hüdro modimine
#21

Kas sa arvad et tegemist on seal hüdraulika alaste süsteemidega... Puhas lülitite ja elektroonika/arvuti/progemise teema. Klapid mis õli lasevad on ju samad, on/off teemad ja nende väntsutamine läbi elektriliste servode mida juhib arduino taoline progega varustatud asi. Ok, seal oleva joysticku peaks minu teemas ümber vahetama mänguri joystiku vastu, kuna neid saab juhtida juba igasugu halli andurite ja potekatega, saab erinevaid liigutuste kiirusi ning muid asju juurde jebida. See ei ole seal midagi muud kui kontrollitud klapi liikumine kahes suunas. Jah ma suudaks seda. Mitte täna ja üle öö, kuid suudaks vastava aja ja rahaga, viimast ei oleks ulmeliselt vaja, ainult eluks vajaminevat osa ning juppide ostmiseks aliexpressist ja vajamineva raua jaoks. Mina ei oska progeda, kuid mu sõprusringis osatakse, seega saaks ka sellest murest üle.  Nagu ma ennist ütlesin... tegemist on ühe julla liigutamisega siia-sinna. See ei ole kosmoseteadus. Suudad ühte jullat liigutada, suudad neid kõiki. 

Jah, papiga saab alati kiiremini ja paremini, kuid tänase seisuga saab ka vaene neid asju ehitada sama tasemega millega juhitakse mis iganes harvestere.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#22

Eespool pakutud aktuaatoritega ma seda asja isegi ei kaaluks ohutuse pärast sest need ei tagastu neutraalasendisse peale voolu kadumist ja see ei oleks vastuvõetav kui näiteks kuskilt tuleb juhe lahti ning siis kraana keerab edasi, niites maha kõrvaloleva majaseina.
Samuti on ulme valdkonda kuuluv mingi asja õhuga, mis on kokkusurutav asja sujuv liigutamine ja niisama taandub see ohutusele.
Seega peale elektromagnetite jagaja siibrite otsas paremat lahendust pole.
Saab nendega siibreid liigutada on-off reziimis ja ka PWM signaaliga ja selle PWM signaali võib siis tekitada miski miniarvutiga.
Samas aga suudab pea iga elektroonikaga tegelev inimene selle kontrolleri valmis ehitada kõvasti üledimensioneeritud komponentidest mis ei karda väärkasutamist.
Pole seal ju muud vaja kui üks signaaligeneraator, mille impulsi pikkust saab reostaatidega sujuvalt muuta igas lõppastmes.
Juhtkangide ehitamiseks aga sobivad reostaadiks väga hästi autode throttle position sensorid (TPS) mis on väga kulumiskindlad.
Muidugi on võimalik osta ka õiged kangid, kus on veel lisaks paar on-off nuppu nende asjade jaoks mida ei pea sujuvalt liigutama nagu jalad näiteks.
Või sellised lihtsad asjad:

https://www.ebay.com/itm/Industrial-10K-...699?_ul=BO
Vasta
#23

(06-05-2018, 03:09 AM)viplala Kirjutas:  Kas sa arvad et tegemist on seal hüdraulika alaste süsteemidega... Puhas lülitite ja elektroonika/arvuti/progemise teema. Klapid mis õli lasevad on ju samad, on/off teemad ja nende väntsutamine läbi elektriliste servode mida juhib arduino taoline progega varustatud asi. Ok, seal oleva joysticku peaks minu teemas ümber vahetama mänguri joystiku vastu, kuna neid saab juhtida juba igasugu halli andurite ja potekatega, saab erinevaid liigutuste kiirusi ning muid asju juurde jebida. See ei ole seal midagi muud kui kontrollitud klapi liikumine kahes suunas. Jah ma suudaks seda. Mitte täna ja üle öö, kuid suudaks vastava aja ja rahaga, viimast ei oleks ulmeliselt vaja, ainult eluks vajaminevat osa ning juppide ostmiseks aliexpressist ja vajamineva raua jaoks. Mina ei oska progeda, kuid mu sõprusringis osatakse, seega saaks ka sellest murest üle.  Nagu ma ennist ütlesin... tegemist on ühe julla liigutamisega siia-sinna. See ei ole kosmoseteadus. Suudad ühte jullat liigutada, suudad neid kõiki. 

Jah, papiga saab alati kiiremini ja paremini, kuid tänase seisuga saab ka vaene neid asju ehitada sama tasemega millega juhitakse mis iganes harvestere.

No aga sellest ju oligi jutt, et niikaua, kui jääd oma on/off nuppude ja servomootorite juurde, jääb ka sinu juhitav tõstuk puiseks hüplevaks mänguasjaks, mida justkui juhiks läbi jagaja siibrite otsa ühendatud kangide algaja purupurjus vennike, kes ei suuda nelja-viit operatsiooni korraga teha, vaid kasutab kange ükshaaval ja ei malda siis neid isegi mitte õigel ajal algasendisse lasta.
Vasta
#24

vabandust, ilmselt järgnev jutt on tobe, aga kui targematelt ei küsi, siis ise ka targemaks ei saa.
ehk siis, kuidas kõlab mõte panna vanadele kangidega jagajatele paralleelselt kõrvale elektrilised jagajad?
nimelt särtsukad, kuhu füüsilist kangi külge panna ei saa, on üsna taskukohase hinnaga.
natuke voolikuid ja kolmikuid ja teoorias ehk toimiks. praktika on iseasi muidugi.
Vasta
#25

Sedasi ei ole hea mõte, kuna sõltub raudvara koostöövõimest ja siin on päris palju agasid.

Miks mitte panna särtsujagur ja uued klahvid?
Vasta
#26

(24-05-2018, 20:20 PM)v6sa Kirjutas:  Sedasi ei ole hea mõte, kuna sõltub raudvara koostöövõimest ja siin on päris palju agasid.

Miks mitte panna särtsujagur ja uued klahvid?

hmm, sa kirjutad küll kenas eesti keeles, aga näe mina nii turvas, et aru ikka ei saa.
misasjad need klahvid on?
meenutuseks siis, et on kraana koos kangidega jagajatega. kangid on head, need tahaks jätta. juurde tahaks
mugavuse pärast tekitada raadiopuldiga juhtimise võimaluse.
kui kasutada poejuppe, siis on olemas kangiga pluss elektriga juhitavad jagajad. maksavad miljoni.
on ka paljad särtsukad ja muidugi prostad kangiversioonid ka. paljas särtsukas on kordades odavam kui särtsu ja kangi kombod.
sellest siis tekkis tobe mõte panna paralleeli kaks portsu jagajaid.
aga matab siis selle mõtte maha.
Vasta
#27

Võsa pidas ilmselt silmas, et kangid ei ole lihtsalt on/off lülitid, seal on igasuguseid lisafunktsioone. Kuidas 2 komplekti paralleelis tööle saada, selleks peab ilmselt esialgu hüdraulikaskeemi välja joonestama ja siis võimalikke vigu ja ebakõlasid otsima hakkama.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#28

Umbes nii jah.

Alustame sellest, et kõigepealt on vaja teada, kas Sinu praegune jagur on avatud või suletud tsentriga. Tõenäoliselt avatud tsentriga, aga mine tea.

Seejärel on vaja teada, kas on kavitatsiooniklappe või lukustusklappe ka mujal, kui jaguris.  Kas on mingeid prioriteediklappe süsteemis...

Kolmikutega paralleelsüsteem võib tööle hakata, aga ei pruugi... Enamasti ei hakka.

Olemasoleva süsteemi raadiopuldile viimine on kindlasti kallim, kui raadiosüsteemi paigaldus nullist. Muide, solenoidjagurit saab täiesti vabalt juhtida nii mehaaniliselt siibrit muljudes kui solenoididele klahvide või tumbleritega voolu andes. Või pressnuppudega - kuidas ise soovid.

Alternatiiv, mida ei soovita, on panna kange tõmbama lineaarmootorid. Aga esiteks on need krdi uimased ja teiseks funktsioonide arv korda lineaarmootori maksumus on valus teema. Ning ikkagi jääb võimalus, et kas lineaarmootori või hoovastiku rikke tõttu jääb mõni liigutus kinni ja nii pääseb Õhtulehe esikaanele musta raami sisse.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne