Hea lattvikati hein.90kraadise pöörde juures tasasel maal ära tõstagi vikatit.Latt lükkab tagurdades maa puhtaks ja edasi.Kolmnurkseid siilusid alusta laiemast otsast,siis ei lähe latt umbe.Rippsüsteeemi silindri säärele pane kõrguse hoidmiseks piiraja.Mulje hea muidu.
Selleks aastaks sai kuidagimoodi kuiv hein tehtud. Mina seda lattniidukit enam näha ei taha, kuna lõpuks keeras mul see kogu heinateo tuksi. Sai umbes pool põllust maha niidetud lõi uue kepsu ja vikati rootsu pooleks. Keevitasin vana kepsu kokku tagasi (mis oli eelmisel põllul pooleks läks) võtsin tagavara vikatirootsu panin külge ja uuesti põldu. Põllul oli paks hein üle kolmanda käigu ei saanud üldse niita. Pidevalt oli latt umbes tulemuseks oli see, et vedas riputusraami täiesti kõveraks. Poole ööni maadlesin, et kuidagimoodi sirgeks saada uuesti. Hommikul uuesti põldu, ei saanudki eriti palju niita kui uuesti kõver. Enam ei hakkanud selle saastaga jändama, helistasin naabertalunikule tema tuli rootorniidugiga ja niitis pooleni oleva heinapõllu siis maha probleemivabalt. Täna viisin selle rauahunniku laudataha rivipeale. Nüüd mõtlen uue rootorniiduki peale, et saaks järgmisel aastal normaalset heina teha. Naabertalunikul oli sellist marki rootorniiduk SaMASZ Samba 240. Täitsa normaalne pole väga masiivse konstruktsiooniga, tavarussile paras järgi. Polegi rohkem vaja.
(21-07-2020, 15:26 PM)deeremees Kirjutas: Selleks aastaks sai kuidagimoodi kuiv hein tehtud. Mina seda lattniidukit enam näha ei taha, . . . . . . . . Naabertalunikul oli sellist marki rootorniiduk SaMASZ Samba 240. Täitsa normaalne pole väga masiivse konstruktsiooniga, tavarussile paras järgi. Polegi rohkem vaja.
Ma vaatan juba aastaid, kuidas mõni mees niidutehnikat vahetab, puhast põldu ikka ei tule. Kui lattniiduk on saast, siis viga ikka selle hooldajas, sama teiste niidukitega.
No olgem ausad. Lattniiduk tahab ikka pidevalt nokitsemist. Ei ole nii, et vaheta aga nagu rootoril terasid ja lase kasvõi 100Ha järjest.
Muidugi bellakas on ka paras lattniiduki surm. Veab kõik katki, kõveraks, kui miskit valesti.
Meil talus vähenes oluliselt lattniiduki remondivajadus, kui bellaka küljest liikus asi T-25 külge. Kui ikka latt umbe või mõne nuki taha jääb. Tõmbab T-25 esiosa ära ja hullu miskit ei juhtu.
Rootorniiduki ostu kiidan heaks. Ei taha ise ka latist miskit kuulda.
Oskamatusest rääkida, siis päris selle taha ka asi ei pruugi jääda. See praegu poes saada olev KSF vikat on rämps, 30.- eest muidugi mis ikka tahta.
Hektari niites pooled terad logisevad neetidest ja vikati roots on ka fekaal materjalist.
(Seda postitust muudeti viimati: 21-07-2020, 22:39 PM ja muutjaks oli honkomees.)
(21-07-2020, 22:30 PM)meli666 Kirjutas: ...
Muidugi bellakas on ka paras lattniiduki surm. Veab kõik katki, kõveraks, kui miskit valesti.
Meil talus vähenes oluliselt lattniiduki remondivajadus, kui bellaka küljest liikus asi T-25 külge. Kui ikka latt umbe või mõne nuki taha jääb. Tõmbab T-25 esiosa ära ja hullu miskit ei juhtu. ...
Nii on! Mul oli (on siiani aga viimati kasutatud ca 20 a tagasi) lattniiduk iseehitatud kerge trakatsi küljes, kunagi ei läinud midagi puruks peale terade-sõrgade ja kulumise. Kui nt rauast lehmatokk terade vahele jäi, siis keeras trakatsi ümber telje aga isegi niiduki keps jäi terveks.
Ka ristiisal oli niitmiseks eraldi väike Zid'i mootoriga iseehitatud trakats, muud talutööd tegi MTZ-50 ja T-25-ga.
Lattniidukiga niites peab arvestama seda, et iga hektari juures midagi kindlasti juhtub. Ja üldiselt kes tahab hirmus kiiresti niita, sellel need raamid ka kõveraks lähevad. Vastavalt heina tihedusele tuleb kiirust valida. Kui ikka tihe hein, ei ole seda võimalik kiiresti niita. Tuleb kael kõveraks keerata ja vaadata kuidas vikat jõuab.
Lattniiduk on selline peenem tehnika. Tahab pidevalt sügamist saada. Kui lõikeaparaat korras oli siis vunkas igas heinas va.eelmise aasta kulu.
Kõigepealt oli vaja panna vikat korralikult sõrast sõrga käima. Väga tähtis oli, et vikat jookseks korralikult ja tihedalt soones. Selleks olid konnade all tugiplaadid mis tuli korralikult vastu vikati rootsu regullida. Konnad ise pidid vikati teradele mõõdukalt suruma, et tera jookseks vastu sõra vastulõike plaati mitte ei loperdaks õhus.
Kui veel vikat teha Niva iseterituvate teradega vikatist siis võis julgelt põldu karata.
Hommikul käisid jämeda viiliga veel sõraotsad ka üle, et oleksid kenadti teravad ja võis tuld anda. Malmist sõral läks ots väga kergelt lapikuks ja hakkas kõrsi ette korjama. Tulemuseks triip niidetud alal.
Teine teema oli kuidas vikat taga jooksis..
Sõra ots pidi väheke eest üles vaatama ja vikat plate pidi olema kenasti risti sõidusuunaga.
Kui nüüd niimoodi oma vikati paika sätid võid kemasti põldu põrutada.
Kuna vaja karjamaad kuidagimoodi üle niita, sai lattniiduk uuesti ette võetud ja uus riputusraam tehtud. Ennem oli mingist lattrauast. Nüüd sai tehtud vinkelrauast.
Aga milleks nii võimas konstrukcio. Pole veel näinud, et originaal järgi oleks andnud.
Kunagi tegin sellisele niidukile konksu raami taha otsa ja sai papal heinasaadusid selle taga koju veetud ja looreha järel veetud. Kõik originaaliga.
