Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 2)

Alati võib ju võtta lapse keemiakomplektist indikaatorriba ja uurida, millise reaktsiooni annab. Vihjeks: vesi on meil neutraalne. Või soetada mõne pH-meetri ning viia läbi korrektse mõõtmise.

Ning jah, ma ei häbene kasutamast vana kooli võtteid, kui neil on õige koht. Aku elektrolüüt vedelikuna võtab küll naha maha, aga selleks on ainet vaja veidi rohkem, kui "higistav aku". Samas on ettevaatus kohane: kui ikka ei ole võimeline eristama pruunikat, teravalt lõhnavat Karate-loiku samavärvilisest, kuid hoopis magusamalt lõhnavast jõuülekandeõlist, siis on parem mitte proovida (Karate - meil praeguseks keelatud  insektsitsiid, mille LD50 on paar mg).

Praeguste ilmadega võib väga kenasti hommikul garaažiukse päikeselaigus seisev jahe aku hakata higistama mõnekümneks minutiks. Sellest ka mu küsimus, et kus ja kudas...

Pesin ta vihmaveega puhtaks ja hetkel pole piisavalt higine, et maitsta saaks, kuid mälujärgi väidan,  et kui eelmine kord pesin soodaveega, siis ikka mullitas.

Viimased kuud on higistanud garaasinurgas, kus on üpriski stabiilne, kuiv ja ilma igasuguste ühenduste ja laadimisteta.

(17-09-2019, 18:25 PM)13piisab Kirjutas:  Mis on valesti tehtud, kui õhuke pabertapeet on end seinas "voldiliseks" tõmmanud? Ma ei olnud paigalduse juures, aga:
- aluspinnaks maalrite poolt ette valmistatud (st puhastatud ja krunditud) betoonsein
- tapeetijateks "kogenud amatöörid"
- materjalid "värsked" ehk ei kleebitud klikiaegseid asju. Liim pabertapeedile ette nähtu
- liim tapeedile. Nagu ette nähtud
- paigaldamisel null volti
- järgmisel päeval aga korralik kuumaastik. Kõik voldid on vertikaalsed ja pigem paanide keskosades, kus käidi lihtsalt kergelt harjaga üle. Servad said rohkem silumist ja seal volte pole
- ruum asub soojustatud paneelelamus. Kütteperiood ei ole alanud
(kahjuks ei taibanud pilti teha. Vabandan pildi kirjeldamist jutuna)

üks teooria on, et toimus liig kiire kuivamine. Samas ma ei kiirusta sellele teooriale takka kiitma. Ei ole liig soe ega liig hästi ventileeritud elamine. Kuigi jah - probleem oli suuremas toas, kus akendele (15a tagused 2-kordsed paketid) kondentsi ei korjanud. Samal ajal vinüüliga tehtud väiksemas toas (kus tulem on ok) aga korjas.

Ma pakuks liigset niiskust.    Võibolla ka liiga paksu liimi kihti.   Ja see paber tapeet ongi üks jama, isegi oskajad ei taha eriti panna seda.  Fliis tapeet on kõige lollikindlam, kiirem ja lihtsam.

Tapeetimisel on üks rusikareegel, kui on nõukaaegne kõver sein, siis olgu ka nõukaaegse tehnoloogiaga tapeet.
Pabertapeediga saab igasugu kõverikke teha, mida vinüültapeediga teha ei saa.

Kui soovid tehtut päästa, siis niisuta ja masseeri neid volte, teinekord tõmbavad pingule.

(19-09-2019, 13:25 PM)Janka Kirjutas:  Soodalahust on keegi kasutanud aku küürimisel?
Nähtavasti mitte, kui soovitatakse elektrolüüdi lekke olemasolu keelega testida.

T.Kirsi õpetas, et aku pinda tuleb puhastada nuuskpiirituse lahusega.

(19-09-2019, 13:25 PM)Janka Kirjutas:  Soodalahust on keegi kasutanud aku küürimisel?
Nähtavasti mitte, kui soovitatakse elektrolüüdi lekke olemasolu keelega testida.

Ega jah, soodalahus on ju igas garaažis kenasti riiulil olemas.

Märkus on muidugi õige. Ärge siis unustage, et soodalahus on tundlikule nahale kahjulik ja selle käsitsemisel tuleb kanda kemikaalikindlast kummist kindaid ja kaitseprille.

Kas praegu säärast koledat ainet, nagu nuuskpiiritust üldse enam apteegist saabki?

Ma eile just puhastasin paari ruutu plekki, oli teine jäänud õue vedelema paariks nädalaks koos vihmaga, läks rooste rsk. Tõin köögist soodat ja segasin veega ära (üldiselt on mul ka garaažis soodat aga oli otsa saanud). Siis võtsin kaltsu ja akuhappe (poest uue, vana akus olev hape sisaldab ka pliid mis on paha). Tirisin käised üles, et riideid ära ei rikuks, panin mingi kilest kinda kätte, mis muidugi ei toiminud vaid lasi läbi ja nühkisin pleki puhtaks. Vahepeal kui nahk väga kipitama hakkas, loputasin soodaveega käed üle ja voilaa, plekk saigi mõne minutiga läikima. Seejärel võtsin teise kaltsu ja käisin kogu pinna korralikult soodaveega üle, kuivatasin ning lasin ka õlise kaltsuga korra üle sealt. Täitsa elus siiani...

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!

Und nägid. Säärased asjad tapavad õrnemaid juba lugemisel.

Seltsimehed puukallistajad ja niisama asjaarmastajad.

Keegi mammutipuid proovinud kasvatada?
Minu loomkatse:
[Pilt: 011222903347c45.jpg]

Hetkel ca 5cm ja kogub hoogu. Talve läbi katsun toas hoida, aga mis edasi? Kevadel mulda?

Indrek

Alustatud töö tuleb lõpuni viia.

Julge ettevõtmine. Selle sekvoialisega on eestis müratud üle 100 aasta. Erilist edu pole saavutatud. Tema jaoks jäävad meie suved lühikeseks, et karmi talve üle elada. Puu ise kannatab märkimisväärselt külma aga juured on õrmad. Neid peab talvel hoidma paksu lumekihi all või mõnda muud moodi tagama piisav temperatuur.
Veel on see puu igasuguste seenhaiguste vastu õrn.
Pead dendroloogia lehti kõvasti dudeerima.
Ja talveks oleks see taim vaja jahedamasse panna, et ta saaks puhata.

Aquila captas non muscas.

Kergelt olen tutvunud jah selle eluoluga. Liigniisket kardab ja kuiva kardab. Hea läbiuhtega niiske pidi kõikse parem olema. Ka ei kannata rohket väetamist, tuttav keeras enda jaod nii nahka. Huvilistele saan mõne taime pakkuda, kes soovib katsetada.

Alustatud töö tuleb lõpuni viia.

mõtsi toda mammutipuud rohkem tudeerida ja koogelmoogel pakkus sellise kena jutu lugemiseks.
täitsa huvitav, soovitan:
https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/...-maailmas/

(19-09-2019, 21:51 PM)Kodanik2 Kirjutas:  
(19-09-2019, 13:25 PM)Janka Kirjutas:  Soodalahust on keegi kasutanud aku küürimisel?
Nähtavasti mitte, kui soovitatakse elektrolüüdi lekke olemasolu keelega testida.

T.Kirsi õpetas, et aku pinda tuleb puhastada nuuskpiirituse lahusega.
Kas oled ka T. Kirsi käe all üles kasvanud? Ma lõpetasin 80a.

(20-09-2019, 20:05 PM)juri73 Kirjutas:  
(19-09-2019, 21:51 PM)Kodanik2 Kirjutas:  
(19-09-2019, 13:25 PM)Janka Kirjutas:  Soodalahust on keegi kasutanud aku küürimisel?
Nähtavasti mitte, kui soovitatakse elektrolüüdi lekke olemasolu keelega testida.

T.Kirsi õpetas, et aku pinda tuleb puhastada nuuskpiirituse lahusega.
Kas oled ka T. Kirsi käe all üles kasvanud? Ma lõpetasin 80a.

Ikka, aga ma lõpetasin 98

hanning VDE 0530 mootor.
tüüp E8DF2B-794
220V 5,2A
0,65kw          P1:1100W
2700/min       C:40yF360V

selline on ühe mootori birka,vasemalt loen välja,et 1 faas ja 650w on võimsus ja 2700 rpm ja asi klaar,aga mida parema see P1 peakstõhendama?mingitel tingimustel 3 faasi pealt 1,1kw?lisainfoks,et mootor algselt koos reduktoriga mõeldud tõkkepuud üles alla tõstma.

Kas vanematel volvodel on olnud 4x100 velgi 57mm keskaugu läbimõõduga?   B4 passatil on praegu all volvo kirjadega plekkveljed, nihikuga mõõtes tuli keskava läbimõõt 57,05mm. Samas rehvikeskuse sobivustabelist vaadates oli 400 seeria volvodel keskava 52mm. Rummule istub küll täpselt, kuid sõites on kohati mingi imelik tk tk tk tk hääl mis võib tulla ka tont teab kui vanadest rehvidest. Äkki keegi hull isegi treinud suuremaks need avad?

(01-10-2019, 16:32 PM)jussm Kirjutas:  ... Äkki keegi hull isegi treinud suuremaks need avad?

Ega see treimine eriline hullus pole. On tehtud ja tehakse veel.
Tk tk tk võib teha vale offset, kui hakkab vastu suportit naksama. Vaata velje sisekülg ringiratast üle. Vastukäiva osa saab rellakaga väheke suportil maha lasta.

Rohkem küll valuvelgede teema, aga vaata egas tasakaalustuse jupid vastu rooliotsa, suportit vms ei käi. Oli kunagi LC-l paremale keerates kolks sees. Kui liimitud raskused veljega tasa kulusid, kadus kolks ära ja tuli vibra...


äkki hoopis 300 seeria omad

(01-10-2019, 17:05 PM)hulgus Kirjutas:  Rohkem küll valuvelgede teema,
Võib juhtuda ukskõik, millise autoga, kui paned alla veljed, mis auguvalemi järgi soetatud. Üleelatud teema GAZ21-ga ja Ford Escortiga 90ndatest. Prooviks veljed alla ennetavalt esi- ja tagarattale, auto üles ja vaatlema! Igale poole velje sisepinna ja kõigi muude lähedal olevate vidinate vahele peab sõrm mahtuma, siis on kindel värk. Escortil ilmnes probleem pärast aastaid kasutamist, piduriklotside ja ketaste vahetuse järgselt rattad ei pöörelnud.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 5 külali(st)ne