Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 2)

mõnele pastlale on saand vahel nöör sisse aetud ja ühegagi pole kunagi mingit hilisemat kammi tulnud.

(29-10-2019, 12:13 PM)mossepower Kirjutas:  
(29-10-2019, 07:52 AM)Daff Kirjutas:  See vorstiga paikamine on tee pealt rehvitöökotta sõiduks. Pikemaks kasutamiseks selline meetod küll usaldust ei ärata.
Oleks hea kirja panna ka reaalseid kogemusi (ja mis firma), mille puhul nöör on ära tulnud või hakanud õhku läbi laskma?
Siin näiteks väidetakse, et 2-rattalistele mõeldud selline rehviparandusnöör olevat igavene.

Nööriga endal kogemus puudub. Küll aga võin toetada, et rehvivahu kasutamine on ajutine lahendus. Eksperimendi korras pidas R15 sõiduauto rehv esimese suvalise tanklast ostetud rehvivahuga 2 nädalat ja läbisõitu kogunes selle ajaga ca. 700 km.

Nööriga omal samuti pikem  kogemus puudub aga tegin järelduse kunagi nähtu põhjal. Kunagi ammu ühele mersule panin 235 laiad kasutatud rehvid alla mis olid saksast toodud ja kaks olid nööriga paigatud ning vajusid pikapeale lössi. Sai seen sisse tõmmatud sest tol korral nii lai rehv maksis meil sama palju kui mu vana mersu.
Teine näide.Üks tuttav vedas kunagi saksast  kasutatud rehve mida ta korjas rehvitöökodadest kokku ja sai teda transpordil aidatud. Silma jäi just see, et vaga palju rehve mis olid nööriga paigatud olid suht uuepoolse väljanägemisega ehk üle keskmise mustritagavaraga. Võibolla mängib seal rolli ka kiirus sest eestis ei saa unes ka sellist hoogu sisse kui siin ringi uhatakse.

Aquila captas non muscas.

(29-10-2019, 09:41 AM)muska71 Kirjutas:  
(29-10-2019, 08:57 AM)sturmbannführer Kirjutas:  minul on nn. nöörikomplekt kõikides autodes olemas.maksab u 5 rutsi.esirehvi puhul ei pea isegi ratast alt ära kiskuma

sama siin ja 55L tunnis tootev kompressor kah autos.reede just sain kruvi rehvi ja laupa tegin elu esimese nööriga remondi ja asi korras.kompressor lajatab 13 tolli rehvi mõne min 2 ati peale.

see kas peab või mitte ratast eemaldama sõltub torke asukohast,mul oli vedrupoolsel serval.
egas sa trammiga sõida.autodel ju tavaliselt esimesed rattad pööravad Wink

(29-10-2019, 13:10 PM)Daff Kirjutas:  
(29-10-2019, 12:13 PM)mossepower Kirjutas:  
(29-10-2019, 07:52 AM)Daff Kirjutas:  See vorstiga paikamine on tee pealt rehvitöökotta sõiduks. Pikemaks kasutamiseks selline meetod küll usaldust ei ärata.
Oleks hea kirja panna ka reaalseid kogemusi (ja mis firma), mille puhul nöör on ära tulnud või hakanud õhku läbi laskma?
Siin näiteks väidetakse, et 2-rattalistele mõeldud selline rehviparandusnöör olevat igavene.

Nööriga endal kogemus puudub. Küll aga võin toetada, et rehvivahu kasutamine on ajutine lahendus. Eksperimendi korras pidas R15 sõiduauto rehv esimese suvalise tanklast ostetud rehvivahuga 2 nädalat ja läbisõitu kogunes selle ajaga ca. 700 km.

Nööriga omal samuti pikem  kogemus puudub aga tegin järelduse kunagi nähtu põhjal. Kunagi ammu ühele mersule panin 235 laiad kasutatud rehvid alla mis olid saksast toodud ja kaks olid nööriga paigatud ning vajusid pikapeale lössi. Sai seen sisse tõmmatud sest tol korral nii lai rehv maksis meil sama palju kui mu vana mersu.
Teine näide.Üks tuttav vedas kunagi saksast  kasutatud rehve mida ta korjas rehvitöökodadest kokku ja sai teda transpordil aidatud. Silma jäi just see, et vaga palju rehve mis olid nööriga paigatud olid suht uuepoolse väljanägemisega ehk üle keskmise mustritagavaraga. Võibolla mängib seal rolli ka kiirus sest eestis ei saa unes ka sellist hoogu sisse kui siin ringi uhatakse.
saksas ei tohi nööriga rehve kasutada. nööri võib kasutada ajutiselt,et saada koju,või töökotta

(29-10-2019, 12:20 PM)diesel Kirjutas:  mõnele pastlale on saand vahel nöör sisse aetud ja ühegagi pole kunagi mingit hilisemat kammi tulnud.

Sama siin. Rolleyes

Nööri pidamajäämine sõltub paljuski torkeava suurusest, kujust ja mis nurga all ta rehvis on. Üldiselt õnnestub, vahel ka mitte.

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)

On lastud panna nööri korduvalt ja pole kunagi probleeme tulnud. Mõnega on sõidetud veel paar kolmkümmend tuhat peale. Ka kaubikul kus maksimaalne koorem peal.
Ajutine ja igavene lahendus mu meelest see nöör.

Peamine, et nüüd see teema ka siin 482-ks kätte ära ei lähe  Smile

Läks kohe ju. Küsiti paikamise hinda.

(29-10-2019, 17:43 PM)gruppen Kirjutas:  Peamine, et nüüd see teema ka siin 482-ks kätte ära ei lähe  Smile

Traditsioone peab austama lugupeetavad...
Oli kunagi teema partner 351 kohta, kellel kestis, kellel mitte. Siis kirjutas keegi allkirjas et ei viitsi "riisikärudega" võidelda, nüüd on meelt muutnud jne jne.


Rehvidega seotud teemaarendus:
sai Žigullile nõukaaegsed diagonaalrehvid alla pandud suvel. 
Talveks jääb seisma õue varjualusesse, kivipinnale, tõenäoliselt ei ole väga plaanis sõita sellega talvel.

Kas on oht et diagonaalrehvid vajuvad "kandiliseks"? Mis oleks õige lähenemine seismise ajaks, just rehvidest tulenevalt?
Rehvid hoiavad ilusasti rõhku, tühjaks ei vaju.

Meil eelmise töö juures seisid erinevad vanad automobiilid pikalt-pikalt ühe koha peal. Alguses seisisid rataste peal aga juba kuu möödudes võis juhtuda, et teisele kohale veeretades oli munasus juba tunda. Sealt edasi panime võimalusel pukkide peale seisma, ei pidanud nii pingsalt rehvirõhke ja lössivajumist ka jälgima.

(29-10-2019, 20:18 PM)jtt Kirjutas:  Rehvidega seotud teemaarendus:
sai Žigullile nõukaaegsed diagonaalrehvid alla pandud suvel. 
Talveks jääb seisma õue varjualusesse, kivipinnale, tõenäoliselt ei ole väga plaanis sõita sellega talvel.

Kas on oht et diagonaalrehvid vajuvad "kandiliseks"? Mis oleks õige lähenemine seismise ajaks, just rehvidest tulenevalt?
Rehvid hoiavad ilusasti rõhku, tühjaks ei vaju.
võid tõsta rehvirõhku.rehvil on kirjas,palju max lubatud on.tubelessile võib vabalt 4 atti sisse lajatada seismise ajaks

(29-10-2019, 18:02 PM)motamees Kirjutas:  Läks kohe ju. Küsiti paikamise hinda.

Läheb ja loeb, mida küsiti. Ainus mees, kes vastas...edasi "toksiti seent ja nööri", jagati nõu, kuidas odavamalt saaks jms.

Tervist .

 Rehvipaikamise nööri asemel olen kasutanud nn. veneaegset riidest musta isoleerpaela ( nööri puudumisel ) , moment liimiga kokku ja toimib küll .

Edvard .

Seisev auto pannakse pukkide peale. Neid antakse tänapäeval tungrauda ostes tasuta kaasa Smile
Nööriga paikamise tulemus sõltub tegijast. Olen huviga jälginud, kuidas mu ihurehvimees (ihuarsti mul pole) otsib sondiga torke suunda ja siis lükkab nööri just leitud kanalisse. Tulemus on olnud alati sada protsenti.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.

(29-10-2019, 21:42 PM)Econoline Kirjutas:  
(29-10-2019, 18:02 PM)motamees Kirjutas:  Läks kohe ju. Küsiti paikamise hinda.

Läheb ja loeb, mida küsiti. Ainus mees, kes vastas...edasi "toksiti seent ja nööri", jagati nõu, kuidas odavamalt saaks jms.
Pole halba ilma heata. Lisaks küsimuse vastusele saime teada boonusena palju muudki. Mina kes ma olin skeptiline nööri suhtes sain teada, et ei tasu karta nööri.

Aquila captas non muscas.

(29-10-2019, 07:52 AM)Daff Kirjutas:  See vorstiga paikamine on tee pealt rehvitöökotta sõiduks. Pikemaks kasutamiseks selline meetod küll usaldust ei ärata.

Märkus õige.

Lisaks ei pea vorst siis, kui katki on ka karkassi traadid ja need vorsti servas elama hakkavad.

Seen peab ka sellises olukorras niikaua, kuni karkasse edasi rebeneb. Siis hakkab kõrvalt läbi andma. Korduvalt proovitud variant. Mida vanem rehv, seda lühiajalisem mõju.

Algse küsimuse vastus oleks nii: viiekas rehvikojale vorsti sisselükkamise ja kompressori kulumise eest.  25 läheb ilmselt siis, kui rehv maha võtta ja seen seestpoolt sisse lükata. Mida mina laseks teha uuepoolse rehvi korral, millel alla poole mustrist kulunud.

Aga olgu siia kohe lisatud õrnapõrnalistele värvipimedatele, et ka teistsugused variandid on sama võimalikud ja head. Toungue

minult küsiti rehvipostis nööri eest 10 rutsi.loomulikult ei võeta ju kohe jutule.eriti hooajal.mitte rahaliselt,vaid ajaliselt on kasulikum ise nöör sisse lükata

(26-10-2019, 21:38 PM)Provoker23 Kirjutas:  Kas keegi on suutnud omal murutraktorit vaiksemaks/vähem müra tekitavaks teha? Pean silmas summutist väljuvat müra, mitte mehaanilisest liikumisest tekitatud müra. Naljakas lihtsalt, et tõstan autokapoti lahti töötava mootoriga ning saan vabalt ka sosistades selle kõrval suhelda, aga murutraktor on ikka väga lärmakas selle kõrval. Mootoriks Kohler 15hp.

Ise küsin ja ise vastan. Lõikasin summuti lahti kuna miskit kolises ka seal. Seest tavaline kandiline klots kolme sektsiooniga ning erinevate avadega. Kokku tagasi pannes panin kõige viimasele sektsioonile sisse (needitud kondikujuline plaat summuti põhjas) ühe tavalise roostevaba teraslõnga nuustiku millega potte küüritakse. Enne tegin gaasipõletiga testi ka, et materjal ikka tulele vastu peaks. Panin neetide asemele poldid-mutrid kinnitamiseks ning keevitasin kompoti kokku tagasi. Peab tunnistama, et kõrva järgi hinnates summutist väljuv müra langes umbes 25%. Täpisriistu helitugevuse mõõtmiseks muidugi ei ole, aga kõrvaga tuntav erinevus on olemas. Järelkõnnitav muruniiduk on igatahes nüüd lärmakam.
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne