Puugaas.
#21

(12-05-2015, 21:40 PM)Aspelund Kirjutas:  Siin tekib ainult see pisike probleem, et gaasi kokkusurumine nõuab täiendava energia kulutamist, see aga viib puugaasiga saadava võimaliku võidu nulli või suisa miinusesse.

Lisaks: metaani veeldamine kodustes oludes? Ma tahaks seda näha. Puugaasist erinevate komponentide eraldamine kodusel viisil? Vääriks nähtavasti mõnda kohalikku teaduspreemiat.

Ühtlasi sooviks ma näha suruõhul töötavat seeriaautot, mis läbib päris pika maa.

A.

Ei oska vaielda, ehk ongi nii, aga ma usun, et puugaasi puhastramine ei ole kuskilt otsast keerulisem kui kodustes tingimustes amfetamiini valmistamine- seda aga tehakse piisvalt Big Grin . Suruõhul töötava auto leiab g-moogli otsingust kohe üles ..Ja ei ole mõtet ka jalgratast leiutada:  http://tartu.postimees.ee/1767031/haisev...id-liikuma
Vasta
#22

(12-05-2015, 21:40 PM)Aspelund Kirjutas:  Siin tekib ainult see pisike probleem, et gaasi kokkusurumine nõuab täiendava energia kulutamist, see aga viib puugaasiga saadava võimaliku võidu nulli või suisa miinusesse.
See probleem pole ainus. Sukeldumisballoonides kasutatakse kuni 300 baarist rõhku, mis lubab sinna ikka päris palju tuult sisse suruda. Aga ballooni kaal on ka korralik! Kui mahuti moodustab auto kogu kasuliku koorma, siis kaob asjal point ära. Ja kui see veel pauku peaks tegema! Tavalise õhuga täidetud keskmise suurusega sukeldumisballoon pidi lõhki minnes võrduma ma ei mäleta kas ühe või kahe F1 granaadiga. No nii instruktor rääkis. Kujutame nüüd ette kordades suuremat litakat, mis veel põleva gaasiga toimub...
Surugaasil toimivad autod on küll meilgi olemas, aga seal on vähemalt ohutusnõuded täidetud. Ise põlve otsas sellist asja ehitades võib kahtlaseks kiskuda.


Pole vedelgaaski päris ohutu:

OK, seal viimases videos oli ka paak mehine ja pauk seetõttu efektne.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#23

(13-05-2015, 08:01 AM)Basilio Kirjutas:  See probleem pole ainus. Sukeldumisballoonides kasutatakse kuni 300 baarist rõhku, mis lubab sinna ikka päris palju tuult sisse suruda. Aga ballooni kaal on ka korralik! Kui mahuti moodustab auto kogu kasuliku koorma, siis kaob asjal point ära. Ja kui see veel pauku peaks tegema! Tavalise õhuga täidetud keskmise suurusega sukeldumisballoon pidi lõhki minnes võrduma ma ei mäleta kas ühe või kahe F1 granaadiga. No nii instruktor rääkis. Kujutame nüüd ette kordades suuremat litakat, mis veel põleva gaasiga toimub...
Surugaasil toimivad autod on küll meilgi olemas, aga seal on vähemalt ohutusnõuded täidetud. Ise põlve otsas sellist asja ehitades võib kahtlaseks kiskuda.


Pole vedelgaaski päris ohutu:

Noooojahhh !!! Sellise loogikaga ei maksa näiteks lennukisse üldse sisse astudagi Big Grin .

Vedelgaas ongi ohtlikum kui metaan. Mataan on õhust kergem ja lekke puhul ei teki naljalt sellist vahekorda õhuga, mis plahvatusohtlik oleks- 10-15%. Propaan aga on õhust raskem ja ta koguneb kõige madalamasse kohta ja ootab sädet Smile

See, kusmaalt algab ja lõpeb põlveotsas tegemine, on ka suhteline. Kodus on ka võimalik treida, freesida jne ja tulemuse kvaliteet ei erine vabriku omast millegi poolest, pigem võib seda isegi ületada. Kui hakata neid balloone rattapumbaga täitma, siis on asi muidugi küsitav, kui aga muretseda (või valmistada) vastav tehnoloogia, siis pole midagi võimatut.

Miks see gaasimahuti aga kogu kasuliku koorma peaks moodustama? Sõidavad ju autod propaaniga ja balloon pagasnikus ei ole küll nende autode kandevõime piir Toungue . Ma olen oma väikese Escordiga sõitnud ringi, peal hapniku ja süsihappe balloonid ja ma arvan, et oleks võinud veel paar tükki olla Smile . Autosid ju ka soomustatakse ja nende autode kaalu ja suuruse suhe on küll ebaloogiline.

 Puugaasi juurde tagasi tulles, siis ei ole puugaas ka ainult metaan, vaid sisaldab veel CO- ja CO2 -te. Selle puhastamise puhul ei ole vaja neid gaase teineteisest eraldada, vaid puhastada gaas mehhaaniliselt. St tuleb kätte saada tahm, tolm jne.

Aga eks ohtlik on see gaas muidugi. Läksin su TY -e lingi pealt edasi ja leidsin asja mida ei saa siia panemata jätta: https://www.youtube.com/watch?v=VxyjGNq0y5U
Vasta
#24

(13-05-2015, 09:18 AM)maitus Kirjutas:  Aga eks ohtlik on see gaas muidugi. Läksin su TY -e lingi pealt edasi ja leidsin asja mida ei saa siia panemata jätta:  https://www.youtube.com/watch?v=VxyjGNq0y5U
See "kartulivagu" oli ikka stx karm vaatepilt!  Rolleyes

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#25

Ma ei saa sellest plahvatuse hirmust hästi aru. Bensiiniga sõidate iga päev.
Vasta
#26

(13-05-2015, 14:58 PM)tiit Kirjutas:  Ma ei saa sellest plahvatuse hirmust hästi aru. Bensiiniga sõidate iga päev.

Meil müüdav bensiin plahvatab vaid silindris. Erinevalt gaasist, millega ka vabas õhus pauku teha õnnestub Big Grin
Vasta
#27

(13-05-2015, 09:18 AM)maitus Kirjutas:  Vedelgaas ongi ohtlikum kui metaan. Mataan on õhust kergem ja lekke puhul ei teki naljalt sellist vahekorda õhuga, mis plahvatusohtlik oleks- 10-15%. Propaan aga on õhust raskem ja ta koguneb kõige madalamasse kohta ja ootab sädet Smile .  

Ära sa siin tee midagi metaani väheohtlikuks Smile http://elu24.postimees.ee/2676828/lehmad...plahvatuse

Metaani ja õhu segu paneb ka ilma sädemeta paugu ära. Selleks tulebki puugaasikatel hästi korralikult ehitada, et õhk pääseks ainult sinna, kuhu ta lubatud on. 

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#28

Staatiline elekter - säde - plahvatus vast ikka?

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#29

(13-05-2015, 14:58 PM)tiit Kirjutas:  Ma ei saa sellest plahvatuse hirmust hästi aru. Bensiiniga sõidate iga päev.
Ei sõida! Paadunud diselistina võiksin võtta seda isikliku solvanguna, aga las ta olla...   Smile
Kõik kütused põlevad. Ohtlikkuse astme määrab ära selle agarus moodustada õhuga plahvatusohtlik segu ning surve all olek/mitteolek.
NB! Basilio ei sõida diisliga plahvatusekartusest, nagu mõni võib nüüd arvata. No meeldib lihtsalt diisli jorin, võite diagnoosi panna kui soovite.  Toungue

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#30

(13-05-2015, 16:32 PM)viplala Kirjutas:  
(13-05-2015, 09:18 AM)maitus Kirjutas:  Vedelgaas ongi ohtlikum kui metaan. Mataan on õhust kergem ja lekke puhul ei teki naljalt sellist vahekorda õhuga, mis plahvatusohtlik oleks- 10-15%. Propaan aga on õhust raskem ja ta koguneb kõige madalamasse kohta ja ootab sädet Smile .  

Ära sa siin tee midagi metaani väheohtlikuks Smile http://elu24.postimees.ee/2676828/lehmad...plahvatuse

Metaani ja õhu segu paneb ka ilma sädemeta paugu ära. Selleks tulebki puugaasikatel hästi korralikult ehitada, et õhk pääseks ainult sinna, kuhu ta lubatud on. 
Siit ka järeldus, et enne magamaminekut tuleb tube tuulutada Big Grin ....
Vasta
#31

Siit ka järeldus, et enne magamaminekut tuleb tube tuulutada [Pilt: biggrin.gif] ....

Eriti,kui veel loomad elutoas ringi jalutavad..... Big Grin
Vasta
#32

Tsitaat:Eriti,kui veel loomad elutoas ringi jalutavad..... [Pilt: biggrin.gif]
Olen 58-nda aasta paiku näinud maja, kus elasid koos koolivend, tema ema ja kanad-kitsed. Koolivenna vend oli sõjajäänuseid näppides soolikad puu otsa lasknud.
Puugaasiga kokkupuude puudub, isa jutust niipalju, et klotside lõppemisel kõlbasid männikäbid metsa alt korjatuna. Kuna vene ajal oli bensiin praktiliselt tasuta käes (Bakuu oli meie), siis riigis puudus vajadus alternatiivide järgi.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#33

(13-05-2015, 15:25 PM)v6sa Kirjutas:  
(13-05-2015, 14:58 PM)tiit Kirjutas:  Ma ei saa sellest plahvatuse hirmust hästi aru. Bensiiniga sõidate iga päev.

Meil müüdav bensiin plahvatab vaid silindris. Erinevalt gaasist, millega ka vabas õhus pauku teha õnnestub Big Grin
ot...
ja veelkord täpsustaks:
Plahvatab (silindris) väidetavalt vaid Statoili telereklaamis. Ja seepärast ma enam Statikas ei tangi kah, kellele seda detonatsiooni vaja.
Sisepõlemismootoris kütus ikka veel põleb. sh ka kõigis eelmainit videotes toimus põlemine. Plahvatus, ehk detonatsioon on (mootoris) kergem tulema just bensiiniga, gaasi (metaanid jne) plahvatama saamiseks on ikka väga erilisi tingimusi vaja.
Ja nagu sellest veel ei piisaks, ka kõik tulirelvad kasutavad padrunites-laengutes laskemoona torus edasilükkamiseks just põlemisel tekkivat jõudu. Plahvatava püssirohuga jäävad alles vaid "banaanikoored", tahmased näod, ehk lausa sügavad augud... Plahvatavad juba mürsud pommid, mis põlemisest lendu lastud.


Vasta
#34

(13-05-2015, 22:38 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  Siit ka järeldus, et enne magamaminekut tuleb tube tuulutada [Pilt: biggrin.gif] ....
Peale hapukapsa, ubade jms manustamise peaks olema mitmetunnine kohustuslik karantiin hästiventileeritavas ruumis.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#35

Näide sellest, mida autos lekkiv kergelt süttiv kraam võib korda saata. Nõrganärvilistel ja alaealistel mitte vaadata.


Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#36

Kutt lahkab erinevat infot, mis läbi ajaloo on väljastatud puugaasi kohta venemaa avarustes nii kirjanduses, patentidest, kuid ka igasugu muud huvitavat. Suur töö ära tehtud. Kui kellelegi huvi pakub, siis kuulamist, vaatamist ja avastamist on kauaks. 

https://www.youtube.com/user/lagunofcom/...=1&sort=dd





Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne