Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 2)

Tavaline veekindel kestab üsna kaua. Ääred üle teha värviga, et sealt pika peale punduma ei hakka. https://www.vineerimaailm.ee/outlet hea koht, kust võib leida ka sobivas mõõdus.
12 mm on vist tavapaksus.

Miks ei peakski haagisetootja oma sobima, küsimus tekkis rohkem selle mõttega, et kas ehituspoodides olev on kuidagi kehvem. Ilmselt on, kui juba hinda vaadata: https://www.bauhof.ee/et/uldehitusmaterj...pel-511094

See on papplivineer. See tõesti ei kõlba... see ongi see mida ma saalungi vineeri all silmas pidasin. Sama hinna eest võiks vineerimailmast või probexit juba "päris" vineeri saada. Ja siis see ka veel, et näiteks respo haagisele läheb eri mõõt mingi ca 60 mm pikem kui tavaline 2500

mul on käru põhi betoonivormide vineerist. mis puust ta tehtud on, seda ei tea.
aga paksust 21 milli ja minu arust võiks rohkemgi olla.

(28-07-2019, 15:12 PM)veix__ Kirjutas:  Miks ei peakski haagisetootja oma sobima, küsimus tekkis rohkem selle mõttega, et kas ehituspoodides olev on kuidagi kehvem. Ilmselt on, kui juba hinda vaadata: https://www.bauhof.ee/et/uldehitusmaterj...pel-511094

krt, huvitava hinnaga vineeri suurlinnades saada, ma otsisin maakohas ja espak pakkus 70€ 12 mm tahvel, lätist sai pea poole odavamalt.

(28-07-2019, 15:12 PM)veix__ Kirjutas:  Miks ei peakski haagisetootja oma sobima, küsimus tekkis rohkem selle mõttega, et kas ehituspoodides olev on kuidagi kehvem. Ilmselt on, kui juba hinda vaadata: https://www.bauhof.ee/et/uldehitusmaterj...pel-511094

See on pappel mitte kask
Jah kerge aga pehme

Kas keegi teab kust saaks Eestist soetada sellist suruõhult töötavat naeluatajat. Ingl keelne nimetus "pneumatic palm nailer".
Pilt: https://images-na.ssl-images-amazon.com/...SX425_.jpg

(29-07-2019, 14:07 PM)qwerty009 Kirjutas:  Kas keegi teab kust saaks Eestist soetada sellist suruõhult töötavat naeluatajat. Ingl keelne nimetus "pneumatic palm nailer".
Pilt: https://images-na.ssl-images-amazon.com/...SX425_.jpg

Kas sellist?
 https://aircom.ee/toode/suruohuhaamer-40...ihupustol/

(29-07-2019, 14:07 PM)qwerty009 Kirjutas:  Kas keegi teab kust saaks Eestist soetada sellist suruõhult töötavat naeluatajat. Ingl keelne nimetus "pneumatic palm nailer".
Pilt: https://images-na.ssl-images-amazon.com/...SX425_.jpg
Kevadel küsisin siit arvamust sellise riista kohta. Tööriistamarketis 55 raha:
https://www.tooriistamarket.ee/et/pneumo...n-f1-basso

kas TÜVd reguleerivas määruses või selle lisa4-s või mujal on värvkatte kohta punkt, mida ma ei leia ja mis ütleb, et värvkattel ei või olla kahjustusi / teist värvi?
justkui mingite cm2 juttu on kusagilt kuuldud, aga faktipõhiselt ei leia.
küsimuse küsimise ajend on mu meelest täitsa kena laiguline põrnikas: kas de jure on see vastunäidustatud või mitte?
Jutt on puhtalt värvist - konstruktsioonid on head ja "sobimatu"-punktid jätame kõrvale, kui need ei ole mõõdetavana defineeritud.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"

Valest kohast otsid. Kui enne 1997 arvele võetud, siis : 

4) kere korrosiooni, värvi jm kahjustus ei tohi olla suurem kui 5 cm 2 ja 0,5 m 2 pinnal ei tohi olla selliseid kohti üle kolme. Värvi parandused ei tohi oluliselt erineda sõiduki registreeritud värvist; 

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/127...lisa2.pdf#

Aitäh - igati õige koha viide. Tegelikult loogiline, et ei ole TÜV-lisa vaid üldnõude-lisa. Saab näha, kas ja mis sellega peale hakkan. Ilmselt ei julge TÜV mind siiski "laigulisena" linnapeale lasta ja tuleb "isikupära" käepäraste vahenditega kaotada. Vähemasti on 5cm2 täpid ok - sellised siis jäävad! Smile

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"

(29-07-2019, 19:12 PM)13piisab Kirjutas:  Aitäh - igati õige koha viide. Tegelikult loogiline, et ei ole TÜV-lisa vaid üldnõude-lisa. Saab näha, kas ja mis sellega peale hakkan. Ilmselt ei julge TÜV mind siiski "laigulisena" linnapeale lasta ja tuleb "isikupära" käepäraste vahenditega kaotada. Vähemasti on 5cm2 täpid ok - sellised siis jäävad! Smile
Praegune rotika välimus lisab kõvasti iseloomu ja tundub masinale sobivat. MNT ametis E-teeninduses sõiduki andmete muutmine koos uue passiga 16 eur. Kui soov oleks see rotika välimus säilitada siis mina muudaks sõiduki mitmevärviliseks.

Vastukaaluks 16 euriga antud sõidukil selliseid keretöid, mis porno muljet ei jätaks, on üsna raske saavutada.

(29-07-2019, 19:12 PM)13piisab Kirjutas:  Aitäh - igati õige koha viide. Tegelikult loogiline, et ei ole TÜV-lisa vaid üldnõude-lisa. Saab näha, kas ja mis sellega peale hakkan. Ilmselt ei julge TÜV mind siiski "laigulisena" linnapeale lasta ja tuleb "isikupära" käepäraste vahenditega kaotada. Vähemasti on 5cm2 täpid ok - sellised siis jäävad! Smile
[Pilt: 0112159915c94b3.jpg]
Minul küll ei öeldud sõnagi ülevaatusel värvi kohta... Big Grin

(29-07-2019, 19:55 PM)HendrikR Kirjutas:  Minul küll ei öeldud sõnagi ülevaatusel värvi kohta... Big Grin

Värvitoonist oli ka vist jutt - Parandused on tehtud sama tooni värviga. Mäletan, et paar tooni võis erineda, midaiganes see tähendada võiks.

kuidas käitud sina ?

tänav asulas, 2+2 rida, ülekäigurada koos sebra ja märkidega, ohutussaar keskel.
jalakäija läheneb sebrale ja hakkab seda ületama sinule vastassuunalise raja poolt s.t. vasakult paremale

ehk jalakäijal on tulla 2 vastassuunalist rida ja ohutussaar enne kui jõuab sinu ehk pärisuunalise rajani
kas peatud kohe kui jalakäia on teele astunud ? või alles siis kui jalakäia on jõudnud ohutussaareni ?

kuidas siis kui on 1+1 koos ohutussaarega ?

(30-07-2019, 09:25 AM)MeelisV Kirjutas:  kuidas käitud sina ?

tänav asulas, 2+2 rida, ülekäigurada koos sebra ja märkidega, ohutussaar keskel.
jalakäija läheneb sebrale ja hakkab seda ületama sinule vastassuunalise raja poolt s.t. vasakult paremale

ehk jalakäijal on tulla 2 vastassuunalist rida ja ohutussaar enne kui jõuab sinu ehk pärisuunalise rajani
kas peatud kohe kui jalakäia on teele astunud ? või alles siis kui jalakäia on jõudnud ohutussaareni ?

kuidas siis kui on 1+1 koos ohutussaarega ?
Liilklusseaduse mõisted:
7) eraldusriba on sõiduteid eraldav tõkke-, haljas- või muu riba, mis ei ole ette nähtud sõidukite liiklemiseks;
47) ohutussaar on jalakäijate ohutust sõidutee ületamisel suurendav teerajatis;
78) sõidutee on sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Jalgrattatee ning jalgratta- ja jalgtee ei ole sõidutee. Teel võib olla mitu eraldusribadega eraldatud sõiduteed. Samal tasandil lõikuvad sõiduteed moodustavad sõiduteede lõikumisala. Sõiduteeäärt näitab asjakohane teemärgis või selle puudumisel teepeenra, eraldus-, haljas- või muu riba äär, rentsli põhi või sõidutee äärekivi. Kui sõiduteega samal tasandil asuvad mõlemasuunalised trammiteed on sõidutee ühes servas, on mitterööbassõidukite sõidutee ääreks sõiduteepoolne trammirööbas;

81) tee on jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala. Tee koosseisu kuuluvad ka teepeenrad, eraldus- ja haljasribad. Olenevalt pealiskihist jagunevad teed kattega teeks, kruusateeks ja pinnasteeks. Kattega tee on tsemendi, tuha või bituumeniga töödeldud materjalist kattega (asfalt-, tsementbetoon- või muu selline kate) ning kiviparketi ja munakivisillutisega tee. Kruusatee on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest tee. Pinnastee on põllu-, metsa- või muu selline pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud;

100) ülekäigurada on jalakäijale sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks ettenähtud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgisega tähistatud sõidutee, jalgrattatee või trammitee osa, kus juht on kohustatud andma jalakäijale teed. Ülekäigurada on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ülekäigurada reguleerimata. Ülekäigurajal võib sõidutee ületada jalgrattaga või tasakaaluliikuriga sõites ja robotliikuriga, kuid sel juhul ei ole reguleerimata ülekäigurajal jalgratturil, tasakaaluliikuri juhil ega robotliikuril sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur, tasakaaluliikuri juht või robotliikur ületab ülekäigurajal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigurajal sõiduteed ületades ei tohi jalgrattur ega tasakaaluliikuri juht ohustada sõiduteed ületavat jalakäijat ja robotliikuriga ühtegi eelnimetatutest;

Ülekäigurada on sõidutee osa. Ohutussaar on ka sõidutee osa. Järelikult tuleb teed anda.
Kui tegu aga eraldusribaga (ei ole sõidutee osa), peab teed andma siis, kui jalakäija jälle teel olevale ülekäigurajale astub.

Kui jõuab vabalt enne jalakäijat mööda sõita siis sõidan edasi, kui ta tormab nagu pühvel siis peatun. Ehk siis käitun nii, et ohtlikku olukorda ei tekiks. See kehtib siis igasuguse laiusega tee puhul.

Roheliselt mõtleja (nagu hetkel popp) ei peaks ühe jalakäija puhul üldse seisma jääma.
Tervislikum nii jalakäijale kui osoonikihile.

NSVL ajal vist oligi nii, et autojuht ei pidanud foorita ülekäigurajal teed andma, vaid jalakäija vaatas ise millal turvaliselt üle saab?
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 4 külali(st)ne