Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 2)

Millist õli panna märgsiduriga vene mootoratta käigukasti? Panin esialgu seda mida mida olemas oli ehk 80W90 mineraalne käigukastiõli, sellega hakkas sidur libisema, peale seda proovisin 10W40 mootoriõli, libises ehk vähem, aga siiski. Enne nagu libisemist ei märganud, aga ei tea mis õli seal sees oli, spets käigukastiõli ei olnud (lõhna järgi Toungue )

(20-04-2019, 20:50 PM)veix__ Kirjutas:  Millist õli panna märgsiduriga vene mootoratta käigukasti? Panin esialgu seda mida mida olemas oli ehk 80W90 mineraalne käigukastiõli, sellega hakkas sidur libisema, peale seda proovisin 10W40 mootoriõli, libises ehk vähem, aga siiski. Enne nagu libisemist ei märganud, aga ei tea mis õli seal sees oli, spets käigukastiõli ei olnud (lõhna järgi Toungue )

no ikka spets õli,müüvad intermoto ja teisedki.

Selliste mootorrataste "kuldaegadel" vist mingeid väga spetsiaalseid õlisid polnud.  Rolleyes

(21-04-2019, 18:11 PM)veix__ Kirjutas:  Selliste mootorrataste "kuldaegadel" vist mingeid väga spetsiaalseid õlisid polnud.  Rolleyes

no tollal oli äkki kamza õli?pakun,et kaasaegne spetsõli mille liiter  kümps ei tee ka midagi paha.mul mopp hiinakas ja ka märgsidur ja kasutan spetsõli.

Millega need tsiklid tehasest välja tulid saab ehk mõnest raamatust teada aga hiljem valati sisse kas autooli või diislit. Tollel ajal polnudki muud võtta. TAP  oli veel aga see läks liiga paksuks jahedaga. Mul Iž.56 sõitis diisliga väga hästi ja sidurdas nagu peab. Sügisel jahedaga hommikul tegi kast väikese kolksu kui käigu sisse lõid aga soojalt oli väga pro.

Aquila captas non muscas.

(21-04-2019, 18:35 PM)Daff Kirjutas:  Millega need tsiklid tehasest välja tulid saab ehk mõnest raamatust teada

[Pilt: Qdhpwn.jpg]

Ma panin  minski mootoriga kardile Dexron 3-me,mingit jama polnud.

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983

Ma panin ükskord Jawale Žiguli õli. Mingit jama ei olnud, aga enam ikkagi ei pane.

Tere.   Kas keegi kärheri survepesuri  turbo otsikut on üritanud parandada.   Ei võta tuure üles, kui vastu maad peksta siis vahest hakkab tööle.
           Või tuleb ikkagi poodi minna.
Tänan.

(22-04-2019, 16:04 PM)klemm Kirjutas:  Tere.   Kas keegi kärheri survepesuri  turbo otsikut on üritanud parandada.   Ei võta tuure üles, kui vastu maad peksta siis vahest hakkab tööle.
           Või tuleb ikkagi poodi minna.
Tänan.

Mul oli sama häda, niikaua peksin kuni pilpad taga, siis läksin poodi Smile  seal vist kulub midagi ära sees.

(22-04-2019, 16:04 PM)klemm Kirjutas:  Tere.   Kas keegi kärheri survepesuri  turbo otsikut on üritanud parandada.   Ei võta tuure üles, kui vastu maad peksta siis vahest hakkab tööle.
           Või tuleb ikkagi poodi minna.
Tänan.

Mitmeid taolisi parandanud. Võta lahti ja puhasta oksiidist ja muust pahnast ära ja asi töötab nigu uus.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!

https://www.delfi.ee/news/paevauudised/e...d=85983669

"Seega saame selle paragrahvi alusel uurimist alustada vaid siis, kui viha või vägivalla üleskutsega kaasneb oht kellegi elule, tervisele või varale. See oht tuleb defineerida ja sellest nõudest me mööda vaadata ei saa,"


Nii et sellise sildiga võib ringi käia küll, ei kutsu ju üles teisi sama tegema? Rolleyes


[Pilt: brucewillis.jpg]

See mida inimene vihkab või armastab, on iga inimese õigus. Selle avalikult välja ütlemine on sõnavabadus. Kui sa aga hakkad teisi kaasama oma vihatud objekti hävitamiseks või kuidagigi temale oma meelsusega ohtu tekitama, näiteks ''Tapke kõik neegrid'', on tegemist reaalse ohuga teisele inimesele läbi üleskutse mis on suunatud kellelegi. Need piirid on aina rohkem hägustuvad, sest aina rohkem ja rohkem tekib kiunu meedias mitte millestki. Mõelgem nüüd hetke... me olemegi jõudnud sinna, kus neeger ei ole enam neeger ja kui valesti ütled, siis saad peksa kuna oled rassist... abort ei ole mitte kellegi tapmine, elu ei eksisteeri enne sündi ja sellest rääkimine on rünnak kõige inimliku vastu, samas linnumuna lõhkumise eest on olemas trahvid seadustes...  kus ajakirjandus võib teha just sellist ajakirjandust nagu meeldib aga debatt selle üle on keelatud... kus natsid on kõik halvad ja pahad ja ajalugu peab olema kontrolli all, samas uisutab meie president kuhugile stalini rahvuskangelaste manu kohvile, olenemata meie ajaloost lähtuva ... ah ma ei viitsi ennast närvi ajada. Ma ei vihka neegreid, ega sakslasi, ega venelasi ega hiinlasi, ma ei kannata lihtsalt silmakirjalikkust.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!

Eks "suur" poliitika on kellelegi kasulik aga vaevalt Eesti poliitikud seal suures mängus on ja vaevalt mina see kasusaaja olen. Ameeriklased ju tahavad oma gaasi müüa aga läbi gaasitoru tuleb odav vene gaas millega ei konkureeri nt.

Kas keegi on valgendanud kollaseks tõmbunud plastikut?
Ehk leotaks vesinik-peroksiid lahuses või prooviks pesuvalgendajat,  või näiteks sanit-m ehk midagi kloori baasil?

(23-04-2019, 22:48 PM)tõnn Kirjutas:  Kas keegi on valgendanud kollaseks tõmbunud plastikut?
Ehk leotaks vesinik-peroksiid lahuses või prooviks pesuvalgendajat,  või näiteks sanit-m ehk midagi kloori baasil?

UV valgus on abiks kui kasutad vesinik-peroksiidi.
Olenevalt mida valgendada soovid.

Tere, kuna plaanis majal vahetada sissetulev elektriõhuliin maakaabli vastu, siis seoses sellega oleks soov paigaldada ka uus maandus (vana maandus jookseb poolenisti paapeal ja jumal teab kuhu). Oskab keegi soovitada kraavi sügavust ja pikkust, et vajaliku takistuse kindlasti hilisemal mõõtmisel kätte saaks? Pinnas ca20-30cm mullane ja sügavamale minnes paeklibune. Interneedusest otsides väga palju infot ei leidnud.

Millega liimida või kleepida sõiduauto iluliiste? Audil juhiukse liist spiizdili. Teibi jäljed ainult järgi. Teine  olemas aga kuidas oleks mõistlik uus  külge saada.

Aquila captas non muscas.

(24-04-2019, 09:58 AM)Daff Kirjutas:  Millega liimida või kleepida sõiduauto iluliiste? Audil juhiukse liist spiizdili. Teibi jäljed ainult järgi. Teine  olemas aga kuidas oleks mõistlik uus  külge saada.
 Asjalikum kahepoolne teip nagu enne oli.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.

(24-04-2019, 11:04 AM)kass Kirjutas:  
(24-04-2019, 09:57 AM)Margusk Kirjutas:  Tere, kuna plaanis majal vahetada sissetulev elektriõhuliin maakaabli vastu, siis seoses sellega oleks soov paigaldada ka uus maandus (vana maandus jookseb poolenisti paapeal ja jumal teab kuhu). Oskab keegi soovitada kraavi sügavust ja pikkust, et vajaliku takistuse kindlasti hilisemal mõõtmisel kätte saaks? Pinnas ca20-30cm mullane ja sügavamale minnes paeklibune. Interneedusest otsides väga palju infot ei leidnud.

Tere!
Mina ei oska, aga teen veel ühe viimase postituse.  Toungue
Pikkus ja sügavus ja maapinna eritakistus on üks asi, teine on kasutatava maandusseadme materjali mõõt, st pindala. Lisaks peab vaatama, et oleks materjalil "jämmust", et maa sees läbi ei ussita.
Selles raamatus on veidi kirjeldatud maandusseadmete ehitamist nõukogude aja nägemuse järgi, ka kiirmaandusest oli vist juttu. On ka omal see raamat "Elekter kodus" kodus, aga kodu on suur ja lai, raamat aga väike...
https://www.osta.ee/elekter-kodus-valdur...34036.html

Küsisin end töö juurest vabaks, istusin jalgratta selga ja sõitsin koju. Tuulasin tunnikese keldris ja leidsingi raamatu "Elekter Kodus". Aga ega seal midagi peale ühe joonise maandusseadme ehitamise kohta ei ole. Maandusseadmete ehitamist on kindlasti põgusalt kajastatud mitmetes areneva ja arenenud sotsialimia aegsetes raamatutes (sellised kokkuköidetud paberilehed, milledele spetsiaalse värviga erilise tehnoloogilise protsessi abil on kantud tekst, umbes nagu palju nutiseadme ekraane üksteise peale pandud), näiteks mitmesugused Elektrimontööri käsiraamatud, EEE (Elektriseadmete Ehituse Eeskiri vms jne...
Pilt raamatust Elekter Kodus, no et midagigigi
[Pilt: oedI4qAp.JPG]
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne