuti kaheksa planeeti ehk elektroni. Oletame, et hapniku aatomi ühel elektronil on samasugune elu nagu maa peal ja teistel elektronidel puuduvad tingimused eluks. Siit järeldus, et meie elu planeedil maa sõltub sellest, kui kaua on see hapniku aatom nn „vaba“. Piisab vaid mingist sündmusest nt. Aatom ühineb raua aatomiga, süsiniku aatomiga küttekoldes, lõhatakse mingis termotuuma raektsioonis või lihtsalt satub õhukeskkonnast veekeskkonda ja elu sellel elektronil e planeedil lõpeb või muutub kardinaalselt.
Seda mõtet toetab mingis (võibolla buda vm) usus kehtiv seitsmetasandiline süsteem. Et kui oled pailaps, saad tulevases elus tasandi võrra kõrgemale, kui halb inimene, lähed tasandi võrra allapoole.

Teadus uuribki, kus meie asume, õhus, vees, tahkes aines või plasmas koos oma planeedi ja päikesega. Ja kuhu oleme teel.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

(14-04-2019, 00:00 AM)viplala Kirjutas:  [quote pid='475428' dateline='1555182405']
"Fakt on see, et maailma toimimises on asju, mida inimesed lihtsalt ei mõista või ei oska veel mõista. ..."

Muide, ega selles väites ju midagi valesti ei olegi.
Loomulikult ei ole. See on üks kogu teadusliku maailmavaate alustaladest. Vale on sellest järeldada, et

"Ainuüksi selle pinnalt võib pidada tõenäoliseks, et me eksisteerime mingis simuleeritud tegelikkuses, päris maailm on midagi muud."

Selliste mõtetega võib mängida kui palju tahes (vt. näiteks esimestena pähetulnud Robert A. Heinleini "Goldfish Bowl", 1942, või Frederik Pohli "Tunnel under World", 1955, enne kui hakata Matrixit suunaloojaks pidama), ja enamasti on lugejal-vaatajal põnev.
Mis mind tagajalgadele ajab, on see, kui uitmõtteid hakatakse teaduse pähe esitama. Kui seda soovitakse teha, siis palun ka korrektset lähenemist. Vastasel korral tuleb välja veel üks lamemaalisus.

[/quote]
Vasta

https://www.delfi.ee/news/paevauudised/v...d=86598897
Vasta

Täna 50 aastat tagasi, 10. juulil 1969. aastal, algas Apollo 11 stardiloendus (5 1/2 päeva enne stardihetke).
Nädal varem olid venelased inimese Kuule viimise võidujooksu omalt poolt praktiliselt lõpetanud korraliku pauguga, kui järjekorras teine kanderakett N1 stardil plahvatas ja stardiplatvormi kuumaastikuks muutis.
Tõsi, venelastel oli veel lootus saada tükike Kuud enne ameeriklasi kätte: 13. juulil startis Luna 15, mis pidi Kuu pinnase proovi Maale toimetama. Kuid seegi ebaõnnestus -- Luna 15 purunes kuundumisel.
Vasta

Täna 50 aastat tagasi, kell 13:32 maailmaaja (UTC, vanasti Greenwichi aja) järgi startis Apollo 11, pardal Louis Armstrong, Edwin (hiljem Buzz) Aldrin ja Michael Collins.
Maalähedasele orbiidile jõuti 12 minuti pärast ning 2 1/2 tundi hiljem, kell 16:22 UTC, käivitati teistkordselt kanderaketi Saturn V kolmas aste, mis andis laevale Kuuni jõudmiseks vajaliku kiiruse.
Vasta

16. juulil 1969: parem hilja kui mitte kunagi...
13. jaanuaril 1920. aastal oli New York Times kirjutanud USA raketiasjanduse pioneeri Robert Goddardi kohta: "Professor Goddard ei tea, et raketile on äratõukumiseks vaja midagi asisemat kui vaakum ... ta pole ilmselt keskkoolis jagatud teadmistest osa saanud..."

Mis selgelt näitab, kui kasulik oleks ajakirjanikul seadusi tunda. Antud juhul Newtoni seadusi.
Apollo 11 oli päevakese juba teel olnud, kui seesama New York Times suvatses avaldada vabanduse. Goddard seda ei näinud, ta suri 1945. aastal.
Vasta

Oot kuhu see Hitrelile rakette leiutanud mees saigi?
Vasta

Wernher von Braun oli 13. jaanuaril 1920 alles 8-aastane ja päris rakettidega ilmselt veel ei tegelenud. Cool
Vasta

Täna 50 aastat tagasi, kell 17:27 Greenwichi aja järgi, käivitati Apollo 11 teenindusmooduli raketimootori 6 minutit kestvaks pidurdamiseks, misjärel laev asus orbiidile ümber Kuu.
Mingi jama korral (vt. Apollo 13) oleks see pidurdusoperatsioon ära jäetud ning laev oleks Maa poole tagasi suundunud. Selline trajektoor oligi ohutuse mõttes valitud, ja osalt just seepärast kestis reis Maa juurest Kuu juurde kolm ööpäeva.
Vasta

Lgp.mäger, anna andeks, kui nüüd edasised sündmused ette ära räägin.

Eelmäng
õhtal, kella 23.15 paiku algab ameerika kodudes teleotseülekanne kuumissioonilt. Ennem veel praetakse kotletti ja installeritakse need saiavahelisse ruumi, peale loomulikult magus gaseeritud jook. Lapsed on puhtaks pestud ja kasitud, valge rassi ülemvõimus pole hetkel kahtluseraasugi.

Äktion
Ja sealt ta tuleb, Kuu ma mõtlen, üha lähemale. Operatsioon "Kolme jalaga kindlal pinnal" õnnestub ilma naljata. Isegi tolmu ei tõuse, niivõrd kindel oli resisööri käsi. Näidatakse lummavaid maastikke ja tonnide kaupa tuhkjaid kraatreid. Luiis Aamstong teeb mõned kohmakad sammud allakäigutrepil ja puhub kaamerasse naeratades oma igikuulsad sõnad - väike samm inimese jaoks ja veel väikesem inimkonnale. Kõik plaksutavad ja matsutavad rahulolevalt, tublid poisid, mitte mingid kuradi kommerid. Julgemad teevad nikku, ilma kübarata.
President Nikson teatab traagilisel ilmel, kui hästi on ämeerika hakkama saanud ja surub kosmosekauboidel kätt. Vaatergeidini on jäänud kolm aastat, neli kuud ja kaks päeva. Õnneks ei tea seda veel keegi. Seejärel hakatakse tagasi tulema.

Teine osa
Algul on kõik kontrolli alla, tõusva Maa taustal tehakse selfisid ja maitstakse põltsama õunamarmelaadi. Kuid tehniline rike ei lase end kaua oodata. Tundub et kus häda kõige lähemal, seal peagi jama majas. Aga ei. Kuuratsanikud on kindlad, et suudavad abruumis, kus hoiti moppe ja vanu kummikuid, üle elada mitmepäevase reisi läbi tühjuse. Selleks valmistatakse vanast gaasimaskist õhuionisaator ja uriinile leitakse taaskasutusvõimalus. Ka küpsised nummerdatakse. Väheste televiisorite ette on naelutatud juba ka Nõukogudemaa eesrindlased, kes traagilisele sündmusele innukalt kaasa elavad, peetakse miitinguid. Saadetakse ühistelegramm. Kurjast ja vaenulikust keskkonnast lahutab ilmaruumirändureid ju vaid paar sentimeetrit imeõhukest alumiiniumi ja pisikeste kanaada hanepoegade sulgi! Van helleni vööst ei tea keegi veel halligi.

Järelmäng
Palvetatakse. Side kaob. Palvetatakse uuesti. Side taastub. Nüüd tuleb kuumoodulil teine ots ette keerata, et ei nähtaks punast kukke. Väikesed pahad vietkongid asuvad sihtima. Kahjuks ei ole maa pealt veel mitte midagi näha. Komandör hakkab  seepeale psihhuitama. Nähtavus on tõesti shiit. Ta teibitakse harja külge ja suletakse kingakarpi, juhtimise võtab üle kolmas tüürimees. Õnneks on aknale joonistatud märklaud. Sihitakse veel hoolikamalt ja rannavalvelaevastiku otsingukopter jõuab kaks sekundit pärast ookeanisse sulpsatamist sündmuskohale. Kogu meerika ohkab rõõmust, tehakse triipu. Vedurid lasevad vilet, mõni vaiksemalt, mõni koledama häälega. Ka mafioosnikud katkestavad hetkeks raske päevatöö. Labidaile antakse pisut puhkust, keegi nuuskab nina. Isegi kiireltkõvanev betoon püüab kahanemisel mitte krabiseda, et ülev hetk ei kaoks, taamal tilgub higi. Vietkongid sülgavad seepeale südametäiega ja istutavad oma aakaad sohu.  Dsonn Fetserald Kennedi nimelises kosmosekeskuses langeb pikalt püsind pinge, julgemad suudlevad. Teispool maakera, seevastu, lüpstakse rekordgraafikus kitsi ja kogu üleplaaniline toodang saadetakse kangelastele. Kosuge poisid, kosuge. Ikkagi inimesed.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne