Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 2)

seda puumahlade liikumise teemat pole vaja lahendada füüsiku mätta otsast.
taimed on elavad organismid ja bioloogi pilguga vaadates saad ehk lihtsamini asja olemuse selgeks.

(02-08-2019, 03:29 AM)viplala Kirjutas:  ... Võtame mingi suvalise puu mis on näiteks 50m kõrge. Puu eluolu toimib niipidi, et juurte kaudu saadakse vesi ning toitained ja päike annab kasvuks energia. Tegelikult käib küll kõik läbi päikese, nii vesi kui ka toitained aga see pole praegu teema. Küsimus on, et kuidas saab vesi juurtest puu latva, viimase oksani, viimase lehekeseni 50m kõrgusele? ... Tegemist peaks olema mingi füüsikalise nipiga mida ma ei suuda leida. Kus see kuradi jõud peitub mis vett tõstab, mis mulle märkamatuks jääb?

Osmoos, ma arvan.
diesel: ega bioloog ka ilma füüsikata seda seletada ei saa. Või, noh, keemia alla läheb kah. Vahet pole, ühed matemaatika kasutamise näited mõlemad Toungue

(02-08-2019, 09:11 AM)diesel Kirjutas:  seda puumahlade liikumise teemat pole vaja lahendada füüsiku mätta otsast.
taimed on elavad organismid ja bioloogi pilguga vaadates saad ehk lihtsamini asja olemuse selgeks.

Ilmselt hakkab kasekännuga kevadel toimuma sama efekt nagu kanaga- kui tehakse peajagu lühemaks hakkab paanikas kuhugi minema niikaua kuni mahlad välja pole jooksnud. Sealt edasi- kuna pead ja aju enam pole võib olla tegemist nn lihas e. motoorse mäluga, st organism üritab ka ilma juhtimiseta ettenähtud ja sissejuurdunud funktsioone täita.
Kusjuures kännu puhul ei ole päde ka teooria et mahlad liiguvad toitainerikkama keskkonna suunas sest õhus on taimede kasutatavast toitainete kombost vast kõige rohkem lämmastikku aga ka see on gaasilisel kujul.

Viplala teooriat arendades: Selge on see, kuda fekaal altpoolt välja tuleb - Maa külgetõmbejõud. Kui aga keerata pea alaspidi, kuda siis. kuda kosmonaudid pasandavad? Asi läheb aga hoopis huvitavaks, kui kange pohmell on ja fekaal hakkab suu kaudu välja tulema. Mis perpetum mobile sellest joodiku laibast teha saaks. Ma tea - sitapump. 

Ma olen kuulnud, et loodus tühja kohta ei salli. Päike kuivatab vee lehe kaudu välja ja siis loodus täidab selle tühja koha uuesti ära. Niimoodu imebki loodus vett ülespoole ja lausa 50m, kui vaja.

Osmoos saab suures plaanis tekkida läbi lehtede, ehk läbi mingi pinna mille kaudu tekib aurustumine, sest puu ilma lehtede ja päikeseta ei ole suuteline vett aurustama ega vee molekule lõhestama toitainete tekitamiseks. Kevadel kui kasel või vahtral mahlad lahti lähevad, pole lehtedest veel haisugi, samas kui kõrv vastu tüve panna, võib koore all vulinat kuulata Smile Midagi peab veel olema, mis eriti just kevadel, paugutab puutüve vett täis nagu keskkütte torustiku viiekordsel majal. Kuigi jah, osmoosi tulemusel saab hilisem, siis kui puu juba roheline on, vee tegevus kenasti tüves jätkuda.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!

(02-08-2019, 12:48 PM)viplala Kirjutas:  ...
Kevadel kui kasel või vahtral mahlad lahti lähevad, pole lehtedest veel haisugi, samas kui kõrv vastu tüve panna, võib koore all vulinat kuulata Smile Midagi peab veel olema, mis eriti just kevadel, paugutab puutüve vett täis nagu keskkütte torustiku viiekordsel majal. 
...

Pungad.

Kogu meile teadaoleva elustiku ainevahetus toimib kontsentratsioonide ühtlustumise põhimõttel: rakk tarvitab midagi ära, ümbritsevas lahuses on seda rohkem ja nii see rakku tungibki. Saab jääke rakuvedelikku liiga palju, hakkavad need ümbritsevasse vedelikku pressima läbi rakumembraani. Siinkohal olgu meelde tuletatud, et ühe $itt on teise moos ja looduses on alati ringmajandus.

Siin on veel mitu kavalust, kuidas loodus on ettetulevate sitalaadungite ja kuivaperioodidega hakkama saama õppinud, aga kõige aluseks on ioonide liikumine vesilahuses (mis ei pea alati olema mitte vaba vesi, vaid ka osakeste pinnale seotud vedelik kõlbab). Väga oluline tundub olema mükoriisa, millest me veel suurt midagi ei tea.

Ma ei mõista seda tsüdeemi eriti, aga maru kavalalt on see välja mõeldud küll.

(02-08-2019, 13:22 PM)v6sa Kirjutas:  Siin on veel mitu kavalust, kuidas loodus on ettetulevate sitalaadungite ja kuivaperioodidega hakkama saama õppinud, aga kõige aluseks on ioonide liikumine vesilahuses (mis ei pea alati olema mitte vaba vesi, vaid ka osakeste pinnale seotud vedelik kõlbab). Väga oluline tundub olema mükoriisa, millest me veel suurt midagi ei tea.

Ma ei mõista seda tsüdeemi eriti, aga maru kavalalt on see välja mõeldud küll.

Jah sellest ma suures pildis saan aru, kuidas sisteema enamjaolt toimib kasvu ajal aga arusaamatuks jääb siiski vedeliku suur osakaal kevadel, kui kaselt ja vahtralt mahla võetakse. Sellist ulmelist vee liikumist ei saa minu meelest seletada ainult läbi rakkude aurustamise või ioonide liikumisega... midagi peab seal veel olema mis märkamatuks jääb. 

Ma hakkasin mõtlema, et äkki on tegemist öise ja päevase temperatuuride vahest tingitud muutusega. Kevadel on öine temp üsna madal ja tänu sellele tõmbub ka puu kokku, päeval soojaga paisub. Öisel ajal surutakse vedelik edasi üles poole, päeval kui puit paisub, tekib X kohtadesse alarõhk, mis siis kandub juurteni välja. Üsna puusalt tulistatud teooria aga ega ma suuda midagi targemat ka välja mõelda.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!

(02-08-2019, 03:29 AM)viplala Kirjutas:  Tegelesin siin ühe teoreetilise konveieri probleemiga ja siis võtsin ühe külma õlle ja siis läks mõte oma rada. Ja nüüd juba mitu tundi lahendan üht üsna huvitavat probleemi millele siiani normaalset lahendust ei suudagi leida. Meelega ei lähe googeldama, eks homme otsin aga täna proovin mõelda. Proovige teie ka Smile Teema siis järgmine... 

Võtame mingi suvalise puu mis on näiteks 50m kõrge. Puu eluolu toimib niipidi, et juurte kaudu saadakse vesi ning toitained ja päike annab kasvuks energia. Tegelikult käib küll kõik läbi päikese, nii vesi kui ka toitained aga see pole praegu teema. Küsimus on, et kuidas saab vesi juurtest puu latva, viimase oksani, viimase lehekeseni 50m kõrgusele? Vaakum seda ei ole suuteline üles tirima. Kapillaarsusel on samuti omad näitajad mis on sadades kordades halvemad kui vaakumil. Juhul kui kapillaarsus toimiks nii nagu see võiks toimida teoreetiliselt puu sees, peaks olema võimalik leiutada surnud puust igiliikur, pista aga alumine ots vee sisse, puuri üles auk ja kapillaarsuse toimel hakkab toimuma vee transport alt üles, august välja, sinna vahele pane aga  generaator ja ongi perpentuum mobile. Aga ei ole ju nii. Asi toimib ainult elus puuga. 

Mingi kuradi iva on kuskil millele ma pihta ei saa. On mingid näitajad puu kasvukõrguse ja õhurõhu vahel, kuid ka see ei saa olla eriline teema. Surve alt üles kindlasti puudub, vähemalt suures plaanis. Maha saetud känd suudab kevadel vett välja ajada päris ohtralt, kuid sellest ei piisaks 50m jaoks. Ja isegi kui piisaks, lendaks puu pauguga tükkideks esimese 20 cm juures. Et survega midagi üles saata, peab olema ika joptvõimat torud. 

Ainus mida ma suudan välja mõelda, on see, et kuidagi tekitatakse ülevalt poolt alarõhku kapillaaridesse, et alt poolt tulev vesi täidab kuidagi ruumi ja kapillaarsus teeb mingi aeg oma tööd ja siis täidetakse alt osa jälle veega  aga ka see oleks ajuvaba natuke, meenutaks nagu mingit kuradi traktori astmelist hüdropumpa. Samas peab vesi üles minema tõmbega mitte alt survega ja et kapillaarsus suudaks lõpmatuseni toimetada... kuda kurat see ruum ülalt alarõhu alla saada?

Enivei, mul on juhe täiesti koos tänaseks. Elus vs surnud puu ei tohiks rolli mängida elu (hing jms) mõttes. Tegemist peaks olema mingi füüsikalise nipiga mida ma ei suuda leida. Kus see kuradi jõud peitub mis vett tõstab, mis mulle märkamatuks jääb?
Põnev ja häirivalt mõtlemapanev.   Kui minul õllega sellised mõtted tuleks jätaks joomise maha  Toungue

Tark oleks lugeda esimesr kursuse botaanika õpikut. Sealt saab kõigile küsimustele vastuse.

Mükoriisa on seeneniidistik mis on seotud peremeestaime ehk kõrgema liigi juurestikuga. Seentest paljud vajavad eluks peremeestaime kuna ilma nad ei saa hakkama. Kasvavad koos šefluskorras, aitavad teineteist ja on õnnelikud.

Aquila captas non muscas.

Ma nende puude pärast ei muretseks @viplala, ega kõrghoonetes pole vesi samuti ainult linnavõrgu survega. Ka "kaka" ei tule päris ülevalt otse alla välja Big Grin
Aga see on jah õigus, et kui juba õllepeale aju nii käima jookseb, siis tuleks alkoholist üldse loobuda.

(02-08-2019, 13:45 PM)viplala Kirjutas:  Jah sellest ma suures pildis saan aru, kuidas sisteema enamjaolt toimib kasvu ajal aga arusaamatuks jääb siiski vedeliku suur osakaal kevadel, kui kaselt ja vahtralt mahla võetakse. Sellist ulmelist vee liikumist ei saa minu meelest seletada ainult läbi rakkude aurustamise või ioonide liikumisega... midagi peab seal veel olema mis märkamatuks jääb. 
...

Mis seal imelikku on: kogu puutäis rakke hakkab talvisest puhkeseisundist ärkama ja vajab kütust.

Ning siis tuleb mingi aff oherdiga...

Küsin ka siia sekka veidi. 
Guugeldades adekvaatset vastust ei saanud ja metallikokkuostude lehed ei andnud ka peale keskmise sõrme mingisugust tulemust. 
Nimelt, tekkis garaazi koristades ja keldris teostatud elektritööde järel üks suur 200l prügikoti täis igasugu kaabeldust. Gosti standardi vask ja alumiinium kaablid. Rüüs peal ja lõigatud jupid. Leiab sealt isegi autojuhtmestikku. 
Kuhu kurat ma need viia saaksin, et ei peaks üleliia tõmblema, koorima jne? Kas jäätmejaamad võtavad seda kraami vastu? Tahaks sellest kräpist vabaneda, võtab asjatult ruumi.

Almost Again

On nagu meelde jäänud, et köik vanaraua kokkuostud vötavad kaablijääke tasuta vastu. Kui raha tahad saada, siis ilmselt veidi keerulisem(puhastada, sebida töendid et sa pole varas jne)

Karateturbo-kolm purki ja tiguWink

(03-08-2019, 12:41 PM)Necro Kirjutas:  Küsin ka siia sekka veidi. 
Guugeldades adekvaatset vastust ei saanud ja metallikokkuostude lehed ei andnud ka peale keskmise sõrme mingisugust tulemust. 
Nimelt, tekkis garaazi koristades ja keldris teostatud elektritööde järel üks suur 200l prügikoti täis igasugu kaabeldust. Gosti standardi vask ja alumiinium kaablid. Rüüs peal ja lõigatud jupid. Leiab sealt isegi autojuhtmestikku. 
Kuhu kurat ma need viia saaksin, et ei peaks üleliia tõmblema, koorima jne? Kas jäätmejaamad võtavad seda kraami vastu? Tahaks sellest kräpist vabaneda, võtab asjatult ruumi.

Mina olen saanud kõik asjad, millest kunagi on elekter läbi käinud, jäätmejaamas ära anda. Üks kord paluti nõukaaegne alu-kaabel panna otse vanametalli. Kui keegi viriseb, võid enne mõne vana külmkapi sisse ka pakkida.

Maasturite hankimist Ukraina sõjaväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina sõjaväele.

(03-08-2019, 12:41 PM)Necro Kirjutas:  Küsin ka siia sekka veidi. 
Guugeldades adekvaatset vastust ei saanud ja metallikokkuostude lehed ei andnud ka peale keskmise sõrme mingisugust tulemust. 
Nimelt, tekkis garaazi koristades ja keldris teostatud elektritööde järel üks suur 200l prügikoti täis igasugu kaabeldust. Gosti standardi vask ja alumiinium kaablid. Rüüs peal ja lõigatud jupid. Leiab sealt isegi autojuhtmestikku. 
Kuhu kurat ma need viia saaksin, et ei peaks üleliia tõmblema, koorima jne? Kas jäätmejaamad võtavad seda kraami vastu? Tahaks sellest kräpist vabaneda, võtab asjatult ruumi.

Kuusakoskis tehakse 0 -arve ja saad kaubast vaevata lahti. Aga samas ka meil foorumis kunagi keegi korjas hea meelega sellised jäägid kokku...

(03-08-2019, 18:23 PM)Meelis2 Kirjutas:  ... Aga samas ka meil foorumis kunagi keegi korjas hea meelega sellised jäägid kokku...

Vist oli nimekaim mlsluik see korjaja.

   

On selle õlle joomise ja mõtlemisega nagu on aga teema kuidas vesi puu otsa saab ei anna mulle enam rahu. Sai veelgi sügavamalt netis sobratud ja leidsin ühe lehe kus sama probleemiga madistati. Kaasatud olid nii bioloogid kui füüsikud. Teate mis mehed, see on nii kuradi ulmeliselt lahe maailm, et võtab noka suisa plagisema kui sinna süübid. Olen minagi koolis käinud ja nüüd teemat lahates meenub nii mõndagi. Puidu eriala õppides sai ka puitu vähe sügavamalt vaadatud, kuid kõik see õpetus oli üsna pealiskaudne, säsikiired, maltspuit, osmoos ja muu taoline. Tuleb välja, et osmoos on ainult üks pisike osake terves süsteemis. Kui aga hakata asjale lähenema füüsika poole pealt, oh joppen puhh mis välja hakkab kooruma...Sinna on kätketud kapillaarsusest alates lõpetades Van der Waalsi osakeste ja Pascali rõhkude ning kõigega mis selle pudru, kapsa ja kaalikate vahele jääb kuni kurat teab mis kvantideni välja vist.  Puidus on mingid imepisikesed kanalid, kus vesi tiritakse karvupidi üles, kavaldades üle nii gravitatsiooni kui vaakumit. Atmosfäärirõhul on oma osa mängida allpool lükkajana, sealt edasi peab puu suutma mööda minna normaalrõhkudest ja hakkama vett üles tirima, meie juures vähem aga on ka 100m puid maailmas. Põhimõtteliselt tekitatakse puidu kanalites olukord, kus vesi suudab liikuda teoreetiliselt kilomeetrite kõrgusele ilma igasugu mootoriteta, eirates nii gravitatsiooni kui muid segavaid faktoreid. Ja seda kõike üleval otsas tekkinud aurustumise pärast. Mõelge nüüd natukene... Milline imeline füüsika, kõik pasundavad, samas keegi asjast sittagi aru ei saa Big Grin  See kurat on uskumatult lahe teema. Ja seda veel eriti puidu puhul, mille sees peaksid igasugu rõhud, alarõhud ja poorsus olema sama võimalik, nagu naaskliga auklikuks täristatud metalltoru kuhu sa tahad oma vanaema põrmu tuule eest varju panna.

Kui kedagi huvitab, siis siin on üks hea koht kus on seletatud asju lihtsalt, no vähemalt nii lihtsalt ja selgelt kui vähegi võimalik Smile Ega ma ka ei ole ei füüsik, keemik ega muu tark tegelane ning taolised kohad on hea ja kiire võimalus kõrgpilotaažile pihta saada ning huvi korral edasi otsida.  http://www.science4all.org/article/the-a...-in-trees/

Pilti ka tänastele tutiplutitajatele, kellele lugemine ja süüvimine raskusi valmistab.





Ainus millele ma vastust pole saanud on see kevadine vee teema. Lehti ei ole, aurustamist ei ole, kuda see raisk töötab... 

Muide, ka eelnevalt viidatud lingil oli minu üllatuseks lõpus küsimus peaaegu sama teema kohta. What happens in winter as leafs fall? Does water fall down too? How does it get suck back up in spring? Is there some mechanism which first grows leafs at the bottom?

Mingi osake on pildilt kadunud ja oi kus see häirib mind... Neli asja mis sees närida võivad on südametunnistus, kadedus, armuvalu ja teadmatus. Esimese kolmega on momendil korras aga see kuradi viimane närib kui kurat hinge kallal... no ei anna rahu...

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!

Eelmisele jutule lisaks. Näiteks purukuiva haavapuu kiiluga lõhuti kive. Uuristati kivisse auk, taoti kuiv haavapuu kiil aukku ja hakati niisutama ning puu paisus ning surus kivi lõhki.
Öeldakse, et rakud paisuvad aga et rakud paisuda saaks peab vesi nendeni jõudma. See aga tähendab, et meeletu jõud on nendel kapillaaridel mis suudavad isegi tihedalt kokkusurutud puidu korral vett transportida.
Esimese kursuse keemia tunnis kus lahati ka neid kapillaare olid mingid erineva avaga kapillaartorud klaasist mis vette pistes hakkasid veega täituma. Mida peenem oli kapillaar seda kõrgemale veesammas tõusis.
Kuna tehniliselt pole võimalik nii peent kapillaartoru valmistada kui on puidus siis jäi katseliselt nägemata kui kõrgele see vesi on võimeline ronima.

Aquila captas non muscas.

Kui vähegi ümberringi vaatama hakkad ja natuke sinna juurde mõtled, siis kiilub vahel korralikult kinni.

Võtkem või koer. Inimese kaaslane läbi aastatuhandete. Väidetavalt pärit hundist. Aga mis kuradi moodi? Vaata hunti ja võrdle seda puudliga. Null sarnasust. Ja siis veel funktsionaalne pool. Sügad koeral kõrvatagust, tema liputab saba. Annad vorsti, varsti küsib õue. Jooksuringiks on ta alati valmis, kasvõi kell kolm öösel. Aasta läbi samade jalanõudega???
Kui emane toob kutsikad, moodustab see pesakonna. No kas pole armas. Väikesed karvikud ukerdavad ringi, endal pole silmigi veel peas. Poole aasta pärast aga juba lõriseb ja vajadusel kingib möödaroomavale joodikule moodsa lõikega püksid. Või musitavad seal niisama, koer kuulab ju kõik ja saab kõigest aru.
Kui tegu on tõukoeraga, saad sa kuldse börsi kaudu kutsikad kalli raha eest maha ärida. Mis sest, et pärast on uuel omanikul bolonka asemel korteris miski neljajalgne peletis, kes hommikusöögiks patju ja lõunasöögiks diivaneid tarvitab. Vii või varjupaika, kui ainult julgeks talle lähemale astuda.

Kunagi oli lehes pommuudis mingist ameerika vanamutist, kes kõik kallilt mehelt päritud miljonid oma neljajalgsele pärandas. Seda pontut ei koheldud halvemini, kui naftasheiki. Hommikust õhtani miski pediküür ja massaash. Isiklik jõusaal koos treeneriga ja koertebordelli külastused. Korterid pilvelõhkujate katustel, kus Kuu paaril korral aastas ikka väga lähedale paistis, peaaegu saaks kinni napsata, kui käpaga vähe viibata. Aga ei viitsinud, ära tüütas kõik see trall. Ilmselt pärandas ka tema oma vara ühel päeval mõnele passijale vanamutile, kes teda väga hullusti jalaga ei toginud või poetas põrandale salaja kodust kaasa toodud päris konte ja rupskeid. Vahelduseks igapäevastele parimaist restodest pärit hõrgutistele. Ja nii ta läheb. Vanamutt pärandab papi koerale ja koer järgmisele vanamutile. Ja see jällegi mõnele vanamehele, kes siis omakorda kassile. On siin siis mingit loogikat? Samal ajal kuskil kaugel Eestis nälgib sada tuhat last. Rääkimata Ruandast.
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 4 külali(st)ne