[41Degree]

... Puu lõhkumise energiabilanss - üks teine viis mehaanilist energiat arvutada on korrutada jõud selle juures läbitava teepikkusega. Kui kirves peab pakuga kokkupuutel arendama esimese sentimeetri jooksul "10-tonnist jõudu" ehk 100kN, et puusse tungida, kulutatakse selleks 0,01x100 000=1000 J energiat. Olgu edaspidise 30 cm läbimiseks vajalik "10kg suurust jõudu" ehk 100N, siis selleks teiseks faasiks kulub 0,3*100=30 J energiat. Kokku on paku poolekslöömiseks tarvis 1030J energiat. ...

a kui kaeme reaalset elu, siis kirves jookseb poolde pakku nigu nuga või sisse ja siis kiilub oksakohta kinni ...
Kuidas siis hoorattaga kirves töötab? Palju peab energiat olema hoorattasse salvestatud?

Aga mis jõud tekib oksakohal? 200kN? 500kN? Kulutatav energia on endiselt jõud korda teepikkus, seega kui pikalt "oks" kestab? Üks üksik koht keset pakku 5cm ulatuses või ongi pakk üks 30cm pikk "oksakoht", mis on puseriti kasvanud?

Energia arvutuse võib keerata ükskõik mis pidi, sest summa ei sõltu liidetavate järjekorrast. Võib ka nii teha, et alguses 20 cm jookseb nagu või sisse 100N-ga ja kulutame ära 0,2*100=20 J energiat, siis murrame oksakohast läbi 0,01*100 000=1000 J ning siis poolitame lõpuni 0,1*100=10 J. Kokku ikka 1030 J nende konkreetsete arvudega. Kui mõni hüdraulilise lõhkujaga mees teeks video silindri külge kruvitud manomeetrist, siis saaks need pastakast imetud arvud asendada realistlikematega

Oleneb paku pikkusest. Teoreetiriselt võiks olla min 20 000-30 000 Nm iga paku jooksva cm peale.

Ma ei taha tähte närida, aga palun selgita natuke. Nm-tes mõõdetakse momenti ehk pöördliikumist iseloomustavat suurust, cm on sirgliikumisega seotud suurus. Seega, 20-30kNm jooksva cm peale millise jõuõla otsas?