[41Degree]

Mul on jõhker soov sellist puulõhkujat ehitada ja ka enamus jupstükke on valmis varutud. Enamus arvutusi ma tegingi lähtuvalt Nm. Varsti hakkan asja kokku keevitama ja siis tuleb ka uus teema foorumisse. Sellest kõigest lähtuvalt ka minu praegune huvi teema vastu. 

Kuni võllide njuutoniteni, tegelikult ma viskasin need koheselt kõrvale, ning asendasin Nm süsteemiga, oli kõik lihtne ja loogiline. Siis tekkiski küsimus, et palju tegelikult 1Nm meetrise kaika otsas survet pakule tekitab versus samade arvutuste lõpptulemuse valguses näiteks hüdroga. Kas on siis 100kg?

Kui su puulõhkuja tuleb sarnase süsteemiga nagu su lingil viidatu, siis võid igasugused hooratta-arvutused ära unustada - pöörlev mass aitab juhuslikke jõukõikumisi tasandada ning ongi kõik, mootor peab lihtsalt niivõrd vägev olema, et ka lõhkumisfaas ära toita.

1000 Nm meetrise kaika otsas on 1000 N jõudu (mitte survet ), mis on u. 100 kg. Sõltumata tekitamisviisist siis, olgu see hüdrauliline, elektriline või käsivändaga

Kuna ma ei ole siiani suutnud endale selgeks teha erinevate teemade kommimist ühes teemas, siis jätkan järgmise sõnavõtuga kohe.

Klikka erinevate postituste "Vasta" erinevates tab-ides lahti, siis saad need ühte postitusse kokku kopeerida

Kepsu jõud siinkohal sõltub nii pöördenurgast kui ka võlli pöördemomendist. Pakule mõjub kepsu kaudu jõud, mis on võrdne siis F=(M/l)*sin(a) kus siis F on pakule mõjuv jõud, l on pikkus võlli tsentrist kepsusilma tsentrisse meetrites ning a on nurk horisontaalse tala ja siis hoova vahel.

Su teema pani mind mõtlema sinna suunda, et tegelikult kui reduktor tõsta kõrgemale siinist, siis muutub ju nurk, töökäik ja jõud. Ma pean selle peale vähe kukalt sügama vist. Hea point.

Kangiseadus kehtib: mida väiksemaks muutub lõppelemendi käigupikkus, seda suuremaks muutub tema poolt arendatav jõud. Viise selle saavutamiseks võib olla mitmeid, alates kepsu pikkuse lühendamisest kuni detailide erineva paigutuseni.

EDIT: kirjaviga vastavalt olli märkusele parandatud (vt 5 postitust edasi).