Halumasinat vaja , soovitusi?
#41

Repliigi korras:  kunagi ammu sai sai proovitud (kui Eestis vineeripaku ostu veel ei olnud, kask läks suures jaos kõik paberiks) raudteejaamas kasepaberipuu hiigelvirnast saagimiseks kasepalke välja sorteerida.  Kõlas justkui hästi, virn oli hiigelsuur ja saagimiseks materjali paistis algul küll sees olema. 

AGA

tõstukiga autol on tunnihind
puidul virnas samuti
kaevad virna ümber ja siis näed, ei ilusa otsaga jupil on hiigeloksad
autojuht tahab, et keegi ikka näpuga näitaks, mis ok  ja mis mitte

Lõpuks:  sellisel tegevusel ei tulnud jumet.  Sortiment peab ikka kohe metsast sortimendina tulema.
Vasta
#42

(22-08-2018, 12:53 PM)pkmp Kirjutas:  Repliigi korras:  kunagi ammu sai sai proovitud (kui Eestis vineeripaku ostu veel ei olnud, kask läks suures jaos kõik paberiks) raudteejaamas kasepaberipuu hiigelvirnast saagimiseks kasepalke välja sorteerida.  Kõlas justkui hästi, virn oli hiigelsuur ja saagimiseks materjali paistis algul küll sees olema. 
Sortiment peab ikka kohe metsast sortimendina tulema.
Repliigile repliik vastu Wink 
Kõik õige, lihtsalt sortimendi jaosk peab kas masinamees olema EPA metsandusharidusega, ise ettevõtja jne VÕI peaks metsas kohapeal olema kohal "sortimenteerija" Big Grin 
Masinamehi koolitatakse ja täna pidid need olema juba vägagi asised tegelased koos ülitarkade aparaatidega, küsimus jääb töökäsust! Või ka ETTE puude äramärkimisest värvidega. See käib siis moodsa metsahävitus-rasketehnikaga tapatalgute kohta. Muud raided, eelkõige ainus mõistlik erametsa majandusraie elik valikraie, harvendusraie (kasvõi ülameetodil elik suurimad maha ja tarbesse) ja ka turberaie uuendamiseks, ju nii tehaksegi. 

Näiteks ma hetkel tegelengi sanglepiku harvendamisega ülameetodil, sest suurimad elik ka vanimad (70+ aastat) on enamus seest juba surnud ja elus on vaid 10% välisdiameetrist. Muidugi on "kahju" uhkeid suuri saagida aga kui ikka pooled lehed on juba puudu ja enamus oksi kuivanud, on aeg kütteks saada. Aga enne ei löö saagi sisse, kui suremise märgid on ilmsed - las imab vett ja kogub veel puumassi Big Grin Männiku poolel aga teen vastupidi ja kasvus allajääv läheb kas materjaliks või metsakuiv kütteks. Nädalavahetusel tegin kumbki päev puu ja kokku riidas 5 ruumi puid Big Grin Ehk "korralikud" sanglepad...

Jäädes nüüd aga küttepuu äri juurde, siis sellisel kombel väga rikkaks ei saa, sellega ei ela äragi... Ikka harvesteriga lageraie ja enamus jupitus-halumasinast läbi. Vaadates, kui palju on tekkinud viimastel aastatel metsakuiva igal pool (ka Nõmme metsapargid, RMK laaned, erametsad ja aiad), siis ka ainult selle välja lõikamine ja kütteks tegemine ei tasu ennast äriliselt ära. Iseendale aga küll, kui mingi ATV-laadne on olemas. 

Muuseas - kas keegi teab, saab RMK käest loa metsakuiva saagida?  Kasvõi teede ääres on sellist ohtlikku puud sitta kanti, igakord tuulega vaatad ,et kas juba kukub, kui mööda sõidad. Riigimets ja riigi kõrvalmaantee äär. Metsas sees seda enam.
Vasta
#43

(22-08-2018, 16:37 PM)PlyVal64 Kirjutas:  ...
käib siis moodsa metsahävitus-rasketehnikaga tapatalgute kohta. Muud raided, eelkõige ainus mõistlik erametsa majandusraie elik valikraie, harvendusraie (kasvõi ülameetodil elik suurimad maha ja tarbesse) ja ka turberaie uuendamiseks, ju nii tehaksegi. 
...
Muuseas - kas keegi teab, saab RMK käest loa metsakuiva saagida?  Kasvõi teede ääres on sellist ohtlikku puud sitta kanti, igakord tuulega vaatad ,et kas juba kukub, kui mööda sõidad. Riigimets ja riigi kõrvalmaantee äär. Metsas sees seda enam.

Krt, otsustage juba ära, kas metsatöö peab olema efektiivne (mis paraku tähendab masina tootlikkuse maksimeerimist) või loodussäästlik korje. Mõlemat korraga ei saa. Käsitöö on alati kallis olnud ja järjest kallimaks läheb. Toungue

RMK ametlikult koondamata materjali ei müü - ainult läbi oksjonite. Aga tasub rääkida (mitte helistada ega kirjutada!) kohaliku asjapulgaga ja siis võib juhtuda, et RMK hää meelega laseb ohtlikud puud likvideerida küsijal. Vanasti oli säärane termin, nagu ette märgitud puude isevarumine. Aga selle varjus hakkasid leidlikumad tegelema "kogemata" lageraiega. Ja see tegevus lõpetati peale seda, kui "uuriv ajakirjandus" "lokkavale korruptsioonile" tähelepanu juhtis.

Ning enne, kui hakkab hala lankide koristamise üle: minu lageraielankide koristamisest ei olnud ükski halanud teistkümnest inimesest huvitet, kuigi ise korjasin harveri järelt kahe aasta puud. Julgelt kolm korda sama palju mädaneb siiani. Ikka kallis ja kaugel ja pole seda ja ei suuda toda.... Seda enam, et kohalik küttekontor pakub päris hea hinnaga lõhutud kaupa õuele hunnikusse. Eks hinna üle winguda on ikka kergem, kui tööd teha.

Aita sant sauna ja tõsta lavale ka veel...

Aga aitab teemavälisest: täna oli juttu ühe kodanikuga, kel pisike Japa auto taga. Mudelit ei taibanud küsida. Tema tiksutab juba teistkümmend aastat suurusjärgus 50 tihu läbi ja ei kurda. Normaalne kulumine, paar hüdrovoolikut oma lollusest ja tavapärane teritamine.
Vasta
#44

500 tihu aastas polegi mingi number halumasinaga lõhkuda.
Aga see sorteerimise jutt on küll mööda. Saemees metsas sorteerib kütte ja saematerjali, aga jämeduse järgi ei hakka küll keegi sul sorteerima. Küte on 3.0 ja vineeripakk 3.10 ning saematerjal oli mu mälu järgi 3.3.
Aga mida ma oma metsas sorteerin kui puu oksad on 10cm, puu kõver kui kurat ja mädanik sees ning paljud ka lõhki kasvanud?
Ikka läheb kõik läbi halumasina. 48cm max diameeter tähendab, et peenemaid puid lõhkudes on rohkem ressurssi...ei ole otstarbekas 2 lõhkujat väikestele ja suurtele puudele vaid üks mis kõik ära lõhub või teine variant, et ostad pisikese ja odava ning suurte puudega ajad poe tagant saemehi ja lõhkujaid taga
Vasta
#45

Lp Maisalup räägib iseendale  vastu.  

Kuidas sorteerimise jutt mööda on, kui järgmises lauses ise seletad sorteerimist?  Sortimendi tegemine ongi ju sorteerimine?

Kui ma metsas koormat korjan, siis proovin laadida nii, et küttelepa jämedam ots saaks koormast maha suurema lõhkuja-masina kõrvale, peenemad teise sae ja kaikad kolmanda klotsimasina kõrvale.   Kased-lepad-saared ka igaüks eraldi. Elementaarne.

Kui on üks saag-lõhkuja, siis polegi midagi  muud teha aga mina oma 900mm kettaga 15kW mootori jõul  mõõdu poolest ainult "pooleks" lõhutavat materjali ei sae, selleks on teine ja väiksem, millega kiiremini saab.   Eks neid masinaid ole järjest juurde tehtud ja nüüd nii mitu neid on.
Vasta
#46

(23-08-2018, 06:30 AM)maisalup Kirjutas:  ...
Aga see sorteerimise jutt on küll mööda.
...
Aga mida ma oma metsas sorteerin kui puu oksad on 10cm, puu kõver kui kurat ja mädanik sees ning paljud ka lõhki kasvanud?
Ikka läheb kõik läbi halumasina. 48cm max diameeter tähendab, et peenemaid puid lõhkudes on rohkem ressurssi...ei ole otstarbekas 2 lõhkujat väikestele ja suurtele puudele vaid üks mis kõik ära lõhub või teine variant, et ostad pisikese ja odava ning suurte puudega ajad poe tagant saemehi ja lõhkujaid taga

Ühes lauses ütled, et sorteerida pole midagi ja teises räägid, kuidas ikkagi nagu kütte,materjal oleks kallimast sortimendist eraldi. Kuidas sellega siis ikkagi olema peaks? Rolleyes

Ei ole normaalne, et kõige odavamat küttehalgu tehakse kvaliteetpuust. Sad Aga meil on väga vähe normaalseid inimesi järel: ikka tahetakse kvaliteetmaterjali rämpsu hinnaga nüüd ja kohe ja täpselt siia. Ning kui seda ei saa, on kõik teised sitapead ja petturid. Toungue

Kui halumasinaga peab suutma teha suurt palki, siis selle järgi dimensioneeridki. Kergemat kaupa tehes lihtsalt töötad ebaefektiivsemalt (aga kauem, või räpakamalt).
Vasta
#47

(22-08-2018, 16:57 PM)v6sa Kirjutas:  Krt, otsustage juba ära, kas metsatöö peab olema efektiivne (mis paraku tähendab masina tootlikkuse maksimeerimist) või loodussäästlik korje. Mõlemat korraga ei saa. Käsitöö on alati kallis olnud ja järjest kallimaks läheb. Toungue

RMK ametlikult koondamata materjali ei müü - ainult läbi oksjonite. Aga tasub rääkida (mitte helistada ega kirjutada!) kohaliku asjapulgaga ja siis võib juhtuda, et RMK hää meelega laseb ohtlikud puud likvideerida küsijal. Vanasti oli säärane termin, nagu ette märgitud puude isevarumine. Aga selle varjus hakkasid leidlikumad tegelema "kogemata" lageraiega. Ja see tegevus lõpetati peale seda, kui "uuriv ajakirjandus" "lokkavale korruptsioonile" tähelepanu juhtis.

Ning enne, kui hakkab hala lankide koristamise üle: minu lageraielankide koristamisest ei olnud ükski halanud teistkümnest inimesest huvitet, kuigi ise korjasin harveri järelt kahe aasta puud. Julgelt kolm korda sama palju mädaneb siiani. Ikka kallis ja kaugel ja pole seda ja ei suuda toda.... Seda enam, et kohalik küttekontor pakub päris hea hinnaga lõhutud kaupa õuele hunnikusse. Eks hinna üle winguda on ikka kergem, kui tööd teha.

Kui Rootsi saab saemeestega asju aetud, peab seda saama ka Eestis! Harvesteril on oma koht ja töö aga et ainult sellega kõik ära lagastatakse ja siis kinnimakstud klaköörid (isegi teadlase-laadsed tegelased) kiidavad, kuidas kaitsekraavidega songermaa on "aastane mets"... Kuigi põgusal vaatlusel on ka Eestis hakanud asjad natukene paranema ja peale masinate metsaskäiku on metsa isegi alles... mis metsa nime välja kannatab.

Aga nüüd RMK: lankide koristamist saab olematu raha eest teha ja seal pidi mõnikord tõesti kütet ilmatumalt olema. See küsitav kuubi/hektari hind on ju suhteliselt olematu. Üks tuttav juba korduvalt seda teinud, siinsamas Harutee lähistel, et oleks Sauele hea lähedal sõduka sabas vedada. Samas meite juures Noarootsis tehti lageraie langid piinlikult puhtaks, ei jäänud sinna mingit kütepuud maha. Mõned kännud võiks ju madalaks lasta jms (90 eur/Ha aga ei ole seal kindlasti väärt) aga oli ka ilus, kõrge ja alt puhas männik! Ja seemnepuud on veel püsti, mis on ju ebatavaline enamuse teiste lankidega võrreldes! Käib torm üle, "kõik 5 metsa moodustanud puud" on pikali - see ongi ju küte! 
Raidmed ja kännud 30 päeva jooksul peale metsamõrva on selge; lihtsalt metsakuiv ja ohtlik metsakuiv, murdunud seemnepuud jms on teine teema.
Vasta
#48

(23-08-2018, 13:20 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Mõned kännud võiks ju madalaks lasta jms (90 eur/Ha aga ei ole seal kindlasti väärt)

Minu arust on see hind selline, et jumala pärast kellelgi ei tekkiks soov taolist võimalust kasutada. Minna kuhugile kaugele rookima kellegi jäänuseid ja maksta selle eest kulla hinda on ikka üle mõistuse. Sae neid liivaseid kände, korja mullaseid oksi ja tükelda seda sitta mis isegi hakkeks ei kõlvanud. Kette peab vist seljakotiga kaasas tassima. Siis vea see praht kuhugile kus su käru on. Sellise tegevuse jaoks, sellise raha eest, peab ikka jube tahtmine olema. Ehe näide näilisest hoolimisest. Näete, me ju lubame ja võimaldame, samas...

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#49

Olge nüüd head ja lugege oma postitused uuesti üle. Te ikka ise ka aru saate, millist jama kirjutate? Mitte ainult seepärast, et panete teemast kõrge kaarega mööda. Tasuks ikka linke ka avada ning mõttega lugeda enne, kui paukuma hakata.

Aga paneme offtopikuna edasi, kuniks moderaatorid võimaldavad. Big Grin

3x € küttepuuruum on palju. Ostjale, no arusaadav, kesseloll ikka maksab. Aga 6,50 € TIHU (tihu, mitte ruum!) ei lähe ka mitte - olla kulla hind. Kännupakkude kõrgem hind on arusaadav, aga 9,90 on siiski päris palju väiksem, kui "küttepuupetturite" 3x € ruum. Jäme jama küll, et tuleb selg prügiseks ja nahk higiseks ajada, eksole. Vat keegi teine peaks selle töö ära tegema, soovitavalt vukksaega ja nii, et metsast võtmine üldse silma ei paistaks.

On täiesti arusaamatu, miks annab RMK üldse mingid hektarinumbrid, kui iga langi saagis on erinev. Inimesed loevad ja saavad rabanduse ise mõtlemata, mida need numbrid tegelikult tähendavad. Või õigupoolest, ei tähenda. Anda puidu kogust hektaril eurodes on sama, kui mõõta õlle kogust pakendile kulunud alumiiniumi kilodega täpsustamata, millisest taarast käib jutt.

Samuti on nii tore lugeda inimeste arvamusi metsa mõrvamise ja risustamise teemal. Enamus vist ei anna endale aru, et täna 80-aastane kuusemets ei ole saja aasta pärast mitte 180-aastane mets, vaid umbes 60-aastane segapuupadrik, kui lasta loodusel omasoodu tegutseda. Inimesed vist sooviks hetkeolukorra peatumist. Et nende seenemets oleks ajast aega just selline, "õige seenemets" ja taretagune laanekuusik säiliks just sellisena - taretaguse laanekuusikuna. Paraku on loodusel oma ringkäik ja iga aastaga sureb osa metsast, et teha ruumi uuele põlvele. Isegi siis, kui me lõpetame Eestis metsaraie täielikult, ei ole 20 aasta pärast metsad samad, nagu need on täna.

Palun minust mitte valesti aru saada - ma ei õigusta kümnete hektarite suurusi lageraielanke, kust on iga hinna eest läbi muda pressides toodud välja parima hinnaga kolmandik, ning ülejäänud kaks kolmandikku lihtsalt mudasse trambitud. Aga loopida rasvaseid väiteid lageraie vastu ning järgmises lauses põhjata puidu kõrget hinda on lihtsalt tarkuse puudus. Masinatega tehtava lageraie ainus põhjus on majanduslik efektiivsus. Nii saadakse madalaim tihuhind. Kui see nii ei oleks, siis keegi neid tülikaid monstrumeid ka ei kasutaks. Kes kahtleb, tehku paar nädalat metsas sortimenti käsiriistadega - räägime siis uuesti. Toungue
Vello Tamm Juurus annab hea meelega soovijale võimaluse praktiseerida koos temaga loodussäästlikku metsandust, soovi korral lausa vukksaega. Huvitaval kombel ei ole viie aasta jooksul järgijaid tekkinud, kes hoburakendiga puid välja veaks...

Teine teema on masinatega tehtava raie pöördumatu kahju loodusele. Kes on vähegi võtnud vaevaks kummarduda eelmise aasta langil uurima harverijälge, see on seal märganud usinat elutegevust. Ei ole ükski lank elutu tühermaa. Putukad, seened, loomad ja linnud näikse leidma endale sealt piisavalt eluruumi. Seitse aastat peale lageraiet on langil põlvekõrgune järelkasv ka puukoolides poputatud põdramaiust maase pistmatagi. Viisteist aastat hiljem on paras aeg teha esimene ring sae või kiiniga, valimaks välja sellele kohale paslikumad puud. Et viiekümne aasta pärast kasvaks seal säärane mets, mida linnamees tahaks tulla nautima (ning selle käigus pasandada maha kõrget haritust näitavad loodus-ja tervisesäästlike suupistete pakendid) ning trampida maha värskelt valguse kätte jõudnud teise rinde puukesed. Ikkagi igaüheõigus ja las mats koristab oma maad, temal ju kohustus!

Harveritöö peamine kahju seisneb õrnhingede vaate rikkumises. Toungue Ning sitema sammuga seenelised kipuvad ka jälge kinni jääma. Küttepuuhinda toob harveriga tehtud lageraie ainult allapoole. Ning harveri lõuast mureta läbi mahtunud notid lähevad ka läbi halumasina probleemideta. Mis harveri lõugu kinni jääb, tekitab probleeme ka halumasinas.

Õli- ja kütuselekked on iseasi, aga neid vist eriti palju juhtuda ei lasta, kuna need löövad valustasti ka rahakoti pihta. Lööb ju keskmine harver mõnisada liitirt minutis@210 bar ja vastusurveta kolmekordse mahu. Ehk kümnekonna sekundiga on pooletollisest katkenud voolikust välja pursanud liitrit 50 õli. Enamasti biolagunevat, aga tänasel säästuajal mitte alati enam. Aga tõenäoliselt lekib ka praegu kusagil miski Sad, sedapalju rohkelt on maailmas metsamasinaid töös.
Vasta
#50

(23-08-2018, 17:09 PM)v6sa Kirjutas:  Aga paneme offtopikuna edasi, kuniks moderaatorid võimaldavad. Big Grin

3x € küttepuuruum on palju. Ostjale, no arusaadav, kesseloll ikka maksab. Aga 6,50 € TIHU (tihu, mitte ruum!) ei lähe ka mitte - olla kulla hind. Kännupakkude kõrgem hind on arusaadav, aga 9,90 on siiski päris palju väiksem, kui "küttepuupetturite" 3x € ruum. Jäme jama küll, et tuleb selg prügiseks ja nahk higiseks ajada, eksole. Vat keegi teine peaks selle töö ära tegema, soovitavalt vukksaega ja nii, et metsast võtmine üldse silma ei paistaks.

Aru ma ei mõista, kas su meelest on siis ok hinnaga tegemist? Oled sa lageraie langilt teinud endale puitu kunagi? Peaks nagu olema ju. Proovi näiteks 50 kuuse kändu lühemaks saagida mis harvester on maha jätnud, nii maaga tasa ikka. lõika ja laasi seda pahna, millel masinad on liiva ja muda täis tampinud. Pane see töö ja vaev selle prahi koristamiseks kokku, liida sinna kõik muud kulud, ka transa kuhugile kaugele. Sellise jura eest peaks RMK peale maksma aga mitte raha küsima. Küsimus ei ole siin ju laiskuses või  kurat teab milles. See lihtsalt ei tasu ennast ära.

RMK lageraielankidelt saab kütteks puitu varuda ka raidmete ja kännupakkudena. Raidmed on raiesmikul maas olevad oksad ja tüve osad, kännupakud on kändude madalamaks saagimisel saadav puit.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#51

Ei, lgp mina ei räägi endale vastu. See et teie vaatate vägevaid palgivirnasid, ei tähenda see seda, et seal on palgid. Palgil on nõuded ja kui neile ei vasta on paber või küte. Kui puu diameeter on 30cm ja üle ei tähenda veel seda et see palk on....
Ma olen ise raietööline olnud ma tean seda. Mulle maksti lisa boonust kui suutsin prognoositud sortimendist rohkem palki või pakku lõigata ning kui peremees arvas, et minu töö polnud piisavalt ehvektiivne ja liigapalju pakku kütteks tegin, siis võeti palgast maha. Pole seal midagi, et kõik puha küte...
Vasta
#52

(23-08-2018, 18:54 PM)viplala Kirjutas:  Aru ma ei mõista, kas su meelest on siis ok hinnaga tegemist? Oled sa lageraie langilt teinud endale puitu kunagi? Peaks nagu olema ju. Proovi näiteks 50 kuuse kändu lühemaks saagida mis harvester on maha jätnud, nii maaga tasa ikka. lõika ja laasi seda pahna, millel masinad on liiva ja muda täis tampinud. Pane see töö ja vaev selle prahi koristamiseks kokku, liida sinna kõik muud kulud, ka transa kuhugile kaugele. Sellise jura eest peaks RMK peale maksma aga mitte raha küsima. Küsimus ei ole siin ju laiskuses või  kurat teab milles. See lihtsalt ei tasu ennast ära.

RMK lageraielankidelt saab kütteks puitu varuda ka raidmete ja kännupakkudena. Raidmed on raiesmikul maas olevad oksad ja tüve osad, kännupakud on kändude madalamaks saagimisel saadav puit.

Pakun välja, et see näide kõigi lankide kohta ei kehti. Lanke ja ka mehi kes selle langi tegid on erinevaid. Nõudmised kvaliteedile samuti meeste lõikes erinevad. Endise metsamehena vaatan vahel neid raiesmikke sellise pilguga nagu 30 aastat tagasi sai vaadatud. On kenasid raiesmikke ja on lausa lahinguvälju meenutavaid lagendikke.
On lanke mis on nii kenasti puhtaks tehtud nagu oleks luuaga pühitud samas mõne langi peal on tunne, et pool materjali on jäänud maha vedelema.
Mõnel langil tõesti ei tasu järelkoristus ära kuid on ka lanke kus võib hea meelega isevarujat mängida.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#53

(23-08-2018, 17:09 PM)v6sa Kirjutas:  Teine teema on masinatega tehtava raie pöördumatu kahju loodusele. Kes on vähegi võtnud vaevaks kummarduda eelmise aasta langil uurima harverijälge, see on seal märganud usinat elutegevust. Ei ole ükski lank elutu tühermaa. Putukad, seened, loomad ja linnud näikse leidma endale sealt piisavalt eluruumi. Seitse aastat peale lageraiet on langil põlvekõrgune järelkasv ka puukoolides poputatud põdramaiust maase pistmatagi. Viisteist aastat hiljem on paras aeg teha esimene ring sae või kiiniga, valimaks välja sellele kohale paslikumad puud. Et viiekümne aasta pärast kasvaks seal säärane mets, mida linnamees tahaks tulla nautima (ning selle käigus pasandada maha kõrget haritust näitavad loodus-ja tervisesäästlike suupistete pakendid) ning trampida maha värskelt valguse kätte jõudnud teise rinde puukesed. Ikkagi igaüheõigus ja las mats koristab oma maad, temal ju kohustus!

Harveritöö peamine kahju seisneb õrnhingede vaate rikkumises. Toungue Ning sitema sammuga seenelised kipuvad ka jälge kinni jääma. Küttepuuhinda toob harveriga tehtud lageraie ainult allapoole. Ning harveri lõuast mureta läbi mahtunud notid lähevad ka läbi halumasina probleemideta. Mis harveri lõugu kinni jääb, tekitab probleeme ka halumasinas.

Ma täpsustaks ühtteist siiski. Väga oluline jäi mainimata - metsa uuendamine ei koosne ainult raidest! Kahju loodusele ei tulene ainult masinate ratastest maha jäävatest jälgedest. Kui suurte puudega mets maha võetakse, hävineb ka muu kooslus, mis sellises metsas on. Loomulikult elavad kõiksugu sitikad ja muud olevused edasi, aga mitte enam need, kes küpses metsas! Mets ei ole ainult puud.

On näiteks kaks lanki, otsene raide kvaliteet mõlemal hea. Ühel on tehtud väga korralikult taimede istutamine ning kaevatud kraave. Sõnaga tehtud jätkusuutlikku metsamajandust. Teine on jäetud iseenda hooleks. Esimesel langil läheb koosluse taastumine kiiremini kui teisel. Suhteliselt kiire võit tuleb istutatud puudest, aga ka targalt tehtud maaparandusest. Teisel langil tõepoolest võib 15a möödudes midagi metsa moodi alles kasvama hakata. See kooslus, mis metsas enne raiet oli, on mõlemal juhul paljudeks aastakümneteks ikkagi pöördumatult hävinud. Rääkimata, et teisel langil ise peale kasvav mets on nii liigiliselt kui vanuseliselt koosluselt ebaühtlane.

Metsa majandada on vaja, see on selge. Tagada tuleb ka efektiivsus. Seega kui metsauuendust tehakse vastutustundlikult, st lageraiutakse küpset metsa ning tagatakse hilisem taastumine, siis pole asja käigul viga. Küll aga on jama see, kui efektiivsuse ettekäändel brutaalselt lageraiutakse üksikuid küpseid ning enamus paari vaksa jämuseid palke ning jäetakse lank pärast sinnapaika. Arusaadav - sitast metsast tuleb tulu nagunii vähe, jama siis veel istutuse ja muuga. Tekkivat kahju metsale saaks aga oluliselt vähendada valikraidega. St küpsed puud ja läbu välja ning perspektiivsed jäägu kasvama ning seemendama. Niimoodi võidaks konkreetne mets oma arengus vähemalt 15a, lisaks saab kooslus tervikuna vähem kahjustatud. See aga on raha või õigemini perspektiivitundeta ahnuse küsimus. Protest käib lolli ahnitsemise vastu.
Vasta
#54

(24-08-2018, 10:36 AM)Envir Kirjutas:  Metsa majandada on vaja, see on selge. Tagada tuleb ka efektiivsus. Seega kui metsauuendust tehakse vastutustundlikult, st lageraiutakse küpset metsa ning tagatakse hilisem taastumine, siis pole asja käigul viga. Küll aga on jama see, kui efektiivsuse ettekäändel brutaalselt lageraiutakse üksikuid küpseid ning enamus paari vaksa jämuseid palke ning jäetakse lank pärast sinnapaika. Arusaadav - sitast metsast tuleb tulu nagunii vähe, jama siis veel istutuse ja muuga. Tekkivat kahju metsale saaks aga oluliselt vähendada valikraidega. St küpsed puud ja läbu välja ning perspektiivsed jäägu kasvama ning seemendama. Niimoodi võidaks konkreetne mets oma arengus vähemalt 15a, lisaks saab kooslus tervikuna vähem kahjustatud. See aga on raha või õigemini perspektiivitundeta ahnuse küsimus. Protest käib lolli ahnitsemise vastu.

Jess, jess, jess, jess!!! 

Mingid seened ja putukad ei mängi mingit rolli: kõrgemad eluvormid ja nende liigirikkus/tihedus pindalaühikul on oluline! Seened ja putukad koos vetikatega on IGAL JUHUL igal pool olemas, nendest ei saa lahti ei tule ega tuumasõjaga ka.  Õigemini saab - hetkeks!
Aga nüüd kõigi teiste loomaliikudega, eelkõige lindudega, on absoluutselt teine teema. Olete tähele pannud, kui olematuks on paari aastaga muutunud Eestis linnurikkus??? On lõputult kurge, keda tuleks hakata teadlikult hävitama elik arvukust piirama, on luike, keda tuleks hakata küttima (sigahea liha, "valge hani" aga liha on rohkem!) ja sisi on suur tühjus! Kevadine-sügisene ülerändaja pole oluline, oluline on meie OMA metsalind. Aga pole metsa, pole putukat, pole linde.... Jah, ilmastikul on suur roll aga seda pigem pääsukeste poolelt. Teisi sääsepuudus nii suurelt ei puuduta. Aga puudutab metsastalvitujaid! Nii vaikset kevadet ma oma 45 mäletatava kevadega ei tea.... seda nii kodus Nõmmel kui Noarootsis. Ja ka Järvamaal oli arutult vaikne...

Ja meil siin on ju park- ja rabametsad alles, alles on ka suurem enamus meie ümbruskonna metsad Einbis. Need 3 lageraiet on pigem hea - saab maasikat ja vaarikat Big Grin 
Aga üldine lindude kadumine on jõhker. Esimesena kadusid muidugi loomakasvatuse lõppemisega randtiirud ja muud rannaniitude maaspesitsejad koos punaseraamatu käpalistega. Siis kadus sitasitikas. Nüüd on kadunud juba ka värvulised koos metsseaga. Küll on tagasi tulnud metsjänes. Linavästrik ja tihane on ka alles, elasid seinasees sõbralikult naabritena ja kasvatasid järeltulijaid. Nugise sitta on ka metsas. Suures piires kõik. Aga kala on meres tagasi!
Vasta
#55

Kui tagasi tulla küttepuude tegemise seadmestiku juurde, siis tingimusel et omal metsa pole ja puit ostetakse tihuhinnaga sisse peab 3m puu halgudeks muutumine käima nõnda, et üks töömees saab sellega hakkama.
Puud peavad olema estakaadi peal, kust tööline sätib need etteande konveierile et halumasin saaks töötada vähemalt 15 minutit omapead.
Selle ajaga laob töömees puud konteinerisse ja sätib uue portsu puid ettesöötjale valmis.
Kui aga kaks inimest peavad töötama ühe masinaga kaob majanduslik mõte ära sest inimesele kes suudab sellise tehnikaga töötada peab maksma palka vähemalt 1000 eur. See tähendab aga et kulu tööjõule on kuus vähemalt 1400 eur.
Võttes tööle aga paar odavat meest, kes teevad kahekesi selle töö ära oleks tööjõukulu ikkagi suurem.
Lõikamine peaks kindlasti käima kettaga sest kette kulub palju, vahetus võtab aega ja lisaks kulub palju ketiõli.
Kindlasti on vajalik tõstuk, millega puualuseid liigutada ja muid tõsteid teha.
Vasta
#56

Teatud jämedusega puid saab ikka väga kiiresti mõõtu lasta.

https://www.youtube.com/watch?v=_ORDJ-7dZG8


Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#57

(24-08-2018, 13:33 PM)viplala Kirjutas:  Teatud jämedusega puid saab ikka väga kiiresti mõõtu lasta.

Omatarbeks puid teha sobiks selline asi hästi, kuid raha teenimise mõttes pole kiirus tähtis vaid see, et see mees ei peaks masina taga puid ette söötma vaid saaks sel ajal neid puid riita panna kui masin töötab.
See võtab küll teoorias tootlikkust maha kuid kogemus näitab et päeva lõpus on rohkem puid valmis tehtud kui tehes suured kuhjad ja pärast riita ladudes.
Omatarbeks jällegi sobib selline lahendus kui näiteks perega laotakse pärast riita on see odav lahendus sest pole vaja kette ja õli ning saage teritada.
Analüüsime näiteks selle masina tööd näitlikustamise mõttes.



https://www.youtube.com/watch?v=OPjjcNfcSnE
Esiteks juba etteanderenni pikendus peaks olema lindi mitte rullidega sest sinna jääb puu oksipidi kinni raami taha.
Teiseks kukub puu lõhkuja renni risti sest tugi puu all ei suuda lahendada probleemi kui viimane jupp jääb pikem ja seda otsa ei saa maha lõigata sest puud ei hoita üleval.
Selline olukord saab potentsiaalselt tekkida iga viimase pakuga.
Eelkõige aga on töömees hõivatud masina juhtimisega selle asemel et minna ja võtta järgmine puu sel ajal kui masin lõikab.
Näitlikustamiseks ka teine masin mis teeb puu automaatselt ära ja töömees saab sel ajal minna uue puu peale tõsta ja ka mõne puu riita panna.



https://www.youtube.com/watch?v=j9_K-L5AyTY
Lisades siia juurde veel sorteeri, töötab masin piisavalt kaua omapead et tööline jõuaks puid riita panna ja muid abitegevusi teha.



https://www.youtube.com/watch?v=jJryEZZBY30
Loomulikult pole see nii roosiline sest erroreid tuleb tuleb kindlasti ka siin sisse sest küttepuu pole kindla kuju ja mõõduga asi.
Siiski võimaldab see tööjõukulult olulist kokkuhoidu mille arvel saab osta kallima seadme ja sinna taha korraliku mehe palgata kes teeb ära 5 poetagant leitud joodiku töö ning kelle peale võib olla kindel et ta on tööl kui teda vaja on ka kohe peale palgapäeva.
Vasta
#58

Ausalt öeldes, kui rahad taga oleks sellise tööga, konstruiks juba aparaadi mis suudaks liinil jooksvad puud korraga tükeldada ning lõhkuda, nii umbes 6jm peal kiirusega nii 12-18jm/min. sealt tuleks nii kiirus kui kokkuhoid. Üks vennike opereeriks ja üks paigutaks tõstukiga puid liinile. Tulemuseks võiks olla sadu ruume päevas. see mis sealt edasi, kas kottidesse, riita või puiste, oleks juba muu teema.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#59

Kas keegi selgitaks mulle lollile, et milleks on vaja puid LADUDA? Ma olen viimastel aastakümnetel teinud mõned ümmargused riidad, seda kah rohkem stiili pärast kui vajadusest. Puiste kuivab hõredas kuuris paremini kui riit ja õueriidast kuuri ja uuesti riita paistab minusuguse diletandi silmis ikka rämeda raiskamisena, just inimtööjõu kasutamise vaatevinklist. Mul jah rohkem ehitusprahti kütteks aga kõik ümarik on alati läind samasse kuhja vbolla natuke koorides saekettaga ja ma tõesti pole märganud, et mõni neist kaminas keeks....
Kundele saab puistet müüa kaalu ja niiskusmõõdiku abiga. Miks te raiskate oma elu puude ladumisele?

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#60

(24-08-2018, 23:12 PM)Marko Kirjutas:  Kas keegi selgitaks mulle lollile, et milleks on vaja puid LADUDA?

Müügiga tegeledes ja nagu siin ennist vist Ply mainis, siis on vaja. Mugavus kliendile maksab kliendile. Ja on ka teine külg ladumisel. Saad paljude/mõnede klientide usalduse kui kasti on laotud. Aga see juba muu psüh teema.

[Pilt: 12979606_2.jpg]

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne