TIG keevituse valik?
#61

(22-03-2022, 13:39 PM)mopple Kirjutas:  
(22-03-2022, 12:49 PM)Peeter80 Kirjutas:  Krt see keevituse valik nii raske peab olema. Plaanis soetada majapidamisse projektide tarvis (motikad, auto, kodune garaazi atribuutika jne) üks korralik masin 230v-1f voolu võimalus.. eelarve on 1500. Nüüd kas TIG või mig? Migiga mingi kogemus olemas. Tigi proovinud ca 1-2h. Tahaks minna poodi ja kohe ära osta mitte netist tellida. Ma tean et suht mõtetu on foorumist nõu küsida ja põhi vastus on "googelda" aga olen seda juba pikalt teinud ja viimaseks mõtsin küsida kogenud foorumlaste arvamust.

Kas see eelarve on ainult aparaadile või koguinvesteering koos maski, kaitsegaasi(de) + reduktor(id), lisamaterjalile (traat) jne?
Pigem aparaat+juhtmed voolikud. Samas mul ei pea olema kallis masin vaid töökindel minu tingimuste juures ja et oleks korralik järelteenindus probleemide tekkimise korral.
Vasta
#62

Mõni kasutaja on kiitnud shermani: https://www.antehnika.ee/toode/1614/digi...de-sherman

Minul õnnestus osta Stamos s-multi 51
Sel on HF süütega Tig, elektrood ning plasmalõikur ühes kestas. 
Kuna ma pole korralikku masinat kunagi näinud siis võin öelda, et kasutatuna, 200eur ostuga olen väga rahul.

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta
#63

Käisin sama rada 3 aastat tagasi ja mõtlesin, et jagan mõtteid, sest TIG keevitamine muutis oluliselt, seda, kuidas ja mida teen. Laiendas võimalusi ja tõstis kvaliteeti. Lisaks on TIG keevitamise protsess väga nauditav.

Tegu minu arvamusega, mis lähtub minu töö spetsiifikast ja kogemusest, töödest, mis mul ette tulnud.
Ma ei ole seotud ühegi ettevõtte/brändiga, mida mainin, ei saa mingit kasu nende mainimisest.

Taust:
  • Peamine tegevusala vanasõidukite restaureerimine ja sellega seotud keevitused/jootmised. Vahel mõni eritellimusel toode (radiaatori vannid, alu kanttoru karkassid, alu lehtmetallist tooted).
  • Peamine keevitus alumiinium ja teras, väga vähe roostevaba. 
  • Iseõppinu, puuduvad tsertifikaadid.
Minu esimene/praegune komplekt:
Minu arvamus, mis PEAB olema esimesel TIG keevitusel:
  • Voolutugevus: 10A/160A (min/max). Väga harva olen väljaspool neid piire. Loomulikult on hea omada varu, aga rahakott määrab siis kodus/väiketootmises võiks esimesele masinale sellest vahemikust piisata.
  • Koormatavus (EN: duty cycle): 20% @ 160A. See on natuke meelevaldne, sõltub töö iseloomust, aga mida 20% @ 160A tegelikult tähendab on, et 10-st minutist 2 minutit saad keevitada 160A voolutugevusega, siis peab masin 8 minutit puhkama. 2 minutit tundub vähe, aga reaalsuses TIG keevitades satud enne positsioonist välja ja pead seetõttu pausi tegema, et ümber positsioneerida.
  • Kõrgsagedusstart (EN: HF start) - nagu keegi eelnevalt mainis, suhteliselt raske on alustada kraapimisega (EN: scratch start), ilma, et elektrood mingil määral rikneks ja põhjustaks rändavat kaarleeki.
  • Vahelduvvooluga keevitus (EN: AC) - Miks? Kui TIGi investeerida ja mõelda, et võiks ennast ära tasuda, siis alumiiniumi keevitamine on leib. 80% minu keevitustöödest on täna mingit laadi alumiiniumi keevitamine, täpsemalt katkise alumiiniumdetaili parandamine. Kui alevikus läheb sõna liikvele, et saab alumiiniumi keevitada, siis on töö laual. Lisaks võimaldab see enese tarbeks teha rohkem asju alumiiniumist - kerge ja tugev materjal.
  • Pedaali tugi ja pedaal - saab ilma hakkama, ka alumiiniumi puhul, aga teeb elu oluliselt lihtsamaks.
  • TIG keevituskindad - õhukesed kitsenahast kindad pika varukaga. Õhukesed, sest paskude kinnastega on võimatu traati sööta ja ka käpa kasutamine on raskendatud. Lisaks on paksu kindaga lihtsalt täppismotoorika häritud. Pika varukaga kuna TIG-iga piltlikult istud tihti keevitatava detaili otsas, siis pikk varukas aitab vältida kuumakajustusi.
  • Keevitusmask - hea mask on hea keevituse alus. Kui sa ei näe, mida sa teed, siis ei saa sealt midagi head välja tulla. Võiks öelda, et isetumenev mask PEAB olema. Kui mitte mingil juhul seda lubad ei saa, siis mu tagavaramaskil on nr 9 klaas TIG keevituseks ja nr 11 (tumedam) MIG keevituseks.
Minu arvamus, mida EI PEA olema esimesel TIG keevitusel:
  • Pulss - masinal olemas, aga pole 3 aasta jooksul kasutanud. Vajadusel saab pedaaliga simuleerida. 
  • Vesijahutus ja vesijahutusega käpp - kodu ja väikeettevõtluse tingimustes pole vaja. TIG puhul tavaliselt satun enne asendisse, kus ma ei suuda viisakalt keevitada, kui käpp läheb nii kuumaks, et ise ei saa kinni hoida või käpal kahju sünnib.
  • 4T režiim - 2T režiim on tavaline - keevitamiseks vajutad päästiku alla ja hoiad kogu keevitamise vältel. 4T võimaldab vajutada päästikut ja lasta see lahti. Keevitamise lõpetamiseks vajutad päästikut uuesti. Jällegi ilmselt relevantne pikemate keevituste, automatiseerimise jms puhul, aga mitte koduses/väiketootmise tingimustes.
  • Punktkeevituse taimer - saab simuleerida pedaaliga.
  • Mälu - võimalus seadeid meelde jätta. Mugav on, aga pigem pole vajalik.
Minu arvamus, millised kulumaterjalid on vajalikud:
  • Elektrood: 2.4mm kuldne/sinine - triip elektroodi lõpus näitab volframile lisatud aineid, kuldne on 1.5% lantaani ja sinine 2.0%. Keevitanud nendega kõike, ei ole näinud vajadust muudele koostistele ja mõõtudele. Tasub võtta vähemalt 1 pakk (10 tk), võimalusel 2 pakki (20tk). Nimelt harjutamisel ikka kastab otsa ära, sel puhul vaja elektroodi vahetada. Mida vähem pead harjutamisel vahepeal elektroode teritama, seda mõnusam on harjutada ja seda kiiremini saab käppa.
  • Elektroodi tsangi hoidja vastavalt elektroodile (2.4mm) - neid ei kulu, mul on 2 tk kestnud 3 aastat, aga nimekirja terviklikkuse huvides panen siia ikka.
  • Elektroodi tsang vastavalt elektroodile (2.4mm) - neid on eri laadi, traditsioonilisi piluga võiks olla nii 3-4 tk, umbes nii palju olen 3-e aastaga rikkunud. Vahel läheb mõni kõveraks ja raske elektroodi sisse/välja saada. Kõveraks läheb liigse jõu ja vähese tähelepanu koostöös (st. mõtlematus), mitte keevitamisprotsessiga endaga. 
  • Käpa otsakorgid - 2 pikka, 2 lühikest - lähevad katki, kui peale astud või maha kukub. Tark hoida üks varu, kui see juhtub, et saaks keevitamised keevitatud. Lühikesed otsakorgid kasutatakse lühikeste elektroodidega piiratud ruumi tingimustes.
  • Gaasikopsik/gaasilehter (EN: gas cup/lens) - kui üks, siis nr 8, 90% töid teen sellega. Valik sõltub suuresti ruumipiirangutest.
  • Gaas - 100% argoon, seguga TIG-ga ei keevita.
  • Täitetraat - 1.6mm jämedus on kõige universaalsem. Terase jaoks ER70S/2 või ER70S/6. Võib kasutada MIG traati. Alumiiniumi puhul, nagu eelnevalt keegi mainis, 4043 ja 5356. Kui ainult üks, siis minu arvates ER4043. ER4043 keevitus on pehmem kui ER5356, AGA kuulduste põhjal kannatab paremini temperatuurikõikumisi st alumiiniumist radiaatorivannid, kollektorid jms keevitan sellega. Roostevaba, millega mul kõige vähem kogemust, on seni keevitatud ER308. 
Minu arvamus, mis tõstab oluliselt elukvaliteeti:
  • Kerge ja painduva peaga - kvaliteetse TIG keevituse eelduseks on mugav keevitusasend, selleks ka käpa soovitus. Testitud ja töötavad CK Worldwide tooted. Täpsemalt endal CK17 FX (https://www.ckworldwide.com/products/ck1...oled-torch). CK Worldwide tooteid tellin Eestisse läbi https://www.rapidwelding.com/ saidi.
  • Pedaal - panin ta ka PEAB kategooriasse, aga mainin ka siin. Eriti suur abi kui keevitad õhukest plekki, mis ehk pole ka veel ühtlase paksusega, saad täpselt voolutugevust kontrollida, vastavalt sellele, kuidas lomp käitub. Lisaks palju lihtsam on keevitada kui ei pea käpa peal oleva päästikuga mängima ja ei ole piiratud päästiku asukohaga kui valid keevitusasendit. 

KUI on soov näost-näkku aru pidada, soovitan minna GFAnapoli (Allika tee 14, Peetri, 75312 Harju maakond) ja küsida Alo-t. Alo on alati väga abivalmis, ei pea paljuks võtta aega keevitamisest rääkida ja põhjalikult seletada.

Kindlasti unustasin midagi, kindlasti on inimesi, kellel rohkem kogemust. Olen avatud kõigile aruteludele, küsimustele ja ettepanekutele. Teen korrektuure seal kus vaja.
Vasta
#64

Tigiga tuleb kõigepealt keevitama õppida ja oluliselt keerukam kui mig.Mina paksemad materjalid 2+mm siristan kokku,aga õhemat veel ei taha.Enne kooli minekut oli ka mõte,et ostan tigi,aga koolis läks isu ruttu üle kuna pole sugugi nii lihtne kui alul paistab.Kui hakata tigi õppima siis oleks väga hea kui keegi mentor on kõrval ja juhendab ja suunab su kohe õigele rajale.Mina kunagi tehases migi õppisin nii selgeks,alul vaatasin läbi maski mida proff teeb ja kui käpa ära pani haarasin ise selle pihku ja alustasin,kuna õmblus oli visuaalselt ilus siis proff ei keelanud ka ja juhendas mis ja kuidas.
Vasta
#65

(03-04-2022, 05:07 AM)tiblu Kirjutas:  Käisin sama rada 3 aastat tagasi ja mõtlesin, et jagan mõtteid, sest TIG keevitamine muutis oluliselt, seda, kuidas ja mida teen. Laiendas võimalusi ja tõstis kvaliteeti. Lisaks on TIG keevitamise protsess väga nauditav.

Tegu minu arvamusega, mis lähtub minu töö spetsiifikast ja kogemusest, töödest, mis mul ette tulnud.
Ma ei ole seotud ühegi ettevõtte/brändiga, mida mainin, ei saa mingit kasu nende mainimisest.

Minu arvamus, mida EI PEA olema esimesel TIG keevitusel:
  • Pulss - masinal olemas, aga pole 3 aasta jooksul kasutanud. Vajadusel saab pedaaliga simuleerida. 
Ei hakanud kogu pikka juttu tsiteerima, kuid minu arvates on kogu lugu lahti kirjutatud paremini, kui mõnes õpikus Smile 

Ainuke asi millele vaidlen vastu on pulsi vajalikkus. Roostevaba ja musta puhul väga vajalik omadus, alu puhul jah piisab üldjuhul pedaalist. Pulsiga saab muidugi ka alu puhul veidi ebaõnnestunud õmbluse "ilusaks lasta". 

Niipalju veel maskist, et kehva maskiga keevitada on umbes sama, kui tsikliga sõita lühikeste pükste, plätude ja t-särgi väel. Sõita on ju tore, kuid alati on võimalus, et "pärast ise naerad oma nalja üle"  Smile




`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta
#66

(03-04-2022, 11:15 AM)korvimees Kirjutas:  Ei hakanud kogu pikka juttu tsiteerima, kuid minu arvates on kogu lugu lahti kirjutatud paremini, kui mõnes õpikus  Smile

Ainuke asi millele vaidlen vastu on pulsi vajalikkus. Roostevaba ja musta puhul väga vajalik omadus, alu puhul jah piisab üldjuhul pedaalist. Pulsiga saab muidugi ka alu puhul veidi ebaõnnestunud õmbluse "ilusaks lasta". 

Niipalju veel maskist, et kehva maskiga keevitada on umbes sama, kui tsikliga sõita lühikeste pükste, plätude ja t-särgi väel. Sõita on ju tore, kuid alati on võimalus, et "pärast ise naerad oma nalja üle"  Smile

Suur tänu tagasiside eest!

Mask - tõsi, maski osa alahindasin. Tegin sisus muudatused ja tõstsin maski osatähtsust.

Pulss - selge pilt, tundub, et pean seda proovima. Enne aga ei oska seda tungivalt soovitada, kui ise pole kasutanud.
Vasta
#67

(03-04-2022, 09:59 AM)muska71 Kirjutas:  Tigiga tuleb kõigepealt keevitama õppida ja oluliselt keerukam kui mig.Mina paksemad materjalid 2+mm siristan kokku,aga õhemat veel ei taha.Enne kooli minekut oli ka mõte,et ostan tigi,aga koolis läks isu ruttu üle kuna pole sugugi nii lihtne kui alul paistab.Kui hakata tigi õppima siis oleks väga hea kui keegi mentor on kõrval ja juhendab ja suunab su kohe õigele rajale.Mina kunagi tehases migi õppisin nii selgeks,alul vaatasin läbi maski mida proff teeb ja kui käpa ära pani haarasin ise selle pihku ja alustasin,kuna õmblus oli visuaalselt ilus siis proff ei keelanud ka ja juhendas mis ja kuidas.

Nõus, on oluliselt lihtsam on esimesel korral keevitada koos kogemusega inimesega. On palju muutujaid, mis mängivad ja raske on alguses aru saada, mis on õnnestumise/ebaõnnestumise aluseks.

Siiski, täna on YT palju õpetusi, saab ilma juhendajata hakkama, aga võtab rohkem aega. Kellele meeldib üksi pusida, saab hakkama.

Üks asi, mida tahan siin välja tuua - ilus keevitus ei tähenda head keevitust. Mainin, sest mul oli endal sellega alguses probleeme - ilus oli küll, aga tugev mitte. Keevitaja esimene mõte peab olema, et liide peab olema tugev st 2 materjali peavad saama omavahel kokku sulatatud. Väga hea keevitus on tugev ja ilus samal ajal. Keevituse kvaliteeti on võimalusel lihtsam hinnata tagumise poole järgi, sest seal on näha kui sügavale keevitus tegelikult tungis. Mure suurem alumiiniumiga - kuna alumiiniumil on peal oksiidikiht, mis sulab kõrgemal temperatuuril, kui alumiinium ise. Oksiidikiht on teisel pool nagu kelme sulanud lombi ümber ning seetõttu ei taha keevitus väga hästi teiselt poolt kokku vajuda, jääb oksiidipragu/kraater. Eriti märkimisväärne probleem lehtmaterjali ots-otsaga ja nurka keevitamisel.
Vasta
#68

(03-04-2022, 15:31 PM)tiblu Kirjutas:  Üks asi, mida tahan siin välja tuua - ilus keevitus ei tähenda head keevitust. 
Igate pidi nõus.Tehases kui proff on masina paika häälestanud ja proff keevitab on läbiv keevitus,võtad sina käpa enda kätte ja sama seadistus ja sama keevitatav objekt ja käpa samasugune liikumine siis on ka samasugune läbiv keevitus.Kui algaja ise masina paika sätib siis jah varjante kui palju.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne