20-04-2021, 11:18 AM
täpsemalt on seal atmosfääri rõhk kõigest umbes 1 % maisest.
(20-04-2021, 09:34 AM)Daff Kirjutas: Atmosfääri- või õhu-, hea küsimus?. Sellega seoses tekkib küsimus, et kuhu see propeller kinni ennast haagib. Järelikult peab seal olema mingi atmosfäär või mingi gaas, et mille najal tekitada tõstejõud?Kuivõrd vikipeedia ütleb, et "Õhk on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu.", siis peaksid Ingenuity ja tema järglased tõesti atmosfäärisõidukid olema.
(20-04-2021, 11:25 AM)isandpauk Kirjutas: Kuna ka helikiirus on madalam, siis pakun et suuremate pöörete asemel vajab propelleriga lennumasin pigem madalamaid pöördeid ja suurema diameetriga propellerit, mis on disainitud madalamatel pööretel efektiivsemaks. Teatavasti hakkab meie koduplaneedil propeller kaotama oma efektiivsust, kui propelleri otste joonkiirused lähenevad helikiirusele (mis on meil u. 330m/sek). Marsil pidavat heli levima kiirusega ~240m/sek. Paraleeli võiks tõmmata lennukil väljalastavate tagatiibadega - need pakuvad madalamatel kiirustel rohkem tõstejõudu, kuid suuremate kiiruste jaoks ei sobi kuna õhutakistus läheb liiga suureks. "moosiriiulilt" pärit tiivad.Positiivse poolena on Marsil külgetõmbejõud ca. 2,5x nõrgem kui Maal. Huvitav oleks selle Marsi koperdise lennuvõimekuse kohta andmeid näha.
(20-04-2021, 11:25 AM)isandpauk Kirjutas: Kuna ka helikiirus on madalam, siis pakun et suuremate pöörete asemel vajab propelleriga lennumasin pigem madalamaid pöördeid ja suurema diameetriga propellerit, mis on disainitud madalamatel pööretel efektiivsemaks. Teatavasti hakkab meie koduplaneedil propeller kaotama oma efektiivsust, kui propelleri otste joonkiirused lähenevad helikiirusele (mis on meil u. 330m/sek). Marsil pidavat heli levima kiirusega ~240m/sek.Ingenuity tõstepropelleri läbimõõt on 1,2 m ja see teeb kuni 2400 p/min. See tähendab, et laba ots liigub 3,77-meetrise ümbermõõduga ringjoont mööda 40 korda sekundis. Ehk laba otsa joonkiirus on 150 m/s. Ühelt poolt on nimetatud 240 meetrini sekundis mõningane varu, teiselt poolt ei saanud väga suurt propellerit kaasa võtta. Tundub olevat kompromiss.
(19-04-2021, 15:26 PM)Basilio Kirjutas: Tänane päev, 19. aprill läheb ajalukku. Esimene tiivikuga õhusõiduki esimene lend teisel taevakehal.See veel orig. versioon, kus tolmupilve pole. Lamemaalastel tekkis küsimus, et kui kopter marsil tõuseb, siis kus, on tolmupilv?
Postitasin igaks juhuks, sest Postimehes ei pruugi selline sündmus Päevakäpa, suunamudijate eraelu jt. "oluliste" asjade kõrvale ära mahtuda.
(11-07-2021, 18:13 PM)Marko Kirjutas: Branson otsustas Bezost edestada, vaatame kuidas tal läheb:No ära tegi, peris kena oli vaadata. Ain't niipalju kui mina suutsin jalgasid peast kilomeetriteks teisendada, jõudsid nad umbes 85 km kõrgusele. Kármáni piirist jäi viisteist kilti sel juhul puudu. A' võib-olla Branson tahtiski "jänkide kosmosesse" jõuda -- 50 miiili kõrgusele.
https://www.youtube.com/watch?v=RTpWYWIfP7Y
(11-07-2021, 20:29 PM)alfredo Kirjutas: Need riistad, millega paari tunniga NewYorgist Kärdlasse saaks, peaks juba olemas olema.Mach 6 ta ilmselgelt ei olnud
Aasta 2006 või 2007 kevadtalvel, ühe suvalise päeva teises pooles märkasin edelast-läänest lähenevat ja väga kõrgel, selges taevas lendavat aparaati. Ka väga kiiresti lendavat, sest nähtava taevakumeruse läbis ta paari minuti jooksul. Vähemalt Mach6 või rohkem. Saba oli taga, muidu poleks ufos kahtlustki olnd. Mis asi see ikkagi oli, ei tea kahjuks tänase päevani. Oleks vähemalt tollal korralik filmiv telefon olnud, aga polnud.