SWINGBLADE SAWMILL
#21

aastat 20 tagasi  olin purila saevskis tööl ja seal oli küll minu mälu järgi vesijahutus peal.tollal inglased olid omanikud.
Vasta
#22

Kui materjal odav ja suuremaid tükke lõikad, siis pole suurt erinevust ketas, kett või lint.
Aga kui suuremat notti tolliseks materjaliks viilutad, siis... kas saetee on 2mm või 10mm on juba oluline vahe.
0,6m noti puhul on see üle 20 lõike. lindiga kaotad 2 lauda, kettaga 8, ketiga 10...
Vasta
#23

(24-02-2018, 22:49 PM)hulgus Kirjutas:  Kui materjal odav ja suuremaid tükke lõikad, siis pole suurt erinevust ketas, kett või lint.
Aga kui suuremat notti tolliseks materjaliks viilutad, siis... kas saetee on 2mm või 10mm on juba oluline vahe.
0,6m noti puhul on see üle 20 lõike. lindiga kaotad 2 lauda, kettaga 8, ketiga 10...

Kui juba selliseks jagamiseks läks, siis oleks mõttekas panna siia ka juurde kiirused ning tööaeg ja/või selle maksumus. 2mm lint jääb alla igasugusele ketta kiirusele ja kui tegemist on kahekettalisega, siis ka muudele ökonoomsuse parameetritele. Siinkohal pole mõtet ketist üldse rääkida ega seda siia näiteks tuua sest kett on nagu võrdleks traktorit ja hobust kündmisel, kusjuures hobuse taga on adra asemel lumelabidas. Lindi ökonoomsuse sööb suuresti ära lindi terituse vajadus, lindi kulu ja lindiga jebimise aeg ja vaev. Lased oma puukese ära ja hakkad linti vahetama. Kettaga on teritusajad kümneid kordi pikemad. Need 6 lauda mis sa võidad materjalis, kaotad lindile ja ajale kordades tagasi.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#24

(24-02-2018, 23:42 PM)viplala Kirjutas:  
(24-02-2018, 22:49 PM)hulgus Kirjutas:  Kui materjal odav ja suuremaid tükke lõikad, siis pole suurt erinevust ketas, kett või lint.
Aga kui suuremat notti tolliseks materjaliks viilutad, siis... kas saetee on 2mm või 10mm on juba oluline vahe.
0,6m noti puhul on see üle 20 lõike. lindiga kaotad 2 lauda, kettaga 8, ketiga 10...

Kui juba selliseks jagamiseks läks, siis oleks mõttekas panna siia ka juurde kiirused ning tööaeg ja/või selle maksumus. 2mm lint jääb alla igasugusele ketta kiirusele ja kui tegemist on kahekettalisega, siis ka muudele ökonoomsuse parameetritele. ..
Lindi ökonoomsuse sööb suuresti ära lindi terituse vajadus, lindi kulu ja lindiga jebimise aeg ja vaev. Lased oma puukese ära ja hakkad linti vahetama. Kettaga on teritusajad kümneid kordi pikemad. Need 6 lauda mis sa võidad materjalis, kaotad lindile ja ajale kordades tagasi.
Ei ole asi nii hull. okaspuudega kogemust suurt ei ole, aga selliste väikeste nottide jaoks pole muud valikut kui lint. Ei ütleks, et lindiga kordades aeglasem oleks kui kettaga. lõige ka puhtam. Ja see kogus materjali, mis saepuruks moondamata jääb, tasub igal juhul ooteaja kuhjaga.
Lindi vahetus on 5min, paras aeg, et töömees saaks ka korra hinge tõmmata, teritus maksab 5-6€ ja isegi tammenotte kannatab paar tihu/tundi lõigata enne kui uitama hakkab.
Ainus mis ketta kasuks räägib, on see, et kasutatud ketaskaatreid saab järelturult odavamalt kui lindiga lõikavaid, ei tea miks?
[Pilt: 1]
Vasta
#25

(24-02-2018, 19:48 PM)diesel Kirjutas:  naabrimees peab raami juba tubli paarkümmend aastat. ketas meetrine, hambaid kuuskümmend millegagi, lõikesügavus törts alla neljakümne. vett ei joose kuskilt peale. kui väga propelleritoorik ette satub ja nii ullult poob, et ketta loperdama võtab, lastakse palk tagasi ja pudelist kettale jahutust. jahutusega raame polegi kuskil ette jäänud. ja mingeid paisumispilusid ka kettal pole.
swing blade on kahtlemata jumekas riist ja tasub tegemist. mistahes paigalseisva palgi lõikeviiside olulisimaks puuduseks on oluliselt kehvem puru imemine. pöördketta versioonid näikse kõike suuremad pudistajad olevat.

Nii paar a.ritsu pääl olnd piloodina,millel ka meetrine või oli 900 mäletagi enam,ketas vist oli Sandvik,hea ruotsi teras,ei olnud tal mingit vesi jahutust,vist külmunud palgid need kippusid ajama kuumaks ja igast nn.lülilised.Muidu veega sai kettalt vaiku küll maha pestud.Vahest juhtus ka,olid mingid soo vm.männid,et tüvel sihksed pinged sees,kui pääses kiilust,siis mõlemad pooled lendasid raamilt,justkui vibust lastud.Ketas kulus niiet hambad hakkasid meenutama rohkem freesi,igatahes naljaka kuju see võttis.Siis toodi kuskilt 1100mm venelane,nibin nabin mahtus,see rsk lõikas kõike,isegi el.posti sees oleva kannu poldi,kõva pauk käis ja võttis korraks,ketta vibama,veidi oli ka tunne,et see nüüd kuhugi lendab.Kui ketas kuuma saab,siis kukub ka kõvasti vibama,aga jahtub ka kiiresti õnneks. Krt see oli tegelt peris hirmus vaade,kui sihke jurakas loperdab nena ees,vbl.nii 5-60 cm eemal ja muudkui ringib,suurel kiirusel.Aga muidu kui ikka räsa enmv.paikas,pole väga muret.See lõike süvagus on küll imelik väide,kui oli ikka jõmikas,siis tuli lihtsalt kettsaega pealt läbi saagida ja väga vahet polnd,kui jämme sattus,no ikka mingi piir on ees.
Vasta
#26

nojah, olgu siis imelik väide. loomulikult lastakse mõne drushbaga pealt või paremini varustatud raamidel on ülaketas ka abiks. kirjutasin konkreetselt kui sügava lõike sellel raamil ja see ketas teeb. 
ja lintidega lõikamist ka palju näinud. ühel semul woodmizeri lt20, uimane muidugi. pind jääb ilus ja latist kordades kiirem. 
paremad lindid on kümme ja üle senti laiad ja amps ka üsna ketta kanti juba, lõige ikka ilus ja paneb jälle kettale kordades kiiruses ära.
Vasta
#27

Meil ka töö juuses weiningu lintsaag mille lint 15cm lai ja kõvasulam hammastega, laseb meeletuid tihusid läbi, kuid ega hinda sellel lindil teada küll ei taha, läheb vist ikka tuhandetesse eurodesse.
Vasta
#28

Tere

Oman omakäelist kogemust ühe eco-sagen tüüpi kahe nihkega kettaga nullist ehitamisel ja sellega saagimisest kuni mahamüümiseni aga ka Kronos-tüüpi ühekettalise tehase prototüübi töötavaks seadmisest ja saagimisest...kuni müümiseni.

Lühidalt kui oma-õue-oma -metsa tasemelt:  Ühte raami on vaja sellist, millega ümarast lafetid kätte saab ja teist nende lahkamiseks.

Esimene maitse asi, alaska, ketiga raam või lint.

Teiseks saeks ehk lahkamiseks oleks kõige ökonoomsem ja lihtsam ehitada ikkagi etteveoga kettaga platesaag, mida väiksem ketas, seda kitsam saetee ja vastupidi. 
300 mm kettale kannatab 80 mm seibi teha ja väikese meelitamisega ca 100 mm läbi lõigata. 

ca 15kW ja 2950 pööret näiteks   (x2 ketast oli minu eco-sagenil)  

Kui kõrgemat sama kitsast lõiget tahta, siis võiks mõelda kahe nihutatud ketta peale aga "saed paigal-puu-liigub" piki eelmise lõike pinda kopeeriv, et materjali pingest tekkiv kõverus materjali paksusesse ei läheks.


Saeketaste sirgena püsimiseks on täiesti erinev töötamine saeraami suurtel 800-1100mm  (37-45kW) ketastel ja ca 300-400mm kettal, üks on pinnitud "kauss" mis pöörlemisel venib ja sirgeks läheb, teine lihtsalt jäik-sirge-pöörded peal.


Selle swingbladel mingit eelist teiste süsteemide ees ei näe,igavesti keeruline ehitada ka. Piki raami sõitmisel jookseb iga puidu kõverus kohe paksuse veaks, seda kõikidel sedapidi raamidel.
Vasta
#29

(24-02-2018, 11:41 AM)metsakohin Kirjutas:  Mõned kommentaarid võõrasse teemasse ehk unistuste hävitamine Cool
600-se kettaga 200 mm saagimissügavust saada on ühe- või kahekordne üritus, kui pole just tegu nelja hambaga sae ehk freesiga. 36 hambaga 600-se ketta saagimise sügavus on vast 120mm, sügavamal kuumeneb, hakkab loperdama, poob kinni ja kui kilovatte üle jääb, siis paneb jooksma või hakkab vastu, lühidalt jama suur. Vaata ketaste paisumispilude ulatust, siis saad teada ligi kaudse saagimise sügavuse, korralikul kettal peaks olema ka peale kirjutatud.
Mõni tihu laudu-prusse on odavam osta, selleks raam ehitada, ka mõnikümmend tihu tuleb veel odavam osta. Päästjaks võib olla alaska-tüüpi raam, neid ka erinevaid ja annab täiustada.
Kui rõhk jää väljendile mõned tihud, siis alaska, ehk raskemal juhul kett või lint.

Kõik eelnev jutt õige. Swingblade'i kõige suurem häda ongi selles, et laia laua korral istub ketas sügavalt puu sees ja ta peab jooksma vägagi otse. Vastasel korral hakkab kinni pooma, eriti just märja puidu puhul. Ketta õieti jooksma saamine oligi kõige vaevarikkam osa selle ehitamise juures, oma osa on muidugi ka raudtee sirgsuses.
Võib ju mõelda, et kõvasulamhammas on kehast tunduvalt laiem ja ei tohiks kinni jääda, aga ka ainult 45 cm ketas võib puu sees olla 40 cm ulatuses pikisuunas, samas kui lindil on see näitaja 3cm ja kettsael 7-8cm.
Asja võib võrrelda näiteks formaatsae kelgu paikarihtimisega ketta suhtes, seal ikka kümnendike mäng.
Swingblade'i täpsuse koha pealt pole mul küll midagi nuriseda, ise kasutan seimri ketast.
Vasta
#30

Viskaks siia veel ühe huvitava projekti. Lintsae baasil valmistatud alaska.


Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne