[morris]

Oma tööga seoses olen mõnevõrra teadlikum teede olukorrast nüüd ja enne. Kui praegu paljud virisevad kehvade teeolude üle (mitte et ma kedagi või midagi õigustaks) siis allolev pilt peaks mõned natuke ehk maha rahustama

[valdo]

Ma usun, et see foto on tehtud kohas, kus ajalooline maantee (Põltsamaa-Laiuse-Narva maantee) läks üle üsna järsu ja kõrge voorekujulise Laiuse mäe. Olen kuulnud, et see oli selle tee nõelasilm, talvel tuiskas täis ning suurvee ajal tekkisid väga kergelt uhtorud, mis on ka siit fotolt näha. Aga paremat kohta Põltsamaa (tähtsas teeristis asunud Õuna kõrtsi) poolt Laiuse voore peale tõusmiseks ajaloolises plaanis ka ei olnud -põhja ja lõuna poolt oleks teed teha olnud veel raskem. Vähemalt 800 aastat on sealt ajalooline tähtis teesiht kulgenud (mille kaitseks nt 14. sajandi keskpaiku Laiuse linnuski rajati)

Kaasaegne tee läheb Laiuse mäe juures põhja poolt kaarjana ringiviiduna ja palju laugemana; umbes 1970. aasta paiku see ehitati. Igatahes 1964 toimis veel vana tee

Olen oma mõisa- ja ajaloohuvi tõttu üsna kursis ajalooliste teesihtidega; nt oman 1899. aasta kaheverstase kaardi koopiaid ca 95% Eesti kohta.

[TeeTL]

Olen oma mõisa- ja ajaloohuvi tõttu üsna kursis ajalooliste teesihtidega; nt oman 1899. aasta kaheverstase kaardi koopiaid ca 95% Eesti kohta.

eks nõukogude ajal oligi ju kaartidega üsna kehvasti. Väga üksikasjalikke kaarte ei peetud lihtrahvale vajalikuks kättesaadavaks teha.
Veel kaheksakümnendate alguses oli üks parimaid kaarte 1939 a. atlas, mis detailsuselt vaat et võrreldav tänapäevaste (regio) kaartidega.

[valdo]

Veel kaheksakümnendate alguses oli üks parimaid kaarte 1939 a. atlas, mis detailsuselt vaat et võrreldav tänapäevaste (regio) kaartidega.

Ega Sa ei eksinud aastaarvuga? Minu teada on 1930te aastate teisel poolel välja antud ainult üks teedeatlas ja see juhtus 1938. aastal.

[hulgus]

aeg: aasta 1976 (77-78?)
koht: uus Tartu Viljandi mnt, umbes Sangla soode-Emajõe vahel, kus ehitati uut teed.
autoks oli M408, mina enamvähem teadlikuna tagaistmel, uks lahti ei tulnud, mosse oli stangeni poris, tee-ehitus oli parajasti käimas ja soovitati kõigil sõita Pikassilla kaudu, aga üks inimene tahtis ikka otse
Kogu tehnika mis liikus oli lintidel ja selline meid seal kilomeetri kaupa edasi sikutas.

Analoogne juhus oli 80datel Elva Pangodi teel kevadise teedelagunemise ajal. Liinibuss jäi teel seisma ja enam liikuma ei pääsenud. Reisijatel paluti jala 3 km linna kõmpida.

[valdo]

aeg: aasta 1976 (77-78?)
koht: uus Tartu Viljandi mnt, umbes Sangla soode-Emajõe vahel, kus ehitati uut teed.
autoks oli M408, mina enamvähem teadlikuna tagaistmel, uks lahti ei tulnud, mosse oli stangeni poris, tee-ehitus oli parajasti käimas ja soovitati kõigil sõita Pikassilla kaudu, aga üks inimene tahtis ikka otse

Sangla-Puhja põhjatuid soid/rabasid läbiv otsetee Viljandist Tartu ehitati Liivimaa Rüütelkonna ja kohalike mõisaomanike eestvõtmisel 1850. aasta paiku; enne seda käiski Tartu ja Viljandi vaheline liiklus Pikasilla kaudu. Tollal kasutatud tehnoloogia oli loomulikult haokubud/kaikad/latid alla ja kruus peale; hobuveokite jaoks liiatigi kvaliteetne ja hea (pidevalt veesolev puit ei mädane).

Aga 20. sajandil tulid teise kiiruse ja kaaluga vehiiklid, millede koormusele säärane soosild enam vastu ei pidanud ja lagunes... vajades 1970te teisel poolel kapitaalremonti, mille käigus teed ka muide laiendati/õgvendati. Aga ka tollane remont ei olnud kvaliteetne; igatahes ma mäletan sama lõiku 1995. aasta kevadel läbides totaallagunenuna (max kiirus 20 km/h) ning peaaegu läbimatuna, millele järgnes küll üsna pea korraliku teega asendamine.

[motamees]

Aastaid tagasi venemaal automatkajana sõites imestasin miks külades nii vähe autoid on. Majade ees (oli lõunaaeg) seisid traktorid ja motikad. Veidi edasi sõites nägin keset teed nii suurt auku (järve) et sealt poleks ka veoauto läbi saanud. Õnneks oli väga kuiv aeg ja mul võimalik oma sõidukiga ikka edasi liikuda. \"Teejärved\" olid ka kuivad ja kenasti nähtavad. Peale seda intsidenti ei imesta enam külaautode vähesuse üle. Nendega pole lihtsalt enamuse aastaajast midagi teha.
Ja meie kodumaa (eesti) teed on ikka lausa kuld endise suure kodumaa teedega võrreldes. Venes võib kaardil punasena märgitud magistraal järsku muutuda pea läbimatuks kus kiirus vaevalt 20km/h. Ja nii sadade km ulatuses.
Me võime vanduda eesti halbu teid aga on ka palju hullemaid.

[Jansa]

Me võime vanduda eesti halbu teid aga on ka palju hullemaid.

On hullemaid jah. Aasta tagasi Peterburi-Moskva maantee oli Novgorodi kohal selline paras takistuste rada. Imestan, et naiivse \"läänest\" tulnud inimesena üldse nii kergelt pääsesin, kaks kadunud ilukilpi oli kogu häving, kuigi paukude järgi, mis pimedas ja udus peale üsna uinutavat-siledat teelõiku tulema hakkasid, võis palju koledamat karta. Ju oli hea auto.

aa, veel, samasel teel kohtasin tee-ehituse ettevõtmist, mis vanema kolleegi mäletamise järgi seal juba 15 (viisteist) aastat tagasi käimas oli. Tema juttu kinnitasid üdini roostes liiklusmärgid, hüljatutena tundunud soojakud ning mõned veel terved lambikesed, millede toide tuli juhetpidi kuskilt (nu sellised lambid, mis muidu miskite akude-patareidega peaksid toimima ).

[Landy]

Oma tööga seoses olen mõnevõrra teadlikum teede olukorrast nüüd ja enne. Kui praegu paljud virisevad kehvade teeolude üle (mitte et ma kedagi või midagi õigustaks) siis allolev pilt peaks mõned natuke ehk maha rahustama

Nu kaheksakümendeatel kui liiklus Harjumaal Loksa-Turbuneeme-Viinistu teel mööda vana tee(tammi) käis oli täiesti tvaline, et kevadel min. 2 kuud bussid sealt ei liikunud ja igakevadine asi oli näha sinna uppunud NL piirivalve UAZ-e,GAZ-e, Urale ja teisi 4x4/6x6 masinaid, mida Kolhoosi lindikatega välja sikutati.
Sama nali oli tihti ka sügisel. Päris naljaks oli sel näha, kuidas piirikate UAZ\'ikud muda pritsides sealt meeleheitlikult läbimurda püüdsid ja pool kilomeetrit hiljem soldatid seda välja kükkamas olid.
Osegi olen seal mitmel korral üritanud kevadeti rattaga sõita, kuid kui teepind pedaalideni ulatuma hakkas, siis jõud rauges.

[TeeTL]

Ega Sa ei eksinud aastaarvuga? Minu teada on 1930te aastate teisel poolel välja antud ainult üks teedeatlas ja see juhtus 1938. aastal.

Kuna hetkel seda atlast käepärast pole, ja viimati nägin fotokoopiat sellest 10a tagasi, siis võisin väga vabalt eksida. Üsna kindel, et tol ajal igal aastal atlaseid välja ei antud.