[41Degree]

Lugesin kolm korda ja proovisin kõige heasoovlikumalt aru saada, mis mõte sõnastuse taga on, aga päris kõigest ikka ei saanud. Proovin lausehaaval ette võtta ja arusaadavamalt ümber sõnastada.

Ratta mass on kineetika kepsule.

Vale, ratta hoog ehk pöörlemiskiirus annab liikumiseks vajaliku energia kepsule. Kui elekter on ära olnud ja hooratas seisab, siis ei lõhu sellega midagi, kuigi kaalu peale pannes on hooratta mass endiselt sama, mis pöörlevast peast.

Läbi mootori tulev jõud, mida on suurendatud kepsu kinnituskoha kaugemale viimisega ratta tsentrist, on ju täpselt sama jõud. Kepsu puhul ei ole aru saada kust see jõud tuleneb mis teda paku suunas lükkab.

Siin on kaks asja. Esiteks on mootorist tulev jõud (või moment) pandud kineetilise energia kujul hooratta pöörlemisse ning seda suhteliselt väikest jõudu on sinna pandud pikema aja jooksul. Hoorattast saab selle kepsumehhanismiga uuesti kätte küll, kuid kepsu kinnituskoha tsentrist kaugemale viimisega ei ole võimalik suurendada hoorattasse pandud energiat. Kui viia kinnituskoht pöörlemistsentrile lähemale, saab suurendada jõudu, aga kaotad teepikkuses, kui viia eemale saab küll kena pika käigu, aga jõudu pole enam nii palju.

Seega saab üsna arusaadavalt ka vaadelda mootori poolt antavat Nm sirgliikumisega läbi kepsu.

Võib-olla saab, aga ma pean tunnistama, et mina vist ei oska: hoorattast väljavõetavad lineaarsed njuutonid ning hooratast pidurdavad njuutonmeetrid sõltuvad jõuõlast, millega on keps mehhanismuse külge kinnitatud.

Nm on ju kiiruse ja massi otsene järglane

Kiiruse ja massi otsene "järglane" saab olla kas energia või impulss, aga ärgem seda teist siinkohal mängu võtkem Kui me vaatame pöördliikumist, siis hoorattast võetavad Nm tekivad taaskord jõuõlast ja pöördenurgast, mille jooksul massi pidurdada. Ma toon veel ühe ebatervisliku näite: keera jalgratas tagurpidi, lükka ratas kergelt keerlema ning ürita rummu juurest kodarast ratas kinni peatada. Sellele kulub näiteks veerand ringi - sõrm tekitab teatud jõu, mis väikese jõuõla korral tekitab väikesed njuutonmeetrid ning energia rattast väljavõtmiseks kulub seesama veerand tiiru. Kui nüüd korrata sama katset pöia juurest (ei tea, kas peaks traumapunkti ära helistama, et sinna hakkavad saabuma murtud sõrmeluudega automotolased?), siis sama sõrme jõu juures kulub näiteks kümme kraadi selleks, et ratas seisma panna. Kui oleks tahtnud ratast pidurdada sellesama 90 kraadi jooksul, oleks sõrme jõud pidanud olema aga 9 korda väiksem.