Uued kütused!!!

Kunagi ammu sai Mossele veetud aknapesupaagist voolik, sinna süstlanõel otsa poogitud  ja kuhugi karburaatorisse ühendatud.Vee ta sealt ära imes aga kasutegurit temast küll ei märganud ja nii see eksperiment soiku jäi.
Kui veel rääkida teemast et vanasti oli bensiin ikka parem siis minu mälestused seitsmekümnendate lõpust seda küll ei kinnita.Sai suvel paat vette lastud ja siis käivitama hakatud.Pool päeva sai kakutud seda Vihri kolme mehega,küünlaid vahetatud ja karburaatorit puhastatud ja mida veel ,kuni üks kellele see šõu vist hakkas huvi pakkuma küsis kui vana teil see bensiin paagis on.Vist oli eelmisest suvest ja ta pakkus et proovige värskega.Ja käima ta läkski,polnd see kraam vanasti mitte parem.
Vasta

Nende "isiklike naftakaevude" asjus olen näinud kunagi reisilt toodud pilte, kus kohalikud n.ö. väravas möödujatele kodust bensiini müüsid.
Vasta

See vee pritsimise lugu tõuseb päevavalgele nii 10 aastase intervalliga. Kaasaegsete mootorite puhul pole sellega isehakanud Polzunkovidel* küll miskit peale hakata. Need on lihtsalt liiga targad, mootorid nimelt. Hullult aktuaalne oli teema möödunud sajandi 80'nendate aastate alguses. Mossedele ja Ladadele või Zigulitele kui päris täpne olla, üritati igasuguseid vee manustamise süsteeme külge aretada. Kuna seoses tööga oli päris tihti asjatamist Vene autotöösuse hällis, linnas tolleaegse nimega Gorki ja samanimelises autovabrikus siis sai seal uuritud, kas ka tööstuse poolel on olnud asjaga mingit kokkupuutumist. Päris hea tuttav oli mulle sealse mootorite kuumkatsetuste labori päälik. Tema oli just õige mees asja kommenteerima. Ja mis selgus? Asjaga tegeleti tehases tõsiselt suure sõja algaastatel. Tehti teoreetilisi rehkendusi ja mootorkatsetusi. Probleem oli põhiliselt aeroplaanide mootorite kole väikese võimsusega, mida oli hoogtöö korras ja odavalt oli vaja kasvatada. Seitsmekümnendate lõpus, kaheksakümnendate alul salastati lahti ka mitteolulisi vanu dokumente. Tuttava jutu järgi oli arhiivis kõva riiulitäis materjali selle teema kohta. Aga mis sealt siis selgus. Jah vee lisamine küttesegusse tõstab mootori võimsust ja vähendab lisaks veel ka kütusekulu. Paraku on need muutused on nii marginaalsed kui mitte öelda olematud. Meeles on kaks numbrit 2% ja 0,6%. Kumb on võimsuse kasv ja kumb kütuse kokkuhoid-löö maha ei mäleta aga suurusjärgud olid niisugused. Leiti, et kasu vähe aga aeroplaani keerukus kasvab ja lagunevaid vidinaid tuleb juurde. Mäng ei vääri küünlaid. Üldiselt maeti teema maha, lisati mootorile silindreid hakati arendama ülelaadimist.
*Polzunkov, Ivan Ivanni poeg, Vene leiutaja. Sündis Uurali vedurijuhi perre, uuris palju piiritaguseid raamatuid ja leiutas aurumasina.

Ära vägista, võta suurm haamer!
Vasta

(25-07-2019, 18:12 PM)viplala Kirjutas:  Kui vaadata tänapäeva ja tänast turbomootorit ning veega gaaside jahutamist, siis isegi sellises süsteemis peaks olema tavaline intercooler suurema kasuteguriga kui vee söötmine silindrisse, sest vee aurud võtavad oma ruumi silindris lihtsalt ära ja kasu on küsitav intercooleri kõrval, mis jahutab õhku nii, et ruum alles jääb õhu või kütusesegu jaoks, mis omakorda tõstab reaalselt võimsust tänu kasuliku materjali lisandumisele.  

Teisisõnu, vesi ei tekita iseenesest suuremat energiahulka kütusest vaid ainult jahutab gaaside tempi, samas võttes enda alla suure osa kasulikku ruumi silindris. Vabalthingavatel mootoritel peaks olema üsna kahjuliku tegevusega võimsuse suhtes.
  51 puhul pakuks et võis aurustuva veega küttesegu jahutamisest kasu olla sisselaske kollektori asukoha pärast?

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta

Veega mängimine tuleb kõne alla siis kui mootoritele tekib taha turbo või on tegemist mõne muu ebaloomuliku nähtusega mis tõstab sissetulevate gaaside tempe või tuleb mängu detonatsioon vms. Sõja ajal ei tegelenud teemaga mitte ainult venelased vaid ka teised suurriigid. USA's tegeles taolise alaga NACA, põhjuseks siis lennukimootorite forseering ja sealt tekkivad probleemid mis tekitasid nii kuumust kui detonatsiooni. 

Kunagised NACA uuringud selle ala pealt.... http://www.not2fast.com/NACA/

Neid andmeid ei saa üks ühele GAZ53 peale üle tuua kuid annab hea ülevaate teaduslikust aspektist koos uuringute tulemuste ja muude seletustega. Kui kedagi huvitab ja on viitsimist sellest läbi närida...


Gaasik aga oma vabalthingava konega ei päde, sest mootor on alaforsitud, sisenevad gaasid ei ole piisavalt kuumad, et vesi suudaks seal midagi korda saata jne. Ei tööta see vesi seal sisselaskes, no ei tööta. Turbotage ära, tõstke rõhkudega temp üles, muutke surveastet nii, et mootor hakkab detoneerima tavalise kütusega, siis leiab veest rohtu, aga muidu küll mitte.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Mossel oli sellest küll abi ja võis rahulikult zillimehel külas käia ja paagi täis panna-polnud enam klõbinat Toungue .
Vasta

Mul esimeseks autuks oli pirukamosse. Südauviste uduste hommikutega startides oli küll kohe tunda, et see nähtavalt veeauru täis õhk mõjus mootori tööle kuidagi kosutavalt.
Töötas justkui ühtlasemalt, vedamine oli kohe parem.
Kütusekulu küll tol hetkel mõõta ei taibanud. Big Grin

Samu ilminguid olen tähele pannud UAZ-iga.

Samas, tänapäevase turbodiisli ja kompuga igapäevaautol ei tunneta ega näe ka numbriliselt mitte mingit vahet.

Ma usun, miski mõju küttesegu vee(-auru) sisaldusel mootori tööle küll on, aga kas sel tuntavat majanduslikku effekti on, see hoopis iseküsimus. Kui veel juurde rehkendada võimalikud negatiivsed mõjud suureneva korrosiooni ja halveneva õlituse näol, võib asi tõesti hoopis negatiivse tulemi anda pikas perspektiivis.
Vasta

(26-07-2019, 19:11 PM)tcumen Kirjutas:  Samas, tänapäevase turbodiisli ja kompuga igapäevaautol ei tunneta ega näe ka numbriliselt mitte mingit vahet.

Inercooleriga masinal suht savi ilmast aga ilma coolerita annab tunda. Näiteks Scania 142 mis oli ilma intercoolerita , metsaveok,kartis küll kuuma ilma. Hommikul jahedaga ja uduga vedas mis kole aga kui oli õues leitsak siis võttis ikka kohati käigu jagu madalamaks. Vedasin tol korral Võru ja Valgamaalt metsa Tallinnasse ja marsruudid suht ühed nii et oli hea võrrelda.
Sama foori alt minema minek oli kuuma ilmaga tunduvalt vaevalisem.

Aquila captas non muscas.
Vasta

408 karbuss härmatas ära udusel sügishommikul ja jäi seisma. 5 minuti pärast käivitus. 01 oli karbussi soojendus, seal seda ei juhtunud.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

karpa külmus ,sest ilmselt polnud soojatoruga komplekteeritud.
Vasta

1. jaanuarist siis diislis 12-14% etanooli. Jäi silma kellegi väide, et tema masinale pole tootja näinud ette üle 10% etanoolisisalduse kütuses (toyota). Kas keegi oskab selles osas laiemalt kaasa rääkida?
Vasta

Lugesin ka täna seda uudist, ilmselgelt minnakse selle jamaga üle piiri.
Biokütus ei ole jätkusuutlik asi, see on ju sisuliselt toidu paaki kallamine, mida mina ei pea eetiliseks tegevuseks, arvestades inimkonna toiduvajadust ja põldude piiratud ala.
Ma küll ei oma diiselautot ja polnud ka plaanis, aga seda vähem on mul mõtet seda ka osta.

50-60ndate uunikumid ruulivadSmile laz 695-d on ka väga tegijad asjadSmile
Vasta

(01-08-2019, 12:35 PM)Alts Kirjutas:  1. jaanuarist siis diislis 12-14% etanooli. ...

No diislisse küll etanool ei käi, see ikka bensiini lisand. Diislisse topitakse poslamaslat elik taimeõli.
Vasta

(01-08-2019, 13:14 PM)honkomees Kirjutas:  
(01-08-2019, 12:35 PM)Alts Kirjutas:  1. jaanuarist siis diislis 12-14% etanooli. ...

No diislisse küll etanool ei käi, see ikka bensiini lisand. Diislisse topitakse poslamaslat elik taimeõli.

Vabandust, eksisin tõesti. Kuulan viimast Kuku "Majandusruum" saadet ja seal Alexela tegelane räägib sellest biolisandi nõudest. Kõrva jäi:
 - biolisand peab tulevikus tulema jäätmete ümbertöötlemisest ning teatud põllumajanduslikku laadi biolisandit hakatakse keelustama (palmiõli ja sojaoa baasil näiteks) Põhjuseks looduse ja toidulaua hoidmine. 
 - hetkel veel ei teata, kuidas tagada 12-14% biolisandi juures kütuse külmakindlus talvekuudel.
Vasta

(01-08-2019, 14:20 PM)Alts Kirjutas:   - hetkel veel ei teata, kuidas tagada 12-14% biolisandi juures kütuse külmakindlus talvekuudel.

 Loodavad kliima soojenemisele .
Vasta

Nuuti tuleks anda igatmasti valitutele ja seatutele - lätlased ja leedukad suudavad kliimapetiste väljapressimisele vastuseista aga meie lontkõrvad kiidavad igale Brüsseli idiootide või kliimanajalt rikastujate plämale tingimusteta kaasa. Pärast imestatakse uutmoodi, kui paagis tekkinud tsivilisatsioon ratta ja kirjakeele leiutab ning mootori hukkab.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta

(02-08-2019, 02:41 AM)DevilDeVille Kirjutas:  Nuuti tuleks anda igatmasti valitutele ja seatutele - lätlased ja leedukad suudavad kliimapetiste väljapressimisele vastuseista aga meie lontkõrvad kiidavad igale Brüsseli idiootide või kliimanajalt rikastujate plämale tingimusteta kaasa. Pärast imestatakse uutmoodi, kui paagis tekkinud tsivilisatsioon ratta ja kirjakeele leiutab ning mootori hukkab.

Tegelikult paljud idootsused on kohalike välja mõeldud,poetakse selle taha,et Brüssel nõuab,kuigi Brüssel pole midagi sellist välja mõelnudki,ega kehtestanud.

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta

[quote pid='481588' dateline='1564719962']

Tegelikult paljud idootsused on kohalike välja mõeldud,poetakse selle taha,et Brüssel nõuab,kuigi Brüssel pole midagi sellist välja mõelnudki,ega kehtestanud.
[/quote]

olen 100 prossa samal arvamusel
Vasta

Ei viitsita meil siin väga midagi välja mõelda, lihtsalt endiselt oleme esirinnas lollide seaduste üliagara täitmise poolest.
 Keegi kuskil Brüsseli koridoris piiksatab, jookseb meie ametnikunahk või poliitikukene ennast maoli maha, et ennast "näidata" innovatiivsuse ja rohelisuse etalonina.
Vasta

(02-08-2019, 16:51 PM)vant Kirjutas:  Ei viitsita meil siin väga midagi välja mõelda, lihtsalt endiselt oleme esirinnas lollide seaduste üliagara täitmise poolest.
 Keegi kuskil Brüsseli koridoris piiksatab, jookseb meie ametnikunahk või poliitikukene ennast maoli maha, et ennast "näidata" innovatiivsuse ja rohelisuse etalonina.

Sellega ka nõus,õeraas elab Brüsselis ja ta kuuleb igast idiootsetest nõuetest mis väidetavalt Brüsselist,alles meilt! Smile

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne