Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 2)

(17-09-2019, 12:47 PM)MeelisV Kirjutas:  Jah euroopas küll. 
Aga

Roheline kaart on kohustuslik reisides järgmistesse riikidesse

Albaania, Andorra, Aserbaidžaan, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Iisrael, Iraan, Makedoonia, Maroko, Moldaavia, Montenegro, Serbia, Tuneesia, Türgi, Ukraina, Valgevene, Venemaa.

Oli konkreetne lugu kus kodanikud ei saanud üle piiri kuna roheline kaart oli kodus prinditud valgele paberile. 
Ei mäletagi täpselt aga vist oli Montenegro piirist jutt siis. 
Värsked andmed on siiski sellised -Näiteks Euroopas on roheline kaart kohustuslik Venemaal, Ukrainas, Valgevenes, Bosnia ja Hertsegoviinas, Montenegros, Põhja-Makedoonias, Albaanias, samuti ka Türgis.

Mis on valesti tehtud, kui õhuke pabertapeet on end seinas "voldiliseks" tõmmanud? Ma ei olnud paigalduse juures, aga:
- aluspinnaks maalrite poolt ette valmistatud (st puhastatud ja krunditud) betoonsein
- tapeetijateks "kogenud amatöörid"
- materjalid "värsked" ehk ei kleebitud klikiaegseid asju. Liim pabertapeedile ette nähtu
- liim tapeedile. Nagu ette nähtud
- paigaldamisel null volti
- järgmisel päeval aga korralik kuumaastik. Kõik voldid on vertikaalsed ja pigem paanide keskosades, kus käidi lihtsalt kergelt harjaga üle. Servad said rohkem silumist ja seal volte pole
- ruum asub soojustatud paneelelamus. Kütteperiood ei ole alanud
(kahjuks ei taibanud pilti teha. Vabandan pildi kirjeldamist jutuna)

üks teooria on, et toimus liig kiire kuivamine. Samas ma ei kiirusta sellele teooriale takka kiitma. Ei ole liig soe ega liig hästi ventileeritud elamine. Kuigi jah - probleem oli suuremas toas, kus akendele (15a tagused 2-kordsed paketid) kondentsi ei korjanud. Samal ajal vinüüliga tehtud väiksemas toas (kus tulem on ok) aga korjas.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"

Kuna vahelduva eduga remondin kadund ämma korterit ,siis kogemus selline.Kliisterda tapeet korralikult ära  ja mine tee suitsupaus.Tapeet niiskub sellal ,st venib.Seinas aga hakkab kuivama ,ehk siis pingule tõmbuma .Tulemus perfekt. Rolleyes Kui tormad seina panekuga ,hakkab ta alles seinas paisuma.Lihtne ja loogiline.

Mul sama kogemus. Üks tuba, üks ja sama tapeet. Ühes seinas sai kiirustatud, nüüd kõik voldiline. Teises seinas sai pärast liimiga kokku mäkerdamist kõvasti oodatud, tegin vist nii et 3 paani korraga liimised ja seina läheb see mis kõige kauem seisnud. Tulemus ideaalne.

Mul kadunud isa soovitas panna natuke tapeedi liimi sisse PVA liimi korralikult läbi segada ja lasta liimil seista tundi paar siis määrida paber kokku õhukes kihina ja oodata 10min. Sammuti kokku määrida sein õhukese kihina ning alles peale 10 minutit paber seina ja pole kusagilt lahti tulnud kunagi ja tulemus on alati minusilmis hea saanud.

PVA oli kunagi jah väga hea nipitamise vahend. Võeti kasutusele enamjaolt massilt raske, pestava tapeedi (vinüülkattega) jaoks. See sinder ei tahtnud nõuka ajal toodetud kliistrile hästi alluda.
Tänapäeval võib ka sedasi teha, aga viimane tapeetimise kogemus näitas, et uute liimide kvaliteet on nii oluliselt paranenud, et ei pidanud vajalikuks seda ollust PVA-ga üldse segama hakata. Tahad kangemat või lahjemat liimi - kõik sõltub vaid lisatava vee kogusest. Väga lihtne.

Mina olen kõik oma tapeedid pannud ilma igasugu kortsudeta ja nii vinüüli kui tavalist paberit järgmiselt...


Asetan maha pika papist aluse, kas ehituspapp või pappkastidest mingi papp, mille omakorda kinnitan põranda külge näiteks teibi või kahepoolse teibiga. Sinna, üksteise peale, lõikan õiges pikkuses, õige arvu paane välja. Tavaliselt löön kaks liistunaela põrandasse,mille taha saab kiirelt mingi laua lükata, mille toel omakorda kiirelt kipsinoaga tapeet läbi lõigata. Kui on tegemist põrandaga kuhu naelaaugud ei sobi, saab kasutada mingeid raskeid asju stopperiks, mis ära ei liiguks oma koha pealt iga kergema tonksu peale. Naelad löön vinklisse tapeedi pikiservaga ja taha poole tõmban papi peale lihtsalt algusjoone. Välja näeks tegevus siis nii, et üks tegelane paneb oma poole peal tapeedi rulli otsa paika sinna märgitud joonest alates, saadab hooga rulli veeredes teisele, kes siis asetab lahti rullitud paanile laua, mille lükkab vastu liistunaelu ja lõikab tapeedi ära, seejärel veeretab rulli jälle teisele poole tagasi ja asi hakkab jälle otsast peale. 

Kui paanid on üksteise peale ära lõigatud, plätserdan liimiga pealmise paani kokku ja siis keeran selle paani keskelt kokku nii, et liimiga pinnad omavahel ühtiksid. Võtad paani otsast kinni ja voldid kokku lihtsalt pikku (risti vist ikka? võtad otsast kinni ja lappad otsa teise otsa kokku.) pidi. Nüüd tõstan selle paani kuhugile kõrvale ja teen sama asja järgmise paaniga. Voltimise hetkeks peab olema nii ette kui taha poole eelnevalt mingid raskused valmis pandud, mida liimita alumistele paanidele raskuseks peale asetada niikauaks, kuni ülemise liimitud paani lappamisega tegeled, vastasel juhul kerib terve pakk paane ennast rulli kokku.

Siinkohal oleks paslik märkida, et jube hea kui liimi plätserdamise ja paanidega toimetaksid kaks inimest ja seina panekuga teised kaks. Saab kõige kiiremini ja mugavamalt. Jällegi, kui on neli inimest tegevuses, saab rohkem paane ette teha, kahekesi vähem. Kahekesi tehes võib tekkida mingi takistus ja lihtsalt aeg jookseb omadega kokku ning ette tehtud paanid niiskuvad liiga kaua vms.  

Kui neli või viis paani on juba kokku pandud ja imbuvad kuskil, saab hakata vaikselt esimesest (esimesena liimi selga saanud) paanist paigaldama. Üks inimene ronib redeli otsa koos kokku keeratud paaniga ja seejärel teine tõmbab paani pooled lahti, see tähendab, et redelil seisja hoiab kinni paani ühest kihist ja teine siis vaikselt eemaldab teise kihi. Nüüd kui paan on laiali jälle, saab kenasti selle seina panna, redelil seisja hoolitseb ülemise poole eest ja alumine alumise poole eest. 

Paani kokku keeramine välistab liimi kuivamise, samas on kokku keeratud paaniga mugav toimetada, võtab vähem ruumi imbumise ajal toas ja liim saab imbuda, ilma väliskeskkonda aurustumata, kenasti tapeedi sisse. Kuna tapeedid on erinevad, siis tuleb jälgida, et näiteks pabertapeet liiga ära ei nätsuks, samas vinüül kannatab kauem märjana ootamist. Kui piisavalt imbuda ei lase, tekivad kortsud, kuna kuivamisel ei tõmba tapeet enam kokku korralikult. Kui tapeeti kokku ei voldi imbumise ajal, võib tapeedi pind ära kuivada ja tapeedi paigaldus saab olema raskendatud. Liimiga kokku ei tohiks hoida ja peaks arvestama sellega, et suur osa veest läheb tapeedi sisse. Parem rohkem kui et hiljem kuivad pinnad tekiksid. Tavaliselt olen enne paani seina panemist, serva koha seinas, liimiga märjaks pintseldanud veel. Nii igaks juhuks.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!

(17-09-2019, 18:25 PM)13piisab Kirjutas:  Mis on valesti tehtud, kui õhuke pabertapeet on end seinas "voldiliseks" tõmmanud? Ma ei olnud paigalduse juures, aga:
- aluspinnaks maalrite poolt ette valmistatud (st puhastatud ja krunditud) betoonsein
- tapeetijateks "kogenud amatöörid"
- materjalid "värsked" ehk ei kleebitud klikiaegseid asju. Liim pabertapeedile ette nähtu
- liim tapeedile. Nagu ette nähtud
- paigaldamisel null volti
- järgmisel päeval aga korralik kuumaastik. Kõik voldid on vertikaalsed ja pigem paanide keskosades, kus käidi lihtsalt kergelt harjaga üle. Servad said rohkem silumist ja seal volte pole
- ruum asub soojustatud paneelelamus. Kütteperiood ei ole alanud
(kahjuks ei taibanud pilti teha. Vabandan pildi kirjeldamist jutuna)

üks teooria on, et toimus liig kiire kuivamine. Samas ma ei kiirusta sellele teooriale takka kiitma. Ei ole liig soe ega liig hästi ventileeritud elamine. Kuigi jah - probleem oli suuremas toas, kus akendele (15a tagused 2-kordsed paketid) kondentsi ei korjanud. Samal ajal vinüüliga tehtud väiksemas toas (kus tulem on ok) aga korjas.
Ega tapeetimise ajal toas aknad lahti polnud?

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983

(18-09-2019, 00:50 AM)viplala Kirjutas:  Mina olen kõik oma tapeedid pannud ilma igasugu kortsudeta ja nii vinüüli kui tavalist paberit järgmiselt...
no täitsa häste kirjutad Big Grin , ma teen kõik samamoodi, v.a. see lõikumiseks naelte sisselöömine.

Seisev autoaku on pidevalt märg, nagu higistaks.
Hapet ajab välja?

Pesen puhtaks ning mõne aja pärast on jälle higine.

Mis tal viga on?

Üldjuhul on põhjuseks vanadus.

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!

(18-09-2019, 18:32 PM)Aspelund Kirjutas:  Üldjuhul on põhjuseks vanadus.

A.

Mis sa nüüd,
 alles ostsin uuena, aastal 2010 Smile
Täitsa töökorras aku muidu.

Sellises soliidses eas võtab ikka higistama.Ma ka higistan rohkem kui 10a tagasi....
Läheb soojaks ,lühis sees, õhuniiskus kondenseerub jahtumisel kûlge.

Kasutatud ja uued jupid enamus uutele ja vanadele  ka väga vanadele husqvarna,stihli,jonsered ja partner saagidele.5297816

Niiskus kondenseerub aku külge ainult sellisel juhul, kui aku pinna temperatuur on madalam kui väliskeskkonna temperatuur.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!

(18-09-2019, 21:23 PM)viplala Kirjutas:  Niiskus kondenseerub aku külge ainult sellisel juhul, kui aku pinna temperatuur on madalam kui väliskeskkonna temperatuur.
Olen lammas....ei tea mis pidi hetkel mõtlesin. Sad

Kasutatud ja uued jupid enamus uutele ja vanadele  ka väga vanadele husqvarna,stihli,jonsered ja partner saagidele.5297816

(18-09-2019, 14:19 PM)tõnn Kirjutas:  Seisev autoaku on pidevalt märg, nagu higistaks.
Hapet ajab välja?

Pesen puhtaks ning mõne aja pärast on jälle higine.

Mis tal viga on?

Kus seisab? Kas on kogu aeg märg? Kas "higi" on maitsetu või hapu?

Mäletan kolhoosiajal oli meil üks tubli veteran, kellel lasti ikka elektritara katsuda, et kas on vool sees või mitte. Vana sülgas pihku, haaras traadist ja peale kerget kaalutlemist väljastas otsuse.
Ilmselt oli ka kuskil töökoja poole peal mõni spetsialist, kellele täpsema diagnoosi panemiseks akusid väljastpoolt lakkuda anti. Lekked tuvastab niimoodi kindlasti.
Muide üks vana hea nipp elektrolüüdi oleku hindamiseks on näiteks mõne tilga silma manustamine - kui silmanägemine taastub, paned hapet juurde, kui aga mitte, siis lisad vett ; )

See mõttekäik käis siis eespool silmatud degustatsiooni soovituse kohta.

Eks võtta tilgake näpuotsale ja proovida ...

Analoogse näitena 5a tagasi autokoolis soovitati veoka alla moodustunud loiku maitsmismeele abil diagnoosimiseks kasutada. Noh, et näpp loiku ja suhu - kui on soolane, on tegemist kellegi kusega, kui hapu, on tegemist akulekkega, kui magus, on tegemist jahutusvedelikuga. Viimasele soovitati soojalt reageerida - vaadata veepump üle ning vajadusel vahetada. Oli vanakooli mees selle kõigis tähendustes, aga põhiasjad teatavasti elus ei muutu. Pmst õige soovitus ju ...

Soodalahust on keegi kasutanud aku küürimisel?
Nähtavasti mitte, kui soovitatakse elektrolüüdi lekke olemasolu keelega testida.

(19-09-2019, 12:01 PM)alfredo Kirjutas:  Muide üks vana hea nipp elektrolüüdi oleku hindamiseks on näiteks mõne tilga silma manustamine - kui silmanägemine taastub, paned hapet juurde, kui aga mitte, siis lisad vett ; )

...kui silmnägemine taastub, paned hapet silma juurde Big Grin

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 6 külali(st)ne