Kodukootud konn.
#21

Tühjal konnal ennem pikemat maanteesõitu rehvid lasta 0,5 atile ja pealesõidu teed viskad pagassi ja suht ok sõita kui vedav auto on ikka 1500+ kg.
Selge on see, et kui sõita näiteks VW pologa konn sabas hüppamas ja veel hullem kui veel suurem auto konnaga kaasas veereb.
Samas jäiga ühendusega on minul vähemalt juhtnud, et talvel libedaga keerasin ristmikult kõrval teele ja lükkas Sorento tagaotsa teelt ilusti kraavi poole minema aga õnneks sain pidama kuna kiirus ei olnud suur (max 30 km/h).
Endal olemas ka käruload, aga vot kui käru kaalub umbes tonni ja veduk nii umbes 1500 ja veetav auto ka näiteks 1200kg ja kui see kooslus peaks hakkama libedal kuhugile poole minema siis seda küll enam hästi pidama ei saa, kuna enamus kärudel all lamellid.
Vasta
#22

(20-05-2018, 20:32 PM)Qunts Kirjutas:  Endal olemas ka käruload, aga vot kui käru kaalub umbes tonni ja veduk nii umbes 1500 ja veetav auto ka näiteks 1200kg ja kui see kooslus peaks hakkama libedal kuhugile poole minema siis seda küll enam hästi pidama ei saa, kuna enamus kärudel all lamellid.

Sääduse järgi peavad piduritega haagisel olema sama tüüpi rehvid (vastavalt lamell/naast/suverehv), mis vedukil. S.t. naastudega masina taga tohib vedada vaid naastudega haagist.
Vasta
#23

(20-05-2018, 16:17 PM)zazik Kirjutas:  Aga mismoodi Sa konna sinna punkti y said?
...

Võtsin kohapealt rendist. Cool

Naastrehvinõue on O2 haagisel. Kerghaagisel (O1) seda nõuet ei ole. Registreerimata konn ei ole üldse haagis.

Kui kellelgi tekitas konnamine libedal kakat, siis samades tingimustes kahetelgne treila on ju veel hullem lükkaja...
Vasta
#24

(21-05-2018, 01:10 AM)zazik Kirjutas:  Sääduse järgi peavad piduritega haagisel olema sama tüüpi rehvid (vastavalt lamell/naast/suverehv), mis vedukil. S.t. naastudega masina taga tohib vedada vaid naastudega haagist.
"Lamelli" oled sa vast ise juurde pookinud.

Säädus - 3) sõiduautol (M1 kategooria), veoautol, mille registrimass ei ületa 3,5 tonni (N1 kategooria) ja haagisel, mille registrimass on üle 0,75 tonni, kuid ei ületa 3,5 tonni (O2 kategooria) peab alates 1. detsembrist kuni 1. märtsini kasutama talverehve (M+S, MS, M.S. või M&S tähistusega), mille mustri jääksügavus on vähemalt 3,0 millimeetrit.

Säädus - Joonis 31. Mustri tüübid (näited): a ja c – maanteemuster,
b ja d – talvemuster (tähistus «M+S», «MS», «M.S.» või «M&S»),
e – maastikumuster.
Vasta
#25

(21-05-2018, 08:23 AM)motamees Kirjutas:  
(21-05-2018, 01:10 AM)zazik Kirjutas:  Sääduse järgi peavad piduritega haagisel olema sama tüüpi rehvid (vastavalt lamell/naast/suverehv), mis vedukil. S.t. naastudega masina taga tohib vedada vaid naastudega haagist.
"Lamelli" oled sa vast ise juurde pookinud.

Säädus - 3) sõiduautol (M1 kategooria), veoautol, mille registrimass ei ületa 3,5 tonni (N1 kategooria) ja haagisel, mille registrimass on üle 0,75 tonni, kuid ei ületa 3,5 tonni (O2 kategooria) peab alates 1. detsembrist kuni 1. märtsini kasutama talverehve (M+S, MS, M.S. või M&S tähistusega), mille mustri jääksügavus on vähemalt 3,0 millimeetrit.

Säädus - Joonis 31. Mustri tüübid (näited): a ja c – maanteemuster,
b ja d – talvemuster (tähistus «M+S», «MS», «M.S.» või «M&S»),
e – maastikumuster.

Lisan veel juurde, et MUSTRIJOONIS võib ühel sillal olevatel rehvidel olla erinev. Mustrijoonis ja mustritüüp on kaks erinevat mõistet seaduses

Parimat  h2rra

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta
#26

(21-05-2018, 08:59 AM)h2rra Kirjutas:  
(21-05-2018, 08:23 AM)motamees Kirjutas:  
(21-05-2018, 01:10 AM)zazik Kirjutas:  Sääduse järgi peavad piduritega haagisel olema sama tüüpi rehvid (vastavalt lamell/naast/suverehv), mis vedukil. S.t. naastudega masina taga tohib vedada vaid naastudega haagist.
"Lamelli" oled sa vast ise juurde pookinud.

Säädus - 3) sõiduautol (M1 kategooria), veoautol, mille registrimass ei ületa 3,5 tonni (N1 kategooria) ja haagisel, mille registrimass on üle 0,75 tonni, kuid ei ületa 3,5 tonni (O2 kategooria) peab alates 1. detsembrist kuni 1. märtsini kasutama talverehve (M+S, MS, M.S. või M&S tähistusega), mille mustri jääksügavus on vähemalt 3,0 millimeetrit.

Säädus - Joonis 31. Mustri tüübid (näited): a ja c – maanteemuster,
b ja d – talvemuster (tähistus «M+S», «MS», «M.S.» või «M&S»),
e – maastikumuster.

Lisan veel juurde, et MUSTRIJOONIS võib ühel sillal olevatel rehvidel olla erinev. Mustrijoonis ja mustritüüp on kaks erinevat mõistet seaduses

Parimat  h2rra

Oot, ärge ajage jälle asju sassi, zazikul on õigus, kui lamellid, siis nii autol kui piduritega haagisel ja kui naastud, siis mõlemal. Ei viitsi nutiföönis õiget paragraffi taga otsida, aga seal oli veel klausel, et kui haagisel on erimõõdus rehvid, millele ei toodeta nasstrehvi, siis võib vedada naastrehvidega masina sabas. Meil just oli selline erijuhus 10" rehvidega ja sai see punkt selgeks tehtud.
Vasta
#27

minu kerghaagisel on 15 tolli veljed ja pruugin c kumme. suvel suvekad ja talvel naelad.
tundub, et pingutan vist üle.
Vasta
#28

Miks sa üle pingutad?  Võid ju endale midagi harju keskmisest paremat lubada küll.
Vasta
#29

Nii on. Ühetelgsel haagisel annab suurema diameetriga ratas kõrgemal oleva tagaserva. Väga oluline kõrge veopeaga liikurite puhul või maastikul ukerdades.

Ning rämeda ülekoormuse puhul võib vähemalt kindel olla, et rehvid järgi ei anna Toungue
Vasta
#30

Tere!

Ehk viitsite pilte lisada  ja jutustada kuidas te koormavööd panete. Endal nüüd 2x üks ratas maha tulnud keerates. Kahtlustan et sellepärast kuna puuduvad aasad kust koormavöö läbi panna.

Pole midagi targemat teha
Vasta
#31

(02-06-2018, 17:08 PM)Killer666 Kirjutas:  ...
Endal nüüd 2x üks ratas maha tulnud keerates. Kahtlustan et sellepärast kuna puuduvad aasad kust koormavöö läbi panna.

Ma jälle kahtlustan, et keerad liiga järsult antud konna jaoks. Toungue Ratas ei tule ju maha, kui vastu piirajat ei keera. Autole ja konnale on parem, kui ratas maha potsab, selmet käämnik küljest rebida. Liiklusohutusele on muidugi parem, kui kõveraks wäänatud auto jäänused kenasti konnale jäävad.

Rihmade jaoks on Sul ju paslikud aasad olemas - needsamad, mille vahele ratas potsab.

Kui vähegi kannatab, tasub panna rihmad umbes 45 kraadi all otse veljest - nii on 4 rihma kasutamisel kindel, et enne tuleb sild küljest, kui auto plagama paneb. Saad kasutada kahte rihma - kumbki jookseb auto ühelt küljelt teisele pöörderaamil, konksud velgede küljes. Üks ette- teine tahapoole pöörderaami. Ainult rihmad peavad olema lühikeste rihmadega naredega, muidu ei mahu kinnitama.

Ning konnamisel, erinevalt haagisel vedamisest, peavad rihmad hoidma mõlemas suunas võrdselt hästi. Haagisel pole tahapoole rihma väga vaja - palju neid haagisega alla10sekundipille siis ikka on. Big Grin

Teine võimalus on teha sobiliku pikkusega vööd, mille otstest paned rihmad läbi ja haarad nii ratta silmusesse:
[Pilt: a96ed6d97cf1c42b27ee8dda9baff1e1_cb59488...1510933280]

Ei pea ostma, turvavööst saab parajasti ühe.

Üsna samm-sammuline juhend: https://www.wikihow.com/Tie-Down-a-Car-on-a-Trailer
Vasta
#32

Mina oma ise tehtud konna moodi asjal kinnitasin veetaval ümber ratta rihmasid. pinguti jäi ette serva allapoole natuke. Mul pöörlevat platet polnud konnal.
Vasta
#33

Vast ikka üle ratta?

See on kõige kindlam viis, aga ka kõige tülikam paika ajada. Kui ratas poel just nii väike, et mõlemalt poolt jääb toetustalani piisavalt ruumi, siis tuleb rihmad valmis panna enne auto pealeajamist.
Vasta
#34

Kõige kindlam viis treileril või konnal transportimiseks on ikkagi rihm üle ratta. Kui nüüd tekkib probleem, ja enamasti tekkib, et lukusti ei mahu ära siis kasutatakse kolmepunkti rihmu. Rihmale on lisatud teine konks mis on samasugune nagu rihma otsaski ja see jookseb vabalt rihma peal. Rihm üle ratta, mõlemad konksud teine teisele poole ratast ja nüüd saab luku kinnitada juba horisontaalselt platvormiga kusagile kolmandasse mugavamasse ja ligipääsetavamasse kohta ning sõiduk saab turvaliselt kinni.
See on rahvusvahelisel treileriveol ainus aktsepteeritav kinnitusviis.

Veljest kinnitamist üldiselt ei aktsepteerita kuna enamus valuvelgi ei võimalda turvaliselt konksu taha haakida oma "kodarate" konstruktsioonilt. See rikub ka velje. Plekkvelg muidugi elab kõik üle kui välja arvata värvikahjustus. 

Samuti on väga hea lahendus näha v6sa poolt üles pandud pildil. Hästi universaalne. Kui platvormi servades on olemas neli auku saab niimoodi kinnitada suvalise sõiduka. Näiteks saksamaal ADAC-i evakuaatorid on kõik selliste rihmadega varustatud. Kaks rihma diagonaalis peale ja jehhat.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#35

(03-06-2018, 09:31 AM)Daff Kirjutas:  ...
Veljest kinnitamist üldiselt ei aktsepteerita kuna enamus valuvelgi ei võimalda turvaliselt konksu taha haakida oma "kodarate" konstruktsioonilt. See rikub ka velje. Plekkvelg muidugi elab kõik üle kui välja arvata värvikahjustus. 
...

Märkus õige.

Samas kodaratega valuveljega on veel õige lihtne: paned paela ümber kodara ja kinnitad konksu hoopis paela peale aetud piisavalt tugeva rõnga või seekli taha. Või kinnitad konksu mõne tugeva serva taha aluspinnal ja keerad lihgtsalt ümber kodara. Valikuvõimalusi on palju. Endale tehes pead ise ostustama, kas rõhud kinnituse tugevusele-kindlusele või kauba hellale käsitsemisele.

Olen näinud konna, kus rihma mõlemad otsas olid keevitatud aluse külge ning sobivalt lühike rihm oli alaliselt üle ratta tõmbamiseks paigas.

Rihma puhul tuleb arvestada seda, et iga terav serv töötab rihma koormamisel noana. Ka selline, millest seda ei oleks arvanudki. Ning iga hõõrdunud koht, kust pael narmendab, katkeb varem või hiljem. Sad
Vasta
#36

Ma vanasti vedasin ka koormavöö üle ratta. Mingiaeg üks ütles, et valesti ja pane kodarate vahelt läbi. Peale seda need jamad tegelikult hakkasidki. Plekkvelgedel veel igavene nöök läbi nende aukude ajada. 

[Pilt: aid9747904-v4-728px-Tie-Down-a-Car-on-a-...7.jpg.webp]
Vaatan nüüd seda pilti ja peas jõudsin järgmisele ideele. Koormavöö konksupoolsest algusest umbes 20 cm kaugusele sõlmata sisse taoline rõngas nagu pildil ja siis koormavöö läheb ümber velje ja läbi selle rõnga edasi pingutisse.
[Pilt: Allalaaditud_fail.jpg]

Pole midagi targemat teha
Vasta
#37

(03-06-2018, 12:09 PM)Killer666 Kirjutas:  Ma vanasti vedasin ka koormavöö üle ratta. Mingiaeg üks ütles, et valesti...

... Koormavöö konksupoolsest algusest umbes 20 cm kaugusele sõlmata sisse taoline rõngas nagu pildil ja siis koormavöö läheb ümber velje ja läbi selle rõnga edasi pingutisse.

Jajah, eks RV autovedajad ongi lollidWink

Sõlmida ei ole hea mõte - sõlme kohalt läheb rihm pooleks, kui tõsiselt tööle hakkab. Aga seesinane rõngas või seekel võib olla ka lihtsalt paela peal lahtiselt - silmus jookseb kenasti kokku mõlemal juhul.


Võrdse tulemuse andvaid variante on mitu. Leia endale sobivaim.
Vasta
#38

Tekkis ka plaan omale konn ehitada ja on plaan teha jäiga platega,tiisel sirge või lasen painutada,sillaks Audi 100 tagasild laiemaks tehtult.Porikaid ja muud tilulilu külge ei plaani panna,aga eks ehituse käik näitab.Regama ei hakka ja jääb aeglaseks veoseks.Üks uitmõte tuli veel teha tiisel liigendiga nagu kallutaval kärul saab ehk kaks käru ja üks tiisel.
Vasta
#39

Kuidas plaanid koormaga pöörata? Jäigal platel peab auto ju liikuma mahtuma. Aga meil on lubatud sõiduki laius kuni 2,5 m. Võta rattad maha ja vaata, palju ruumi jääb pööramiseks.

Tuled pead ikka panema, lisaks autota sõitmisel aeglase sõiduki tunnusmärk ja kiirusepiirang 25 km/h.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne