Kosmoseteema

Valguskiirusest suuremat kiirust saavutame me ühe masslevinud asjaga iga päev koduses majapidamises. Vidinat sõimatakse raadioantenniks...
Nimelt liiguvad raadiolained väidetavalt valguskiirusel, seega natuke saatja suhtes viltu, mitte päris risti oleva antenni puhul on seal faasilevimiskiirus kordades suurem. See pole osakeste liikumiskiirus, aga kiirus ometigi.
Kes aru ei saanud, siis paralleel tavaelust. Kiiluga purjekas (lainelaud, purjelaud, misiganes) suudab ideaalis sõita küljelt puhuvast tuulest kordades kiiremini.
See selgitus ei ole muidugi kõikehõlmav, aga annab aimu, kuidas laekuva energia nurkadega mängides kiiruseid muuta saab.
Ruumi paenutamise teemal kaasarääkimisest püüan targu hoiduda, vähemalt esialgu.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(23-08-2019, 23:58 PM)Marko Kirjutas:  Ruumi paenutamise teemal kaasarääkimisest püüan targu hoiduda, vähemalt esialgu.
No räägi ikka. Tegelt mis see siis ära pole. Siin kõik nii kõvad mehed koos. Treitakse tuhandikega,pannakse kütused igatpidi liikuma jne. Big Grin 
Isegi minul õnnestus täna midagi painutada. Nimelt aega. Ühe sõbra asemel külastasin lausa kolme. Big Grin
Krt. Kus kass on? Tema painutaks kindlasti saba.
Vasta

Ei räägi. Mu teadmised ruumi paenutamisest piirduvad lapsepõlves loetud ulmekirjandusest ammutatuga. Seega tsurr.
Faasilevimiskiirus seevastu on igale mõtlemisvõimelisele kodanikule arusaadav.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

https://novaator.err.ee/250728/seninahtu...lve-serval Galaktika 13.1 miljardi valgusaasta kaugusel. Miks me suurt pauku ei näe? Need mõned aastad siia sinna rääkides litakast mis universumile alguse pani, see pauk peaks meid siiani valgustama... peale teleka sahinate pole suurt midagi näha.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

(24-08-2019, 00:58 AM)Marko Kirjutas:  Faasilevimiskiirus seevastu on igale mõtlemisvõimelisele kodanikule arusaadav.

Näedsasiis, ja mina arvasin, et laine faas on matemaatiline abstraktsioon. Ja  et rääkida raadiolainega kohtuva antenni geomeetriast on umbes sama, mis rääkida elektronide värvist. Aga nagu juba mainiti, siin foorumis on kõik võimalik, ju siis ka kahe punkti liikumine üksteise suhtes nurga alla.
Vasta

On selline lahe koht nagu Edmund Burke'i Selts. Me siin väitlesime veits aega tagasi filosoofia ja teaduse omavaheliste suhete teemas. Ei viitsi väga pikalt plärada, keda huvitab filosoofia vs teadus , see kuulab. See siin ei ole eriti video mida lihtlabaselt läbi klõpsida ja kommida. 



Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Leidsin sealt veel ühe loengu aja kohta, mis meiegi teemas siin eelnevalt üles kerkis. Loengu viib läbi Piret Kuusk, kes on füüsik ja tegutseb TÜ süsteemis mingi asjapulgana. Väga huvitav loeng, soovitan aega leida ja kuulata.


Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Tooks veel ühe mõnusa kuulamise, seekord Vaba Akadeemia viimaste loengute sarjast, mille viis läbi Tõnu Viik, keda ma alati kuulan ja kaifin ning ootan pikisilmi järgmiseid loenguid. Ma arvan tegelikult, et jõhkralt rohkem oleks vaja taolist vaba teaduse lävepakku läbi loengusarjade ja igasugu ööülikoolide mõtete ning teaduslugude väljunditena igapäeva ellu. Ma olen südamest tänulik nii r2 'puust ja punaseks' kui ka vikerraadio 'laborile' või kõikide nende loengute peale mida on võimalik ainult netist leida. Aga seda kõike on vähe... See peaks olema rohkem igapäevasem ning normaalsem kui ajalehtede laibajutud ja purjus vägistajad esikaanel. Ühiskond ei saa eales paremaks, kui teda võetakse juba eos lambana. Ja see kehtib nii indiviidi kui ka terve ühiskonna suhtes. Aga see selleks... jällegi kuulake head loengut...

https://heureka.postimees.ee/6764993/jar...-on-tehtud

Ja üks eelmine loeng veel 


Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

(08-09-2019, 01:09 AM)viplala Kirjutas:  Ühiskond ei saa eales paremaks, kui teda võetakse juba eos lambana. Ja see kehtib nii indiviidi kui ka terve ühiskonna suhtes. 
Aga sellel riigid kui "repressiivaparaadid" üldse püsivadki, tark ja mõtlev inimene on talle ülimalt ohtlik. Kehtib ka siin meie konnatiigis.

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta

(08-09-2019, 01:09 AM)viplala Kirjutas:  ... Ma arvan tegelikult, et jõhkralt rohkem oleks vaja taolist vaba teaduse lävepakku läbi loengusarjade ja igasugu ööülikoolide mõtete ning teaduslugude väljunditena igapäeva ellu. Ma olen südamest tänulik nii r2 'puust ja punaseks' kui ka vikerraadio 'laborile' või kõikide nende loengute peale mida on võimalik ainult netist leida. Aga seda kõike on vähe... 
Vat siin annan kohe maksimumpunktid ... seda siinse foorumi autos muusika kuulamise teemat kommenteerides ütlen, et ise kuulan vaid juturaadiot ja kui tuleb vahemuusika, siis keeran vaiksemaks. Ega muud aega väga ei olegi eneseharimiseks kui autos sõites raadiost kuulata ööülikoole jms.
Vasta

Eks ole kuuldud erinevaid versioone, et plahvatas ise ja ka seda, et pandi plahvatama. Teise versiooni kahjuks räägib see, et teadaolevalt justkui ei peaks sellise võimekusega relva olemas olema...

https://www.youtube.com/watch?v=tq02C_3FvFo
https://www.youtube.com/watch?v=fBLjB5qavxY
Vasta

Vana lugu, aga ehk kellegi jaoks uus: meis kõigis on natuke tulnukat
"Saame nüüd öelda, et oleme ise Linnuteel vaid külalised. Meist suur osa pärineb universumi kaugetest nurkadest, isegi kui Päikesesüsteem ise tekkis juba meie galaktikas"
Rolleyes

Keegi ise mingi optilise riistapuuga taevast on vaadanud vahel? Mul väike teleskoop on, sellega suuremad/lähemad planeedid näeb ära: Veenus, Marss, Jupiter, Saturn. Eks neid planeete näeb muidugi palja silmaga ka, aga siis paistavad täpina. Teleskoobiga ja ka tegelikult isegi hea binokliga näeb juba natuke suuremat pilti, näiteks Jupiteri 4 kaaslast, Saturni rõngas, Veenuse faasid.
Vasta

Ei leidnud kiirelt selle aktivisti varasemai vempe kajastavaid postiusi, aga nüüdseks on siis tema lennud lennatud. Ei jõudnud nii kõrgele, et oleks üle serva näinud... (äkšen ca 16. minutist)
https://www.youtube.com/watch?v=7tRJx_gkXMU&feature=emb_err_watch_on_yt

jutuosa

Vaadates stardikiirendust, on arvata, et oli teispoolsuses juba enne alla tulemist.


Vasta

Stardi ajal on vilksamisi näha langevarju mis taevasse pürgijast maha jääb.
Selle pärast ta soovitud kõrgust ei saavutanud ja allatulek oli ka ettenähtust järsem.

Tehniline rike.
Vasta

Kurja, kahju vanast tegelikult. Oli tõisiselt, hingega asja juures. Pannkoogi teooriat muidugi ise ei usu, aga tore on neid ullikesi vaadata(muidugi mitte seda viimast videot). 
Seal videos see langevarju irdumine paremini näha.

vabal ajal painutan kaablit...
Vasta

Kas ta kavatses kosmosesse lennata või mis teema?
Vasta

(24-02-2020, 20:01 PM)veix__ Kirjutas:  Kas ta kavatses kosmosesse lennata või mis teema?
Ta tahtis lennata piisavalt kõrgele,et näha kas on lapik või mitte.

Kõik abistavad tegevused orkide arvukuse vähendamiseks. 4x4 ja muude vajalike autode korrastamine ning kõiksugu eriprojektid.
MTÜ Toeta Ukrainat EE522200221082095744 Swedbank`is ja märgusõnaks (Autod Viimsist rindele)
Vasta

Lenda kui kõrgele tahad ,horisont jääb ikka horisondiks .Kui see "lapik" just veel takkapihta kandiline ei ole. Big Grin Big Grin
Vasta

Piisaval kõrgusel saavad horisondi otsad kokku.
Kui see nii pole siis on tegemist lameda maaga.
Vasta

(24-02-2020, 21:01 PM)tõnn Kirjutas:  Piisaval kõrgusel saavad horisondi otsad kokku.
Kui see nii pole siis on tegemist lameda maaga.
Mis otsad kokku saavad  Rolleyes  Pannkook on igalt kõrguselt vaadatuna ikka ümmargune ju. (nagu pallgi) See rakett lendas ju ikka otse üles ,mitte ümber nurga.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne