Kosmoseteema

(20-04-2021, 09:34 AM)Daff Kirjutas:  
(20-04-2021, 08:49 AM)Walter Kirjutas:  
(19-04-2021, 15:26 PM)Basilio Kirjutas:  Tänane päev, 19. aprill läheb ajalukku. Esimene tiivikuga õhusõiduki esimene lend teisel taevakehal.
Kuna teistel taevakehadel pole õhku (siiani) veel tuvastatud, siis tuleks sinna saadetud droonid ümber nimetada - atmosfäärisõidukid ?

Atmosfääri- või õhu-, hea küsimus?. Sellega seoses tekkib küsimus, et kuhu see propeller kinni ennast haagib. Järelikult peab seal olema mingi atmosfäär või mingi gaas, et mille najal tekitada tõstejõud?
Kusagilt lugesin, et marsil see "õhk" 7 korda hõredam, kui meil siin muna peal. Seega pidavat see propellermasin vajama si@a kanti rohkem pööret et lendu tõusta.

vabal ajal painutan kaablit...
Vasta

täpsemalt on seal atmosfääri rõhk kõigest umbes 1 % maisest.
Vasta

Kuna ka helikiirus on madalam, siis pakun et suuremate pöörete asemel vajab propelleriga lennumasin pigem madalamaid pöördeid ja suurema diameetriga propellerit, mis on disainitud madalamatel pööretel efektiivsemaks. Teatavasti hakkab meie koduplaneedil propeller kaotama oma efektiivsust, kui propelleri otste joonkiirused lähenevad helikiirusele (mis on meil u. 330m/sek). Marsil pidavat heli levima kiirusega ~240m/sek. Paraleeli võiks tõmmata lennukil väljalastavate tagatiibadega - need pakuvad madalamatel kiirustel rohkem tõstejõudu, kuid suuremate kiiruste jaoks ei sobi kuna õhutakistus läheb liiga suureks. "moosiriiulilt" pärit tiivad.

Maasturite hankimist Ukraina sõjaväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina sõjaväele.
Vasta

(20-04-2021, 09:34 AM)Daff Kirjutas:  Atmosfääri- või õhu-, hea küsimus?. Sellega seoses tekkib küsimus, et kuhu see propeller kinni ennast haagib. Järelikult peab seal olema mingi atmosfäär või mingi gaas, et mille najal tekitada tõstejõud?
Kuivõrd vikipeedia ütleb, et "Õhk on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu.", siis peaksid Ingenuity ja tema järglased tõesti atmosfäärisõidukid olema.
See, et Marsil on atmosfäär, tehti kindlaks juba XIX sajandil. See, et see on nii hõre (umbes 1 % Maa atmosfääri tihedusest), aga selgus möödunud sajandi keskpaiku.
Vasta

(20-04-2021, 11:25 AM)isandpauk Kirjutas:  Kuna ka helikiirus on madalam, siis pakun et suuremate pöörete asemel vajab propelleriga lennumasin pigem madalamaid pöördeid ja suurema diameetriga propellerit, mis on disainitud madalamatel pööretel efektiivsemaks. Teatavasti hakkab meie koduplaneedil propeller kaotama oma efektiivsust, kui propelleri otste joonkiirused lähenevad helikiirusele (mis on meil u. 330m/sek). Marsil pidavat heli levima kiirusega ~240m/sek. Paraleeli võiks tõmmata lennukil väljalastavate tagatiibadega - need pakuvad madalamatel kiirustel rohkem tõstejõudu, kuid suuremate kiiruste jaoks ei sobi kuna õhutakistus läheb liiga suureks. "moosiriiulilt" pärit tiivad.
Positiivse poolena on Marsil külgetõmbejõud ca. 2,5x nõrgem kui Maal. Huvitav oleks selle Marsi koperdise lennuvõimekuse kohta andmeid näha.

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta

(20-04-2021, 11:25 AM)isandpauk Kirjutas:  Kuna ka helikiirus on madalam, siis pakun et suuremate pöörete asemel vajab propelleriga lennumasin pigem madalamaid pöördeid ja suurema diameetriga propellerit, mis on disainitud madalamatel pööretel efektiivsemaks. Teatavasti hakkab meie koduplaneedil propeller kaotama oma efektiivsust, kui propelleri otste joonkiirused lähenevad helikiirusele (mis on meil u. 330m/sek). Marsil pidavat heli levima kiirusega ~240m/sek.
Ingenuity tõstepropelleri läbimõõt on 1,2 m ja see teeb kuni 2400 p/min. See tähendab, et laba ots liigub 3,77-meetrise ümbermõõduga ringjoont mööda 40 korda sekundis. Ehk laba otsa joonkiirus on 150 m/s. Ühelt poolt on nimetatud 240 meetrini sekundis mõningane varu, teiselt poolt ei saanud väga suurt propellerit kaasa võtta. Tundub olevat kompromiss.
Vasta

Väikeste itlerite maandumiskapsel kusagil kolmanda reihhi tähesajus või hoopis avaruses seilava Tesla irooniline foto marsilt ? Lend kuule ja tagasi. No on ilus.

   

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta

   

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

(19-04-2021, 15:26 PM)Basilio Kirjutas:  Tänane päev, 19. aprill läheb ajalukku. Esimene tiivikuga õhusõiduki esimene lend teisel taevakehal.

Postitasin igaks juhuks, sest Postimehes ei pruugi selline sündmus Päevakäpa, suunamudijate eraelu jt. "oluliste" asjade kõrvale ära mahtuda.
See veel orig. versioon, kus tolmupilve pole. Lamemaalastel tekkis küsimus, et kui kopter marsil tõuseb, siis kus, on tolmupilv?
Vasta

Ma ei märganud, et Potimehesse oleks jõudnud uudis selle kohta, et Muski Dragon neli astronauti ISS-i vedas.
Ja tegelikult on see väga rõõmustav. Loodame, et võimalikult kiiresti jõuab kätte see aeg, kus kosmosesõiduki start ei tekita rohkem elevust kui mõne Boeing 787 lend, ütleme, Frankfurdist Delhisse. Kui just pole tegu mõne erilise sõidukiga.
Vasta

Branson otsustas Bezost edestada, vaatame kuidas tal läheb:

https://www.youtube.com/watch?v=RTpWYWIfP7Y

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(11-07-2021, 18:13 PM)Marko Kirjutas:  Branson otsustas Bezost edestada, vaatame kuidas tal läheb:

https://www.youtube.com/watch?v=RTpWYWIfP7Y
No ära tegi, peris kena oli vaadata. Ain't niipalju kui mina suutsin jalgasid peast kilomeetriteks teisendada, jõudsid nad umbes 85 km kõrgusele. Kármáni piirist jäi viisteist kilti sel juhul puudu. A' võib-olla Branson tahtiski "jänkide kosmosesse" jõuda -- 50 miiili kõrgusele.

Muidugi Neitsiliku Galaktika tegemised on Muski omade kõrval pisut liivakastimäng, aga ikkagi oluliselt parem kui telefoninäppimine. Sihukese riistaga saab Maa ühest punktist imekähku ja mõnusalt teise. Mis pilet maksab, küsige kodanik Bransonilt.
Edit: 250 000 dollarist räägitakse.
Vasta

Need riistad, millega paari tunniga NewYorgist Kärdlasse saaks, peaks juba olemas olema.

Aasta 2006 või 2007 kevadtalvel, ühe suvalise päeva teises pooles märkasin edelast-läänest lähenevat ja väga kõrgel, selges taevas lendavat aparaati. Ka väga kiiresti lendavat, sest nähtava taevakumeruse läbis ta paari minuti jooksul. Vähemalt Mach6 või rohkem. Saba oli taga, muidu poleks ufos kahtlustki olnd. Mis asi see ikkagi oli, ei tea kahjuks tänase päevani. Oleks vähemalt tollal korralik filmiv telefon olnud, aga polnud.
Vasta

Bransonil on mitu rauda korraga tules, alles see oli kus nende Kosmilise Tüdruku tiiva alt KandurÜks startis ja pinu satelliite orbiidile toimetas. See oli muide esimene kommertslend satelliitide orbiidile toimetamiseks, mis startis õhust, lennuki kõhu alt.
https://virginorbit.com/launch/

Maasturite hankimist Ukraina sõjaväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina sõjaväele.
Vasta

(11-07-2021, 20:29 PM)alfredo Kirjutas:  Need riistad, millega paari tunniga NewYorgist Kärdlasse saaks, peaks juba olemas olema.

Aasta 2006 või 2007 kevadtalvel, ühe suvalise päeva teises pooles märkasin edelast-läänest lähenevat ja väga kõrgel, selges taevas lendavat aparaati. Ka väga kiiresti lendavat, sest nähtava taevakumeruse läbis ta paari minuti jooksul. Vähemalt Mach6 või rohkem. Saba oli taga, muidu poleks ufos kahtlustki olnd. Mis asi see ikkagi oli, ei tea kahjuks tänase päevani. Oleks vähemalt tollal korralik filmiv telefon olnud, aga polnud.
Mach 6 ta ilmselgelt ei olnud  Big Grin 

17 Fastest Aircraft in the World | International Aviation HQ
M
aailmas enim kasutatav, aga kõige suurema veaga (ja kahjuks kalibreerimisele mitte alluv) mõõtevahend =silmamõõt.
PS Saba tekib ka tahkete objektidele taha kui ta siseneb suurel kiirusel maa atmosfääri, jääl põhinevad asteroidid näiteks aurustuvad ja võivad jätta mulje reaktiivmootori "jäljest"
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne