Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 2)

Mul on ka see akuga tolmuimeja siiamaani alles, kuid mäletatavasti aku ikka väga pikka aega ei kestnud, kuigi seda väga tihti ei kasutanud. Võiks ju järeldada, et laadija ikka tark ei olnud.
Aga see viimane pilt- krt sellist asja pole minu silmad veel näinud ja vähemalt nö. tavaliste lume- ja jääkettide jaoks küll mingeid lisavidinaid vaja pole- sisemine ring käib rattast seespool ja välimine väljaspool ning pingutus on väljaspool. Ilukilpide võru see ka nagu pole.

(25-12-2019, 23:28 PM)Aare R. Kirjutas:  ...
Aga see viimane pilt- krt sellist asja pole minu silmad veel näinud ja vähemalt nö. tavaliste lume- ja jääkettide jaoks küll mingeid lisavidinaid vaja pole- sisemine ring käib rattast seespool ja välimine väljaspool ning pingutus on väljaspool. Ilukilpide võru see ka nagu pole.
"kiirete" kettide jaoks, Euroopas kohanud, pidada saama ka kiiremini kui tavalise või "norra" ketiga 30-40km/h sõita.


Mul läks Makita analoog akusi 4tk läbi enne kui taipasin,et aku enne täis saamist on vaja laadimisest lahti ühendada.See jälgimine tüütas ära ja ostsin originaal komplekti.Jälgisin tava,et kui tahad odavat ja head,siis kõigepealt ostad odava ja siis hea.Mul õnneks maksis odavate akude müüja raha tagasi.

(26-12-2019, 11:42 AM)hulgus Kirjutas:  
(25-12-2019, 23:28 PM)Aare R. Kirjutas:  ...
Aga see viimane pilt- krt sellist asja pole minu silmad veel näinud ja vähemalt nö. tavaliste lume- ja jääkettide jaoks küll mingeid lisavidinaid vaja pole- sisemine ring käib rattast seespool ja välimine väljaspool ning pingutus on väljaspool. Ilukilpide võru see ka nagu pole.
"kiirete" kettide jaoks, Euroopas kohanud, pidada saama ka kiiremini kui tavalise või "norra" ketiga 30-40km/h sõita.
Vabandan, et päris norrakas veel pole aga kui saate selle https://www.youtube.com/watch?v=hLruhBB-Oh8&t=9s kiiremini peale kui ma selle https://www.youtube.com/watch?v=A_GKCRG-Ezs "norra" keti siis edu. Nimelt norra ketil on alati kett rehvi ja tee vahel aga see sitanikerdis on kuni 10 ketiribaga üle rehvi. Norra ketil 17 "ribi". Lisaks sõidan nullnivooga kuni 70 + km/h.

Ma vaatasin ka seda esimest ning tõesti on paras sitanikerdis, kui otse öelda, igast mutrivõtmed ja ma ei tea mis asjad veel käepärast peavad olema, et peale saada. Teises videos olevaid kette ka mõned korrad pandud, kuid laisalt tehes üle 5 minuti ikka ei lähe ning kui õigesti peal, kannatab 70km/h rahulikult lasta.

Nende võrudega sõidavad mägikitsed vahel terve suve ringi. Ka türklastel paljudel suvel küljes.Kui jänni jääd siis paar kettti ümber ratta ja päästab ära su näiteks parklast või kust iganes kitsaskohast. Ei pea alati lumega tegu olema. Kui lähed suvel teelt kõrvale libeda rohu peale näiteks siis toob ka hädast välja. Pealepanek võtab paar minti aega.
Ise kasutan veel lihtsamat varianti. Küljekastis on paar meetrist ketijuppi. Kui näiteks sadamast käru kätte ei saa viskan selle ketijupi ümber ratta, sõlm sisse ja tuld. Ühest ketist ja blokeerijast piisab. Vead ennast asfaldini välja, sõlm lahti ja edasi.   
Igal ketil oma koht. Norras nendega kindlasti midagi ei tee aga sihtotstarbeliselt kõva sõna.

Aquila captas non muscas.

(26-12-2019, 15:51 PM)ZIL 131 Kirjutas:  
(26-12-2019, 11:42 AM)hulgus Kirjutas:  "kiirete" kettide jaoks, Euroopas kohanud, pidada saama ka kiiremini kui tavalise või "norra" ketiga 30-40km/h sõita.
Vabandan, et päris norrakas veel pole aga kui saate selle https://www.youtube.com/watch?v=hLruhBB-Oh8&t=9s kiiremini peale kui ma selle https://www.youtube.com/watch?v=A_GKCRG-Ezs "norra" keti siis edu. Nimelt norra ketil on alati kett rehvi ja tee vahel aga see sitanikerdis on kuni 10 ketiribaga üle rehvi. Norra ketil 17 "ribi". Lisaks sõidan nullnivooga kuni 70 + km/h.

(26-12-2019, 16:01 PM)Aare R. Kirjutas:  Ma vaatasin ka seda esimest ning tõesti on paras sitanikerdis, kui otse öelda, igast mutrivõtmed ja ma ei tea mis asjad veel käepärast peavad olema, et peale saada. Teises videos olevaid kette ka mõned korrad pandud, kuid laisalt tehes üle 5 minuti ikka ei lähe ning kui õigesti peal, kannatab 70km/h rahulikult lasta.

Ehk märkasite, et kirjutasin kahtlevas kõneviisis...
Teises videos on see keti panek pisut kahtlane, kui koormaga veok, siis peaks veosillal mõlemale rattale vedama, kui ainult ühele rattale, siis korra paksema jää peal ringi tõmbab, oledki augus. Trollid tahavad, et oleks 7 ketti, veosillal 4, esiparemal 1 ja haakel 2.
Kui veel noored, ilusad, kiired ja tugevad olime, siis läks 15minutit, 3-le rattale´+ 5min hiljem järgi pingutamiseks. Sellise pusaga üle 40km/h ei kannatanud lasta ja patjadest pidi üles tõstma, muidu käisid ketid vastu patju, voolikuid ja koopaservi.
lp.ksf. Rolandi lemmikteema.

lisatud.
Lp.ksf Daff, sõlme asemel on parem polti-seibe-mutrit kasutada, saab ka pingutada ja kindel, et hiljem lahti tuleb alles, siis kui seda soovid

   


kas horisontaalse hüdrofori paagi võib paigalda ka vertikaalselt, nt kinnitades seinale?

Veel kord ma ei ole päris norrakas. Seadus on seadus. 4 ketti peab olema aga ketitange ei pea, et kette parandada. Piisab ka ühest ketist, paned enne peale, kui tõusu ründad. Esimese korraga panen keti nii peale, et sõidan silla padjad sõidu asendis. Enne ketti ei puutu, kui maha võttes. 4 ketti veosillale "suured silmad"

Lp.ksf Daff, sõlme asemel on parem polti-seibe-mutrit kasutada, saab ka pingutada ja kindel, et hiljem lahti tuleb alles, siis kui seda soovid



Ei ole aega ja ka sügavat mõtet sellel. Maa mida vahel tuleb läbida on vast max kahe haagise pikkus. Sel aastal tõenäoliselt neid vaja ei lähe. 
Seda ketijupi kasutamist õpetas kunagi venemaal üks vene autojuht kui veel NSVL eksisteeris ja tänaseni ketijupp kaasas. Selle aja jooksul pole veel sõlm kinni jooksnud.

Aquila captas non muscas.

(26-12-2019, 22:26 PM)hillar2 Kirjutas:  kas horisontaalse hüdrofori paagi võib paigalda ka vertikaalselt, nt kinnitades seinale?

Julgen arvata, et tohib. Poestki saada erinevaid paisupaake ja hüdrofore, kus kummikott igas võimalikus erinevas asendis paikneb. Aga vähemalt kütte paisupaagid pidavat kauem kestma need, millel sisseviik kotti on all servas, mitte üleval. Nii et soovitaks siis paigaldada kah toru/flantsi all poole ja õhuventiili üles poole. Mõte siis selles, et kott sees vee raskuse all rippu ei jää.

(26-12-2019, 22:53 PM)olli Kirjutas:  
(26-12-2019, 22:26 PM)hillar2 Kirjutas:  kas horisontaalse hüdrofori paagi võib paigalda ka vertikaalselt, nt kinnitades seinale?

Julgen arvata, et tohib. Poestki saada erinevaid paisupaake ja hüdrofore, kus kummikott igas võimalikus erinevas asendis paikneb. Aga vähemalt kütte paisupaagid pidavat kauem kestma need, millel sisseviik kotti on all servas, mitte üleval. Nii et soovitaks siis paigaldada kah toru/flantsi all poole ja õhuventiili üles poole. Mõte siis selles, et kott sees vee raskuse all rippu ei jää.
Koti vee "raskusele" on alati vastusurve õhu näol.(muidu ju see aparaat ei toimikski ) Ehk nii.

Paak on ümberringi igat pidi suletud anum. Mis tähendab, et "vastusurve" mõjub kotile igas suunas võrdselt ja gravitatsioon toimib ikka endistviisi. Täpselt samamoodi nagu mõjub õhurõhk kõigile atmosfääris olevatele esemetele. Tänu sellele, peaks need kotid välja nägema seal paagis sees, ühel ja teisel juhul, umbes nii.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

(26-12-2019, 23:39 PM)olli Kirjutas:  Paak on ümberringi igat pidi suletud anum. Mis tähendab, et "vastusurve" mõjub kotile igas suunas võrdselt ja gravitatsioon toimib ikka endistviisi. Täpselt samamoodi nagu mõjub õhurõhk kõigile atmosfääris olevatele esemetele. Tänu sellele, peaks need kotid välja nägema seal paagis sees, ühel ja teisel juhul, umbes nii.

Tühja koti puhul küll.Tööasendis on aga kott rõhu all ,Nagu õhupall ju.Hoia teda mispidi tahes ,ikka ümmargune . Wink
See pilt aga munakotist ;üks lavalaudade vahelt ,teine selili.Wink

Millest te räägite? Õhk on veest kergem, seega õhukott trügib alati nii kõrgele kui seina venivus lubab. Vähem venitamist on alati siis kui õhu sisend on üleval. Lihtne, elementaarne.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.

(27-12-2019, 02:17 AM)Marko Kirjutas:  Millest te räägite? Õhk on veest kergem, seega õhukott trügib alati nii kõrgele kui seina venivus lubab. Vähem venitamist on alati siis kui õhu sisend on üleval. Lihtne, elementaarne.

Samas trügib ta nii  ka üles ,kui seina venivus lubab ,õhukotile ju alati olemas vasturõhk ,ehk siis vesi.Elementaarne.
PS;Eelpool mainitud tsitaadi kohaselt ,kui õhu sisend on üleva ,siis kott liigub nii MADALALE ,kui venivus lubab.
PS:Hüdrofoori "loomulik" asend on üleülde külili (jalad nii alla tehtud)

Vanasti oli kotis vesi. Ja kotti ümbritses suruõhk. Siinses vaidluses kipub teil asi õhukotiks muutuma.

(27-12-2019, 10:59 AM)Janka Kirjutas:  Vanasti oli kotis vesi. Ja kotti ümbritses suruõhk. Siinses vaidluses kipub teil asi õhukotiks muutuma.

Just just. Kotis on ikka vesi, nagu mu "jooniste" peal. Ei ole mingi muna ega vorst seal lavalaudade vahel.

Tsitaat:Tühja koti puhul küll.Tööasendis on aga kott rõhu all ,Nagu õhupall ju.Hoia teda mispidi tahes ,ikka ümmargune . [Pilt: wink.gif]

See pilt aga munakotist ;üks lavalaudade vahelt ,teine selili.[Pilt: wink.gif]
Siit järeldub, et koduste vahenditega õnnestub õhku nii palju kokku suruda, et õhu ja vee erikaalud saavad võrdseks. Muidu ju ümar veepall ei saaks õhus hõljuda. Ainult veeaur on õhust veidi kergem. Sel juhul tõesti aurukott oleks ümar ja hõljuks üleval, ei vajuks nõu põhja. See, palju seal paisupaagis rõhku on, ei oma suuremat tähtsust, mõjutab vaid veekogust kotis.

Ilmselt meil olnud erinevad füüsikaõpetajad.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.

Küsimus selline,et kui mu 4x4 LT-l on tahhograaf peal,kas siis arvele võttes teevad passi märke ja pean seda ka taatlema minema ja kasutama hakkama?

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne