Citroen Berlingo, 2,0 HDI, 2000a.
#41

Esismesi pidureid puhastades/hooldades tegin roostetõrje ka ABSi hammasvööle. Tänapäeval on hammasvöö plekirõngana pressitud veoliigendi peale. Vanasti oli ta veoliigendi sisse freesitud/valatud. Olen näinud, et see plekirõngas on läbi roostetanud ja lendab veopealt maha. Sellest ka tahtmine seda õlitada.
Üldse läheb auto peale umbes 3L ML segu.

   
Vasta
#42

(08-09-2018, 23:34 PM)v6sa Kirjutas:  Ma vaatan, et Sa loodad ka multiplekseri tugevusvarule Wink

Ei looda enam midagi. Kindel värk.

   


Ülemiselt pildilt on näha massijuhtme kinnitus. Keeran sellised kohad lahti-kinni ja natuke õli ka. Tegelikult teen natuke rohkem, sest igale poole (mitte ainult elektriosa) on pandud hullult pikad poldid. Kui selline polt kunagi rooste läheb, siis lahti keerates lähebki pooleks. Paraja pikkusega polt, natuke õlitatud ka ja ikka saab lahti. Asenduspolt on originaali kõrval.

   
Vasta
#43

Kena vaadata. Tohin ma oma partneri ka su juurde tuua nädalakeseks või nii, nagu sanatooriumi Smile
Vasta
#44

Millise partneri sa siis tooksid, ma juba naa vana mees, noorega võin südamerabanduse saada ...  Wink

A no nädalaga jõuan ma mõne poldi vahetada küll.
Vasta
#45

Kere valge kui lumi, pidurituled punased kui veri, summutaja must kui eebenipuu Smile
Vasta
#46

(06-08-2018, 22:28 PM)motamees Kirjutas:  ...Praegu on mul üleval kaks küsimust. Mis kontrolllamp on temperatuuri näidiku allosas (kollane)? ...

Igastahes tänase seisuga on kollasel kontrolllambil otstarve olemas. Kui ventikas ees tuulama hakkab, siis kollane tuluke reageerib selle peale. Just ühe juhtmega sääl hakkama ei saanud. Tuluke soovis massi, aga mul oli pakkuda pluss. Üks väike vaherelee muutis asja seeditavaks.
Teine küsimus on veidike lahenenud, aga mitte mulle rahuldavalt, sest on ainult oletused.

Üks küsimus vaevab mind veel. Kas kaubikul ja mahtuniversaalil on tagasillas erineva jämusega/tugevusega torsioonid?
Vasta
#47

(16-09-2018, 23:51 PM)motamees Kirjutas:  
(06-08-2018, 22:28 PM)motamees Kirjutas:  ...Praegu on mul üleval kaks küsimust. Mis kontrolllamp on temperatuuri näidiku allosas (kollane)? ...

Igastahes tänase seisuga on kollasel kontrolllambil otstarve olemas. Kui ventikas ees tuulama hakkab, siis kollane tuluke reageerib selle peale. Just ühe juhtmega sääl hakkama ei saanud. Tuluke soovis massi, aga mul oli pakkuda pluss. Üks väike vaherelee muutis asja seeditavaks.
Teine küsimus on veidike lahenenud, aga mitte mulle rahuldavalt, sest on ainult oletused.

Üks küsimus vaevab mind veel. Kas kaubikul ja mahtuniversaalil on tagasillas erineva jämusega/tugevusega torsioonid?
Kaubikul oli mälujärgi üks nõks rohkem pinget peale keeratud (vist oli 20 kraadi).
Muidugi võin eksida enam ei mäleta täpselt.
Vasta
#48

(14-09-2018, 21:57 PM)motamees Kirjutas:  Ei looda enam midagi. Kindel värk.

Ülemiselt pildilt on näha massijuhtme kinnitus. Keeran sellised kohad lahti-kinni ja natuke õli ka. Tegelikult teen natuke rohkem, sest igale poole (mitte ainult elektriosa) on pandud hullult pikad poldid. Kui selline polt kunagi rooste läheb, siis lahti keerates lähebki pooleks. Paraja pikkusega polt, natuke õlitatud ka ja ikka saab lahti. Asenduspolt on originaali kõrval.

 Asi oleks kindel siis, kui summutusdioodidega releed tulesi lülitaks. Siis on selge et miski ei saa käru poolt elektroonikat kimbutada.
 Samas, kui käru pistikut töötavate tuledega ei ühenda ja juhtmed korras, ei tohiks ka nii midagi juhtuda.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#49

(06-08-2018, 22:49 PM)AsTroSS Kirjutas:  Kuidas juhi iste? Plekist raam on otse vastu perset?

Plekki pole kusagil. Täiesti traditsiooniline sõiduauto iste.

   

Vahetan ikka soetatud autol kunde ja juhi istmekatted/padjad omavahel ära. Nii saab juhi iste uue elu. Selle masina juhiiste oli väga viisakas. Üle 300tuhande läbisõitu ja istmekate alles täitsa terve. Isegi padjad polnud ära vajunud. Vähe on nii kvaliteetseid ismeid autodel. Seest olid raamid/vedrud ka täiesti terved.
Lahti võttes mõõtsin testriga istmesoojenduse korrasolekut. Nagu arvata, oli see katki. Tavaliselt läheb juhe katki padja keskosast kinnitõmbamise koha pealt. Nii ka siin. Katkine koht ka kohe silmaga näha (kõrbenud).
Katted olid muidugi hirmsasti mustad. Kõigepealt pesin nad fairi ja suvepesuriga kenasti läbi. Nüüdseks on paar nädalat kuivanud. Juhi iste oli ikkagi veel must. Pistsin katted peale istme osandamist veelkord pesumasinasse. Kunde iste aitas ühekordse pesemisega.
Igastahes juhi iste on nüüdseks "uus". Kunde iste tuleb veel kokku panna. Kogu sellest toimetamisest jääb järgi hunnik metallist istmekatte kinnitusi, mis asendatakse juhtme kiirkinnitustega.

   


(17-09-2018, 19:41 PM)Qunts Kirjutas:  Kaubikul oli mälujärgi üks nõks rohkem pinget peale keeratud (vist oli 20 kraadi)...
Kas keegi kinnitab või lükkab ümber selle väite?
Siis on tühjalt masina tagumik kõrgem ja koormusega ei vaju nii läbi.


(17-09-2018, 20:29 PM)Tegelane5 Kirjutas:   Asi oleks kindel siis, kui summutusdioodidega releed tulesi lülitaks...

No eks ta on Soomes ka ju 18 aastat sõitnud ja pole probleeme olnud. Nüüd ei saa käru lühis vähemasti otse elektroonika kallale. Käru pistiku ühendamist tuledega koos katsun siis vältida.
Vasta
#50

Kuskilt on mulle meelde jäänud, et kaubikuid on ka eri kandevõimega Smile

Aga vaata HMK auto kataloogi, ja sa näed, et erineva läbimõõduga torsioonid on täitsa olemas (20,5 ja 21,3mm)
https://pood.hmkauto.ee/et/search?page=2&q=torsioon

Ja kui veel tähelepanelikumalt uurida, siis pakutakse kolme eri kandevõimega sildasid:
https://pood.hmkauto.ee/et/a/remonditud-...ner-21-3mm
Vasta
#51

Citroen Berlingo.
Üks kõige kehvemaid istmeid mida olen oma töös kohanud. Need traadist kandlekeeled lähevad katki, poroloon padi on rabe ja laguneb. Istmeriie mida kasutatakse on kõige odavam  ja ei kannata enamasti ka kolme aastat kasutamist. Juhiistmel, millel on kõige suurem koormus, kulub külg auklikuks.
 Pesemisel soovitan pesuvahendiga käsipesu, ja leiget vett. Vastasel juhul pole pärast enam midagi istmele panna, sest kanga alune porolooni kiht eraldub riidest.
Hea tahtmise korral saab istmesoojendus traadi kokku joota. Tegemist sinka-vinka jooksva vasktraadiga. See tuleb piisavas ulatuses proloni seest välja puhastada ja siis jootepasta, tina ja jootekolb. Pärast kenasti liimiga omale kohale, kanga ja porolooni vahele tagasi kleepida. Kerge lõtk on vajalik, et traat väga pingule ei jääks.
 Kaablikinnitustega kinnitamine, see nagu rohkem tööeetika küsimus. Võimalusel kasuta kõige peenemaid. Pildil olevad on liig mis liig.
  Kogu see teave pärineb aastatepikkusest koostööst Eesti Postiga kes neid autosid massiliselt kasutab.
 Lohutuseks võin kinnitada, et ka teiste firmade tööautode istmed lähevad aasta- aastalt viletsamaks.
Vasta
#52

(18-09-2018, 22:12 PM)Seping Kirjutas:  Citroen Berlingo.
Üks kõige kehvemaid istmeid mida olen oma töös kohanud...
 ... ma oleks nagu teisest maailmast. - Istmed kõik terved, vedruniidid ka. Pesin istmeid survepesuriga ja teise istme katted lisaks pesumasinas. 308oookm läbisõitu ja istmekate terve, poroloonid ka. Ilmselt olen ostuga kõvasti petta saanud, spidokat on keritud, nagu Eestiski. Nad on vist paarsada tuhat juurde kruttinud, jõhkrad inimesed.

(18-09-2018, 13:13 PM)Mahno Kirjutas:  ... erineva läbimõõduga torsioonid on täitsa olemas (20,5 ja 21,3mm)...

See om hää info. Saan isegi mõõta, mis mul all on.
Vasta
#53

(18-09-2018, 22:12 PM)Seping Kirjutas:  ... See tuleb piisavas ulatuses proloni seest välja puhastada ja siis jootepasta, tina ja jootekolb...

Liikuvaid juhtmeid joota ei tohi. Jootmise äärest läheb juhe väga kergesti uuesti katki . Sama reegel kehtib ka uste/luukide katkiväntsutatud juhtmete kohta. Kui joota, siis tuleb pikem vahetükk teha ja jooteosa liikuvast kohast kaugele viia.
Vasta
#54

(18-09-2018, 13:13 PM)Mahno Kirjutas:  ... erineva läbimõõduga torsioonid on täitsa olemas (20,5 ja 21,3mm)...

Mõõtsin ära. Rõõmustasin, et näe jämemad torsioonid all. No ei saa nii häste minna, keegi ei usuks seda. Mõõtsin teist torsiooni, peenem. Kolmas ka peenem. Jäme torsioon on stabilisaator ja peenemad on vedrutamiseks.
Vasta
#55

Istme-eri.

Istmete ümbertõstmise käigus paikan ära ka istmesoojenduse. Juhi istmel on ikke niipalju hõõrutud, et soendustraat oli lausa mitmest kohast katki. Kõik muidugi sealtsamast "traadi" (katte kinnitus) alt mineku kohast. Berlingol polegi see traadist, vaid plastikust.
Igastahes, katkusin esimese raja välja.
   
Sellest oli vähe, tõmbasin ka järgneva lõigu välja. Sai juba piisavalt pikk.
   
 Nüüd võtsin oma õmblemise toru ja viisin sellega juhtmeotsad allapoole istet. Sama tegin ka teise ühendusega.
   
Põhja all tegin pehme (mitte tinutamisega) ühenduse. All on ülemineku kohal palju rahulikum olla ja seal ehk peab kauem vastu. On aga oht, et vedrud kulutavad isolatsiooni läbi.
   
Selleks panin vedrude peale põrandakatte materjali tükid. Olen neid ka ennem pannud, vedrude säästmise pärast. Selline vaibaplaat jagab koormuse kõigi vedrude vahel ühtlasemalt ära. Väga lagunenud istmetel (vedrud mitmest kohast puru) olen ka vedrusid omavahel kokku "õmmelnud". Ennem muidugi katkised kohad parandatud. Olen näinud, et osadel istmetel on tehasest juba nii tehtud. Tavaliselt on sellistel istmetel vedrud tervemad. 
   
Pealtpoolt on iste peale ümbertegemist täiesti tavaline. Juhtmeühendused aga ei lähe sealt kahe padja vahelisest "kraavist" läbi.
   
Uuesti kokku panduna näeb siis 300tuhat sõitnud juhiiste (nüüd kaardilugeja) välja selline. Pesin teda kaks korda, aga päris puhtaks ei saanudki.    
"Uus" juhi iste on oluliselt lõbusama värviga. Istme väga heast seisukorrast pimestatuna ei pannud sinna vedrude peale leevendavat vaibakihti, aga oleksin pidanud. Nüüd on hilja sellest rääkida. Eks järgmise korra panen.
   
Vasta
#56

Suured tööd hakkavad otsa saama. Edasisi asju saab jooksvalt nokitseda. 
Üks juhe oli poole panemise peal tahapoole. Võtsin siis mõned kaarevahed paljaks. Tagumine vasak nägi väga ilus välja.
   
Vasak keskmine kaarevahe (seal oleks vasakpoolne uks) oli ka ilus puhas aga seal oli veel midagi huvitavat. Mis otstarbelised need võiksid olla. 
   
Roostetõrje ei tee kunagi paha. Ka siis mette, kui auto veel roosteski pole. Topeltplekkide vahele olen ikka katsunud seda õli sättida. Täna oli kenasti ka näha, kuidas töö õnnestus.
   
Sõiduveokas on kivide vedamiseks valmis. Jah, igastahes noh...
   
Roostetõrjega seoses oli vanasti auto pidevalt natuke tolmune ja must. Õlitati tavalise õliga ja päikese käes kippus ta jälle ja jälle pragude vahelt välja ronima. Rasvane osa aga võtab kenasti tolmu külge. Tuli kunagi isa tuttav meile külla ja mainis, et mu auto on nii ilusasti must. Ta tahaks, et tema auto ka oleks selliselt must.
Tänapäeva roostetõrje õlid kuivavad ära ja mustmise oleukorda enam ei teki.
Vasta
#57

Kas Sinu kukla ja kivide vahele ikka "müür" tuleb?
Vasta
#58

No oli pisike plaan, aga siiani on maha laidetud. Ehk ikke tuleb, esialgu mette.
Vasta
#59

pane ikka müür vahele.
kui juhtub, siis on hilja kahjatseda.
ja selga lendav poolik tellis teeb palju haiget.
poolest alusest rääkimata.
Vasta
#60

Ühel Rootsist toodud sellisel pirukal oli see vahesein tehtud mingist võrgust. Vast äkki 30x30mm silmaga. Kusjuures see võrk oli jõhkralt kõva. Selles mõttes,et mitte nagu tavaline aiavõrk on.  Kärbib vähemalt lendu läinud tellise lennuvõimet natukenegi.

Kõik abistavad tegevused orkide arvukuse vähendamiseks. 4x4 ja muude vajalike autode korrastamine ning kõiksugu eriprojektid.
MTÜ Toeta Ukrainat EE522200221082095744 Swedbank`is ja märgusõnaks (Autod Viimsist rindele)
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne