KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 2)

(Eile, 15:33 PM)viplala Kirjutas:  Hoovil on karjus ümber, see on ka ainuke asi mis neid peab, vastasel juhul oleks kõik külaelanikud vabal jooksul.
Big Grin Aga siis oleks ka Eesti sportlikuim küla...  Big Grin

Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta

Mul naabril ka tiibetid. Naljalt aeda just ei kipuks. Samas kui suure lumega paukad avastasid,et jube lahe on hange otsast meie aeda hüpata,muutusid nad sõbralikuks. Loomulikult ei tormanud neid kohe silitama,aga kui istusin trepile ja  teda nimepidi kutsusin,siis tuli kenasti. Nuusutas pealaest jalatallani üle ja istus kõrvale. Lõpuks juttu ajades sai isegi kergelt pai teha. Ja nii oli ikka mitmed korrad. Samas kui oma aeda tagasi kamandati oli kõik jälle endine Smile  Ehk vabatahtlikult kätt tema aeda ei toppinud. Aga postiljoni lähedusest sai aimu juba hea 15min enne postiljoni reaalset laekumist Smile
Vasta

(Eile, 15:33 PM)viplala Kirjutas:  
(Eile, 15:17 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Neli ja hoovis ehk vabal jooksul. 
Hoovil on karjus ümber, see on ka ainuke asi mis neid peab, vastasel juhul oleks kõik külaelanikud vabal jooksul.

aed hoiab ka kinni vähemalt ühte.
Vasta

(Eile, 18:19 PM)wagoneer Kirjutas:  Mul naabril ka tiibetid. Naljalt aeda just ei kipuks. Samas kui suure lumega paukad avastasid,et jube lahe on hange otsast meie aeda hüpata,muutusid nad sõbralikuks. Loomulikult ei tormanud neid kohe silitama,aga kui istusin trepile ja  teda nimepidi kutsusin,siis tuli kenasti. Nuusutas pealaest jalatallani üle ja istus kõrvale. Lõpuks juttu ajades sai isegi kergelt pai teha. Ja nii oli ikka mitmed korrad. Samas kui oma aeda tagasi kamandati oli kõik jälle endine Smile  Ehk vabatahtlikult kätt tema aeda ei toppinud. Aga postiljoni lähedusest sai aimu juba hea 15min enne postiljoni reaalset laekumist Smile
see ju vana nali,et oma aias on lõvi,hüppab üle aja on sõber ja tagasi kargab taas lõvi.kunagi uue eesti algul piirita kosel bussipeatuse kõrval oli täpselt nii,oma silme all kargas üle aia ja läks jalutama ja tuli tagasi.lisaks ketikoerad saavad lahti siis vabadus on tähtsam kui mingi tegelane ketiala kõrval.
Vasta

(Eile, 13:29 PM)viplala Kirjutas:  
(Eile, 10:38 AM)mlsluik Kirjutas:  ...postiljoni peale ei haugu ja üldse maru vaiksed. 

Vaata igaks juhuks, äkki on surnud Big Grin  Mul hauguvad postiljoni peale kassid ka, koertest rääkimata.

Postiljoni peale käratseb ka kuldne retriiver (mis tähendab? tuli ja ei sügagi???), samuti prügivedaja ja suuremate lindude peale, eriti meeldis Luik...

ps. Koeratoit on päris kallis.


Vasta

Olen oma aias, naabri kolm koera ei kuule ega näe mind. Lähen väravast välja avalikule tänavale, lärm lahti. Oleksin nagu kaks isiksust, üht pole olemas, teine on.

Инвалид информационной воины.
Vasta

(11 tundi tagasi)aavu Kirjutas:  Olen oma aias, naabri kolm koera ei kuule ega näe mind. Lähen väravast välja avalikule tänavale, lärm lahti. Oleksin nagu kaks isiksust, üht pole olemas, teine on.

Koerte jaoks tuleb oht tänava poolt, sina oled omas aias neile turvaline ja tuttav. Kui sa aga tänavalt lähened, on tegemist juba nende poolse kaitseinstinktiga. See kas nad tegelikult ka sind tänaval ohuks peavad... noh tõenäoliselt mitte. Kui hoolega kuulad, siis võid tegelikult nende haukumises vahet teha, kas nad hauguvad tänava poolses küljes sinu peale või suvalise võõra peale, sama on ka nende hoiakuga või kehakeelega. Tegelikult pole seal sellist ähvardust kui suvalise võõra inimese puhul. Seal on tavaliselt hästi palju erinevaid pisiasju mida hoolika jälgimisega saab eristada. See kõik ei ole muidugi püha reegel, koeri on erinevaid, kuid tavaliselt nii on. Koer annab valjuhäälselt lihtsalt teada, et ta seal on ja valvab, enamjaolt on tegemist instinktidest tekitatud häälega, ilma igasugu vihata. Võõrale aga annab ta aga teada, et ta on seal ja on nõus tapma kui raisa kätte vaid saaks.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

mul talvel käis kuller vahepeal iga nädal korra ja noorem koer läks ligi,nuusutas ja läks kaema mis bussis hääd,kuller korra kiikas üle õla ja toimetas edasi,vanem koer hoidis distansi ja ainult haukus.mina koeri ei keelanud käskinud ja nägid kullerit esimest korda.
tuleb naise onupoeg oma lapsega siis tahavad nad mõlemad ära süüa ometigi käivad vahel.tuleb üle põllu naaber tuttav vahel harva siis koerad rõõmust ogarad,kargavad mängivad ja mitte üks piuks ja käib sama harva kui onupoeg.tõsi tal kodus vene lambakoer keda jääkaruks kutsun.
Vasta

Nagu peremees, nõnda loomad.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta

(11 tundi tagasi)viplala Kirjutas:  Koerte jaoks tuleb oht tänava poolt, sina oled omas aias neile turvaline ja tuttav. Kui sa aga tänavalt lähened, on tegemist juba nende poolse kaitseinstinktiga. ... Koer annab valjuhäälselt lihtsalt teada, et ta seal on ja valvab, enamjaolt on tegemist instinktidest tekitatud häälega, ilma igasugu vihata. Võõrale aga annab ta aga teada, et ta on seal ja on nõus tapma kui raisa kätte vaid saaks.
Tsitaat:... koer läks ligi,nuusutas ja läks kaema mis bussis hääd,kuller korra kiikas üle õla ja toimetas edasi,vanem koer hoidis distansi ja ainult haukus.mina koeri ei keelanud käskinud ja nägid kullerit esimest korda.

Ma arvan, et koertel on mingi taju inimeste suhtumise kohta, kes kardab, seda rünnatakse. Ma olen koertega sõber ... igasugu murdjad on minuga ka sõbrad, eriti kohalikud külakoerad ja kassid. Tädipojal olid rotveiler, sõber-naaber ei saanud külas käia, mina käisin paar korda aastas ja astusin alati tuimalt temast mööda ning ei ühtegi reaktsiooni rotika poolt. Korra läksid mu laikaga kaklema, kui perenaised kõrval olid, päästsin ta laika käest ära ja surusin maha ... pärast seda oli rotikas eriti alandlik. Ka kaukaaslastega olen samuti tuimalt mööda astunud ja pole mind keegi ära söönud. Oma praegune karukoer "inimesi ei ründa, ainult naisi ja lapsi" (tsitaat: aafrika vabastamise aegsed neegrid boamao kohta), kõikide jahimeeste ja üldse meestega on sõber, võõraste laste ja naiste peale hakkab haukuma - ju tajub nende kartust.
Vasta

Mind on korra koer rünnanud, aastaid tagasi. Tulin rongipealt ja koduni 3 km kõmpimist. Poole tee peal aga nägin, kuidas üks külamees, kes veidi vist kohtlane pidi olema, nagu ma pärast kuulsin, oma kolme koeraga tuli teeäärsest postkastist lehte võtma. Üks koer oli paras jurakas, ikka  üle põlve, halli värvi  ja meenutas hunti ja niipea kui see mind nägi, siis võttis suuna hääletult minu poole. Ma jäin kohe seisma nagu kivikuju ning koer tuli pani õlaga paugu vastu sääri ja jooksis mööda, siis pöördus ümber ja tuli uuesti lähedalt mööda. Ma täpselt ei mäleta, kas esimese korraga või teise korraga tõmbas mul jope ka tagant katki natuke. Teised kaks peni õnneks ei olnud minust eriti huvitatud, üks neis oli päris pisike nässakas ja teine selline põlvekõrgune. Vend võttis oma ajalehe ja läks rahulikult koju, ei öelnud sõnagi, vist ei pannud tähelegi seda, kuigi oli maksimum 20 m eemal. Mul tõmbas ikka pulsi kergelt ülesse adrenaliinist. Ei viitsinud isegi seda jopet välja nõudma minna. Õnneks viimasel ajal on koertega asjad rahulikumaks läinud, ei ole enam selliseid peletisi, kes tervet küla hirmu all hoiavad.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne