Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 2)

eks seal jah saatan peitub detailides ja kõik pisiasjad kokku annavad nüüd p....a tunda

muster, haakumine, külgseina pehmus, rõhk, vana v.s. uus pöörlemissuund, lisaks auto vananemine: rooliotsad ja liigendid, sillapuksid
koorem või koormata jne. jne.
mina käiks paari erineva meistri juures ja loksutaks sillad läbi, ning vaataks rehvidele kriitiliselt otsa, siis käiks paaris erinevas stendis sildu joondamas enne kui ostaks uue jooksu

Mis võiks olla maksimum kiirus mis veoauto rehvid kannatavad?

(09-05-2019, 15:15 PM)jussm Kirjutas:  Mis võiks olla maksimum kiirus mis veoauto rehvid kannatavad?

https://www.baltyre.ee/rehvid/veoautorehvid/

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!

(09-05-2019, 13:47 PM)Roland Kirjutas:  
(09-05-2019, 13:29 PM)MeelisV Kirjutas:  
(09-05-2019, 13:08 PM)Roland Kirjutas:  
(09-05-2019, 12:38 PM)aavu Kirjutas:  
Tsitaat:245/40 R18.
Asfaldisse tekivad vaod. Erineva teljelaiusega autod-kaubikud-bussid-veokad käituvad neis vagudes erinevalt. Kel rooliloks juba tuntav, hakkab ujuma. Üks võimalik põhjus, tõde võib erinev olla.

Jah see asfalt loogiline,kuid miks nii hullu jama teiste rehvidega ei olnud,Kuid katsetama peab .Ostab teised rehvid alla-Mis muud.
Tegemist sõiduautoga.

mis mõõtudega olid talverehvid ?

Rehvid samade mõõtudega talvised ja suvised./245/40 R18./Ja samad veljed ka .Tõsteti ringi rehvid.See kummaliseks teebki...Sest ostad uued rehvid siis äkki tekib sama asi.Mul  kunagi oli ladaga sama asi,Kui diagonaalid ja radiaalid alla sai pandud,Kuid temal kõik ühesugused..
Kas need suvekad on väga vanad? Juhul kui on, siis võib olla ka lugu selles, et rehv on muutunud väga jäigaks, sellest tuleb ka juhitamatus. Talverehv üldjuhul pehmem ja annab tee ja auto vahel järele.

Kunagi talvel sain ametiautoks Toyota Avensise millel olid sel hetkel all plekkveljed talverehvidega. Kevadel peale suvekate allapanekut mis olid eelmise kasutaja poolt venitatud hiigellaiade valukate peale tekkis sama probleem, asfaldi pikivagudes tekkis õõtsumine ja selline viskamine et sõit muutus ohtlikuks. Sai siis normaalsed rehvid plekkide peale ja auto alla pandud, läks tugevalt paremaks aga mitte heaks.
Lõpuks peale kolmandat teeninduseskäiku leidime ise vea üles. Toyota roolikarp oli kolmepoldilise kinnitusega ja nende puksid olid kulunud, üks puks oli täiesti kadunud oma pesast. Lihtsalt rooli edasi-tagasi liigutades roolikarbi liikumine silma ei hakanud, asi sai nähtavaks alles siis ratas sattus vastu kanali serva ja siis võimendi abil muutus roolikarbi loks nähtavaks.

Eelmisel aastal tekkis teise autoga ka samasugune probleem peale roolilati vahetust. See sai lihtsa lahenduse, roolisamba ja roolikarbi kardaani ühenduskoha polt tahtis täiendavat pingutamist( muidugi tuli ka sild uuesti reguleerida kuna pärast jäi rool viltu)

Ehk on veidi abiks vea otsimisel

(09-05-2019, 15:15 PM)jussm Kirjutas:  Mis võiks olla maksimum kiirus mis veoauto rehvid kannatavad?

Nad ikka kannatavad. Linfordi scann pidi prantsuse politseile aru andma, et miks tema kiirus oli pea 170km tunnis. Ise sama seeria scanniga üle 150 ja kõik jäi ühtetükki. Rehvidel häda midagi. Pikalt nad sellist vunki täislastis kannatavad ei oska muidugi kommenteerida.

Aquila captas non muscas.

Jah seda ei tea kui vanad rehvid on,Kuna see auto just  paar nädalat tagasi pstetud.Kudi see hea idee lasten poisil eelmisele omanikule helistada,las uurib.Auto oli ise miski 150 000 sõitnud eesti ajalooga,nii,et usutavalt õige.
Eks ta peab uurima mitmeid variante sellele lahenduse leidmisele.
Kuid tänud kõigile kaasa mõtlemast.

Rehvi küljel ju sünnipäev kirjas, mis seal helistada on?

(09-05-2019, 19:41 PM)Daff Kirjutas:  
(09-05-2019, 15:15 PM)jussm Kirjutas:  Mis võiks olla maksimum kiirus mis veoauto rehvid kannatavad?

Nad ikka kannatavad. Linfordi scann pidi prantsuse politseile aru andma, et miks tema kiirus oli pea 170km tunnis. Ise sama seeria scanniga üle 150 ja kõik jäi ühtetükki. Rehvidel häda midagi. Pikalt nad sellist vunki täislastis kannatavad ei oska muidugi kommenteerida.

Kuidas kuradimoodi see võimalik on? Mootori pöörded lähevad ju põhja, see peaks tippkiirusele omad piirid seadma. Kuidagi ei tahaks uskuda, et mootori ja ülekannete suhe võimaldab raskeveokiga üle 140 sõita. Või tõesti aetakse diiselmootor kuskile 4500 pöördeni?

Ise mõtlesin sama asja, dafil ja mersul võiks u 130 lagi olla kui piirajat poleks. Samas netis videod olemas kus scania uhab 140+, võibolla tõesti ülekanne võimaldab nii palju.

(11-05-2019, 00:57 AM)zazik Kirjutas:  
(09-05-2019, 19:41 PM)Daff Kirjutas:  
(09-05-2019, 15:15 PM)jussm Kirjutas:  Mis võiks olla maksimum kiirus mis veoauto rehvid kannatavad?

Nad ikka kannatavad. Linfordi scann pidi prantsuse politseile aru andma, et miks tema kiirus oli pea 170km tunnis. Ise sama seeria scanniga üle 150 ja kõik jäi ühtetükki. Rehvidel häda midagi. Pikalt nad sellist vunki täislastis kannatavad ei oska muidugi kommenteerida.

Kuidas kuradimoodi see võimalik on? Mootori pöörded lähevad ju põhja, see peaks tippkiirusele omad piirid seadma. Kuidagi ei tahaks uskuda, et mootori ja ülekannete suhe võimaldab raskeveokiga üle 140 sõita. Või tõesti aetakse diiselmootor kuskile 4500 pöördeni?

Aga miks ei ole? Näiteks see kõnealune 124L scan. 90 sõites on pöörded umbes 1100rpm-1200, oleneb mis sillaga on masin tellitud. . Max pöörded 2200rpm. Kui esimene kaitse välja võtta siis nullib piiraja ära ja ca 150 km tunnis on tahhoka kollase ala keskel alles. Punasesse alasse lastes saab ikka väga hea tulemuse.
Mul oli tehtud selle kaitsme asemele lüliti ja möödasõite tehes ning öösiti käis kaitse maha. Küll oli hea lasta. 
Kunagi läbis isegi ajalehti uudis kui Hollandi politsei rabas kiirteel maha mingi scannimehe kelle kiirueks fikseeriti 167 km/h ametlikult radari järgi.
Kalluriga muidugi selliseid trikke ei tee. Näiteks mul oli F 16/520 Volvo reduktorsildadega metsaveok,  millega 90 sõites olid pöörded pea1900. sellisega ei lähe kuhugile.

Aquila captas non muscas.

(11-05-2019, 07:20 AM)Daff Kirjutas:  
(11-05-2019, 00:57 AM)zazik Kirjutas:  
(09-05-2019, 19:41 PM)Daff Kirjutas:  
(09-05-2019, 15:15 PM)jussm Kirjutas:  Mis võiks olla maksimum kiirus mis veoauto rehvid kannatavad?

Nad ikka kannatavad. Linfordi scann pidi prantsuse politseile aru andma, et miks tema kiirus oli pea 170km tunnis. Ise sama seeria scanniga üle 150 ja kõik jäi ühtetükki.

Kuidas kuradimoodi see võimalik on?

Aga miks ei ole?
...
Vanem Scania kiire peaülekandega jooksis 120, siis olid pöörde punase piiril ~2500, 90-ga pöördeid 1500, tühikäik 450rpm, vanemad mootorid olid sellised kõrgemate pööretega. Volvo FL7, aeglase sillaga 85km/h ja 1700rpm. Piiraja vastas, aga ega üle 100 ei kuidagi.
Uuemad mootorid on momendi maksimumiga üha madalamate pööretega, Volvo 13l mootor, 90-ga 1000rpm, kõrgeima käiguga 50km/h, 600rpm, ehk iga lisanduva 100 pöördega +10km/h, piiraja 2000rpm... Wink Enne saab vist julgus otsa, kui pedaal põrandani jõuab.


(10-05-2019, 18:59 PM)mellpoiss Kirjutas:  Rehvi küljel ju sünnipäev kirjas, mis seal helistada on?

Ma pidasin selle helistamise all silmas,seda,et kas nende rehvidega ujus eelmise omaniku käes samuti.

Lugupeetud kaasfoorumlased!

Sellline lugu, et äkki siin keegi oskab seletada.

Nimelt nagu ilmselt kõik teavad on meie tanklates müüdav bensiin 95 bensiin nüüd biolisandiga ja igasugu seadmed peaksid tarbima hetkel 98 t, kui tootja ei ole ette näinud biolisandiga bensiini kasutamise võimalust.

Nädala sees kuulsin, et Alexela 95 on jätkuvalt vanaviisi , st ilma selle mis-iganes- mudruta.  Mõtlesin siis ktäna, et  toon  ka murutraktorile ja ATV le seda väärt kraami aga...
Kohapeal oli kirjas 95 tankuril: sisaldab  10 % biolisandit. Kõrval 98 : 5% aga kiri juures biolisandit ei sisalda. 

 Kuidas siis on  tegelikult ? Kas seda vanaviisi 95 saab ainult teatud tanklatest ja mis lugu on 98 ga ?  Mis lisand see 5 % siis on kui ta biolisand ei ole?

 Igaljuhul võtsin kindluse mõttes 98 seekord.

98 võib ka natuke biolisandit sisaldada (täpse % jään võlgu). Palju reaalselt on, sõltub tanklafirmast. Näiteks Nestes veidi üle 3%, CircleK näitab sertifikaadil, et vähem kui 0,1%, samas metanooli on seal rohkem, 0,39 % (Nestel vähem kui 0,1%). Alexela kohta hetkel ei tea.

(11-05-2019, 23:17 PM)veix__ Kirjutas:  98 võib ka natuke biolisandit sisaldada (täpse % jään võlgu). Palju reaalselt on, sõltub tanklafirmast. Näiteks Nestes veidi üle 3%, CircleK näitab sertifikaadil, et vähem kui 0,1%, samas metanooli on seal rohkem, 0,39 % (Nestel vähem kui 0,1%). Alexela kohta hetkel ei tea.

https://tartu.postimees.ee/6679636/rohel...uppeliselt

On 2 vene punast gaasiballooni ,kraani siibrid on kinni kiilunud.Kraani keerates tuleb käepide täiesti lahti keerates küljest ära.Mingist tsigist või sellisest purast on see siiber seal sees.Toksida ka väga ei julge seda värki.Pronksist/messingist materjaliga ehk julgeks , aga siis on hirm jälle vastu vahtimist saada siibriga , või nende tûkkidega.
On keegi sarnast probleemi lahendanud?
Kaalu järgi kummaski balloonis 50-70% gaasi sees.

Kasutatud ja uued jupid enamus uutele ja vanadele  ka väga vanadele husqvarna,stihli,jonsered ja partner saagidele.5297816

(13-05-2019, 20:02 PM)diselist Kirjutas:  On 2 vene punast gaasiballooni ,kraani siibrid on kinni kiilunud.Kraani keerates tuleb käepide täiesti lahti keerates küljest ära.Mingist tsigist või sellisest purast on see siiber seal sees.Toksida ka väga ei julge seda värki.Pronksist/messingist materjaliga ehk julgeks , aga siis on hirm jälle vastu vahtimist saada siibriga , või nende tûkkidega.
On keegi sarnast probleemi lahendanud?
Kaalu järgi kummaski balloonis 50-70%  gaasi sees.
Vene jorsid vanarauaplatsil pidid neid lausa relakaga lõikama, vahet pole kas täis või tühi. Hullud muidugi, aga siiani ei ole seitungist nende õhku lendamise kohta midagi kuulda olnud. Plahvatab ikka gaasi ja õhu segu õiges vahekorras, mitte puhas gaas. Mina prooviks peene puuriga kuhugi ballooni ülemisse otsa auku sisse teha ja gaasi sealt tasapisi välja lasta kui ballooni kesta tarvis. Ballooni teras on suht pehme ja puuritav. Juhuks kui gaasisaba peaks tule külge saama, tuleks operatsioon läbi viia lagedal platsil, mitte puukuuris. Arvestama peab ka ballooni põhja kogunenud vedeliku meeletu haisuga. Koht kus see maha valada, haiseb rõvedalt mitu kuud takkajärgi. 
Kokku seenetanud kraani haamriga peksmine ei pruugi tõesti kõige tervislikum olla. Võib õnneks minna, võib ka mitte.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.

(14-05-2019, 08:11 AM)Basilio Kirjutas:  
(13-05-2019, 20:02 PM)diselist Kirjutas:  On 2 vene punast gaasiballooni ,kraani siibrid on kinni kiilunud.Kraani keerates tuleb käepide täiesti lahti keerates küljest ära.Mingist tsigist või sellisest purast on see siiber seal sees.Toksida ka väga ei julge seda värki.Pronksist/messingist materjaliga ehk julgeks , aga siis on hirm jälle vastu vahtimist saada siibriga , või nende tûkkidega.
On keegi sarnast probleemi lahendanud?
Kaalu järgi kummaski balloonis 50-70%  gaasi sees.
Vene jorsid vanarauaplatsil pidid neid lausa relakaga lõikama, vahet pole kas täis või tühi. ………………………. 
Kokku seenetanud kraani haamriga peksmine ei pruugi tõesti kõige tervislikum olla. Võib õnneks minna, võib ka mitte.

Keevitusega totšna ei maksa ligi minna. Käib pauk. Meil kuliibin proovis. Lõi palloonil pronkskraani pealt minema ja angaaril aknad eest ära muud hullu ei juhtunud. Tüüp ise pani paar päeva segast siis jätkas samas vaimus.

Aquila captas non muscas.

(09-05-2019, 15:15 PM)jussm Kirjutas:  Mis võiks olla maksimum kiirus mis veoauto rehvid kannatavad?

Rehvitootja annab kiirusklassi. Reaalne füüsiline vastupidavus sõltub konkreetse isendi õnnestumisest ja oludest: mida soojem ja ebatasasem alus, seda varem läheb laiali.

Lühiajaliselt (minuteid) võiks kahekordse kiirusklassi vastu lüüa, pikema aja vältel üle +30 ei julgeks.
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 4 külali(st)ne