[viplala]

Ma esitaksin veel ühe, vähemalt minu jaoks, üsna huvitava küsimuse.

Siinkohal sooviks, et need kelle näpud on läbi Google ühendatud aju selle osaga mida nimetatakse teadmiste pagasiks, võiksid oma teadmised enda teada jätta, või äärmisel juhul minna ja kiidelda oma vanaema ees uute avastustega. Samuti võiksid need, kelle isa oli vedurijuht ja ema vagunisaatja ning kes sündisid tamburis, restoranivagunist toodud alumiiniumlusikas suus, jätta pärandatud rongide ehitussaladused esialgu samuti enda teada.

Küsimus siis järgmine... Rongide rattad, või vagunite, on üldiselt ühest tükist, see tähendab, et mõlemat ratast seob võll, mille otsa on (näitlikult) keevitatud jäigalt rattad, mille vahel ei ole difrit. Seega mõlemad rattad keerlevad ühe kiirusega läbi jäiga võlli mis neid ühendab. Kui rong läheb kurvi, siis peab sisemine ratas hakkama aeglasemalt pöörlema kui välimine. Autodel on asi lahendatud difriga. Kuidas on võimalik, et rongirattad ei hakka rööpa suhtes kaapima või pidurduma ega hakka rongi otseks kiskuma, vaid töötavad ka kurvis nii nagu peab. 

Kena oleks kui enne googeldamist te siiski viitsiksite niisama lahendusele mõelda