21-06-2018, 16:40 PM
Kuna suvine puhkus hakkamas, siis mõtlesin mõne aja eest, et teeks oma 15 aasta kanti vana ja päevi näinud Schwinni jalgratta veidi viisakamaks, kuna raam tehases tundus pulbervärviga värvitud olevat ning kuuris talvitumisest nii mitmestki kohast selle kihina lahti löönud ja roostega asendanud ning lisaks veel ratta algupärane värviskeem mulle väga ei istunud, siis tekkis mõte see üle värvida. Peale mõnepäevast värvieemalduskeemiaga ning soodapritsiga mässamist said värvitud detailid ilusti halja metallini puhatatud. Lihvisin pinna üle ning nagu tavaliselt, valmistasin fosfaatides ette. Peale mõningat aega mõjumist, sai pind pestud, neutraliseeritud loputatud ja kuivatatud. Haljas metall oli lilusti omandanud tumehalli värvuse ning pind oli matt ja kergelt poorne, nagu fosfaaditud pind olema peakski.
Esimene üllatus tabas mind poodi külastades - Rustoleumi riiul Decoras oli praktiliselt olematuks kuivanud, aerosoolpakendis alküüdemali valik oli 3-4 tooni ainult ning sobivat krunti ka polnud. Mastoni riiulis oli valik veidi suurem ja tundus, et kõik vajalik ka olemas. Põhivärviks sai valitud pastellsinine ning alla punane sama seeria krunt. Mõlemad siis alküüdemaili põhised. Miks üldse selle kasuks autovärvi asemel otsustasin - kuna ratta kroomdetailid kõik on roostetäpilised ja kuuluks pigem mõnikümmend aastat vanema isendi külge ning uusi otsima või vanu taastama plaan hakata pole, siis tekkis mõte ka värvkattele anda kulunud ning päevi näinud välimus ning seda on emaili puhul oluliselt lihtsam saavutada, kuna kiht on õhuke ja kõva. Käid lihtsalt peene terasvilla või karukeelega üle, kõksid, siit-sealt veidi maha ja pärst tõmbad värnitsase lapiga kergelt üle ning "patina" missugune. Moodne autovärv kipub pinnalt lahkuma kildudena või siis olema liiga pehme ja kriimud ning kulunud kohad ei paista enam loomulikud.
Värvisin detailid ära, kuivatasin kuuma õhuga ära, peale nädalakest järelkuivamist täna siis teipisin pinnad ära, et teha valge värviga peale kontrastsed detailid, nii, nagu Schwinn oma kuldaegadelgi tegi. Matistasin pinna kergelt ära, vedasin disainteibi peale, lasin valge värvi selga ja... Teipi ära tõmmates irdus kilena pinnalt ka värv???
Näha on, et enamuses pole pinnale krunt absoluutselt nakkunud, ainult mõned kohad, mis eriti karedad olid, sinna on krunt õhukese kihina kinni jäänud. Kuna olen ennegi alküüdemailiga probleemideta fosfaaditud pinda värvinud ning nake on hea olnud, ei oska midagi arvata. Lihtsalt kehv värvipartii? Uute alküüdemailide puhul muudetud retsept, mis nakkevõimet oluliselt vähendanud? Mingi muu põhjus? Oskab keegi midagi arvata?
Esimene üllatus tabas mind poodi külastades - Rustoleumi riiul Decoras oli praktiliselt olematuks kuivanud, aerosoolpakendis alküüdemali valik oli 3-4 tooni ainult ning sobivat krunti ka polnud. Mastoni riiulis oli valik veidi suurem ja tundus, et kõik vajalik ka olemas. Põhivärviks sai valitud pastellsinine ning alla punane sama seeria krunt. Mõlemad siis alküüdemaili põhised. Miks üldse selle kasuks autovärvi asemel otsustasin - kuna ratta kroomdetailid kõik on roostetäpilised ja kuuluks pigem mõnikümmend aastat vanema isendi külge ning uusi otsima või vanu taastama plaan hakata pole, siis tekkis mõte ka värvkattele anda kulunud ning päevi näinud välimus ning seda on emaili puhul oluliselt lihtsam saavutada, kuna kiht on õhuke ja kõva. Käid lihtsalt peene terasvilla või karukeelega üle, kõksid, siit-sealt veidi maha ja pärst tõmbad värnitsase lapiga kergelt üle ning "patina" missugune. Moodne autovärv kipub pinnalt lahkuma kildudena või siis olema liiga pehme ja kriimud ning kulunud kohad ei paista enam loomulikud.
Värvisin detailid ära, kuivatasin kuuma õhuga ära, peale nädalakest järelkuivamist täna siis teipisin pinnad ära, et teha valge värviga peale kontrastsed detailid, nii, nagu Schwinn oma kuldaegadelgi tegi. Matistasin pinna kergelt ära, vedasin disainteibi peale, lasin valge värvi selga ja... Teipi ära tõmmates irdus kilena pinnalt ka värv???
Näha on, et enamuses pole pinnale krunt absoluutselt nakkunud, ainult mõned kohad, mis eriti karedad olid, sinna on krunt õhukese kihina kinni jäänud. Kuna olen ennegi alküüdemailiga probleemideta fosfaaditud pinda värvinud ning nake on hea olnud, ei oska midagi arvata. Lihtsalt kehv värvipartii? Uute alküüdemailide puhul muudetud retsept, mis nakkevõimet oluliselt vähendanud? Mingi muu põhjus? Oskab keegi midagi arvata?
