Roostes metallipinna töötlemine ?
#1

Lappasin vanad teemad läbi, kus on rooste eemaldamisest juttu olnud, aga kuna aeg on vahepeal kõvasti edasi läinud siis uuendaks teemat.
Kuidas käituda pindadega kuhu roostele terasharjaga ligi ei pääse või kui siis ainult osaliselt. Liivapritsi olen välistanud kuna Nissani plekk on juba sündides nii õhuke, et selle lainesse ajamise riski ei võtaks. Kere üldine seis on tegelikult väga hea, aga paar probleemset kohta siiski on. Nähtavale jäävatest pindadest lanzeronid umbes  1/5 ulatuses ja poolraam.   


Ise olen plaaninud: 
1. terasharjaga puhtaks nii palju kui vähegi saab, 
2. siis roostemuundur Florin RS ;
https://puhastusained.eu/e-pood/roostemu...florin-rs/

aga kuidas edasi ? Kas roostemuunduri peale võib panna epokrunti või panna hoopis kahekomponentne happekrunt ? 

Või on vanadel kaladel mingi kolmas moodus olukorra lahendamiseks ? 
Allpool pilt kojameeste alusest veerennist, kuhu on päris lootusetu sisse pugeda, aga see ka kõige hullem koht. Auku kusagil sees ei ole, ilus ühtlane roostes pind Smile

   

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, E21 320/6 
Vasta
#2

Hapekas käib ikka otse puhtale metallile, kui muundur vahel, siis pole temast mingit tolku.
Ja tänapäevased epokrundid sisaldavad juba ise kõiki vajalikke aineid. 
Ja eks nii käibki, et enam vähem lajtine rooste maha kraapida, kui just kogu seda kremplit lahti ei viitsi lõigata.

Pärast peab lihtsalt 100% veenduma, et vee äravooluavad ikka töötavad, seal on varem bassein tekkinud ja sellepärast ka rooste.

Kas mingit vanakoolimat muundurit pole enam saada? See on kuidagi jube hüper-super vegan ja kui sisse kogemata juua, siis vast inimeselegi kahjutu... Toungue (taimeekstrakt???)

.
Vasta
#3

(26-08-2018, 10:02 AM)stihl Kirjutas:  Hapekas käib ikka otse puhtale metallile, kui muundur vahel, siis pole temast mingit tolku.
Ja tänapäevased epokrundid sisaldavad juba ise kõiki vajalikke aineid. 
Ja eks nii käibki, et enam vähem lajtine rooste maha kraapida, kui just kogu seda kremplit lahti ei viitsi lõigata.

Pärast peab lihtsalt 100% veenduma, et vee äravooluavad ikka töötavad, seal on varem bassein tekkinud ja sellepärast ka rooste.

Kas mingit vanakoolimat muundurit pole enam saada? See on kuidagi jube hüper-super vegan ja kui sisse kogemata juua, siis vast inimeselegi kahjutu... Toungue (taimeekstrakt???)

.

Sain ma nüüd õigesti aru: roostest puhtaks nii palju kui saab, siis roostemuundur ja siis epokrunt ?

Millist muundurit kasutada? sisse ei joo ja peale ei hammusta Wink nii et võib see kangemat sorti olla vabalt..

Hetkel paistab, et värvida saab alles detsembris, kas ainult epokrundi all võib (garaazis) nii pikalt värvi oodata?

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, E21 320/6 
Vasta
#4

Kui on oht liivapritsiga plekile haiget teha siis võib proovida ka soodapritsi.

Otsin infot Brennabor väikemootorrataste kohta.
Vasta
#5

Sooda ei tee roostele midagi, saage ükskord aru. 

Kui miskit veel soovitada, siis selline väike liivaprits...

[Pilt: Vaike_prits.jpg]

...ei tee plekile midagi.
Aga see tahab samuti päris suurt kompressorit ja muidugi pritsi ennast. 
PLUSS korralikku liiva, see K-Rauta peenike liiv ei sobi.
Kui mõned kohad vaid teha, siis need liivahanged saab kokku korjatud küll, ta ei kasuta mingeid tonne.

Epokrundiga katavad laisemad maalrid ka B-osa plekkide pulbervärvi (või mis iganes saast seal peal on) ja nö. hermetiseerivad detaili.
Kärab küll.

.
Vasta
#6

Kui epot palju panna siis pärast ei karesta seda enam. Epot on mõistlik kasutada kas :õhukese kihina (eeldab peale korralikku kuivamist karestamist), või kanda peale 1-2 h ootamist pinnavärv ehk märg märjale tehnika.
Vasta
#7

Mis nimelist roostemuundurit "vanad kalad" kasutavad ?

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, E21 320/6 
Vasta
#8

(26-08-2018, 19:00 PM)Dexter Kirjutas:  Kui epot palju panna siis pärast ei karesta seda enam. Epot on mõistlik kasutada kas :õhukese kihina (eeldab peale korralikku kuivamist karestamist), või kanda peale 1-2 h ootamist pinnavärv ehk märg märjale tehnika.

Mis selle EPO karestamist segab?
Vasta
#9

(27-08-2018, 08:42 AM)qwerty009 Kirjutas:  
(26-08-2018, 19:00 PM)Dexter Kirjutas:  Kui epot palju panna siis pärast ei karesta seda enam. Epot on mõistlik kasutada kas :õhukese kihina (eeldab peale korralikku kuivamist karestamist), või kanda peale 1-2 h ootamist pinnavärv ehk märg märjale tehnika.

Mis selle EPO karestamist segab?

Ei kipu ära kuivama. Või õigemini öeldes võtab kuivamine üüratu aja. 

Roostemuunduritest on testimese käigus sõelale jäänud sihuke toode: 
https://www.autokaubad24.ee/et/tooted/ma...esto-250ml 
Fosforhapet ei sisalda. Seega on eelkõnelejate kõnepruuki kasutades "veegan". Aga toimib heasti. 
Mainit Presto roostemuundurit turustatakse ka sprei-kujul. Seda pole vaja osta.
Vasta
#10

* Ei kipu ära kuivama. Või õigemini öeldes võtab kuivamine üüratu aja. * 

 EPO ei kuivagi, vaid polümeriseerub. Kõvendit tuleb õigesti panna ja töötemperatuur  - toatemperatuur või kõrgem. Karestamine ei ole probleem.
Vasta
#11

EPO ga jah peab õigesti ümber käima. Siis on ta väga hea abiline kuna sisaldab endas ka roostetamise vastaseid aineid. Aga kui kõvendiga eksid(eriti vähemuse poole) saab jah nalja. Eriti kui oled peale tuisanud väga paksu kihi seda. Eks erinevatel tootjatel on ka tiba erinev see asi. Nagu eelpoolgi mainiti siis temperatuur peaks olema 20+
Kui teha nii nagu peab/vaja,siis pole midagi hullu karestamisel.
Vasta
#12

Plaanisin kasutada epo krundina sellist toodet:
http://www.xn--autovrvid-z2a.ee/brunox-r...l)&kat=124

siin pole ise midagi doseerida. 
Kusjuures jutu järgi justkui ei peakski roostemuundurit enne kasutama.
Oskab keegi seda kiita - laita ?

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, E21 320/6 
Vasta
#13

(29-08-2018, 23:06 PM)spitfire Kirjutas:  Plaanisin kasutada epo krundina sellist toodet:
http://www.xn--autovrvid-z2a.ee/brunox-r...l)&kat=124

siin pole ise midagi doseerida. 
Kusjuures jutu järgi justkui ei peakski roostemuundurit enne kasutama.
Oskab keegi seda kiita - laita ?

Mulle tuttav maaler väga kiitis seda, kasutasin ka isuzu põhja all. Lahtine rooste maha ja brunox otsa. Väljaspool läks muidugi veel mastiks kõige peale. Tundub, et sinna ta pole päris õige või sai teda vähe, igatahes paaris kohas on kerge roostekuma nagu näha alt.

Salongis seespool aga toimib hästi. Vahepeal olid põrandavaibad päris märjad, aga plekile pole jälgegi tekkinud, täpselt sama pilt nagu talvel oli. Nii et otsese soola ja sodi eest kaitstud piirkondadesse julgen soovitada.
Vasta
#14

(29-08-2018, 23:33 PM)zazik Kirjutas:  
(29-08-2018, 23:06 PM)spitfire Kirjutas:  Plaanisin kasutada epo krundina sellist toodet:
http://www.xn--autovrvid-z2a.ee/brunox-r...l)&kat=124

siin pole ise midagi doseerida. 
Kusjuures jutu järgi justkui ei peakski roostemuundurit enne kasutama.
Oskab keegi seda kiita - laita ?

Mulle tuttav maaler väga kiitis seda, kasutasin ka isuzu põhja all. Lahtine rooste maha ja brunox otsa. Väljaspool läks muidugi veel mastiks kõige peale. Tundub, et sinna ta pole päris õige või sai teda vähe, igatahes paaris kohas on kerge roostekuma nagu näha alt.

Salongis seespool aga toimib hästi. Vahepeal olid põrandavaibad päris märjad, aga plekile pole jälgegi tekkinud, täpselt sama pilt nagu talvel oli. Nii et otsese soola ja sodi eest kaitstud piirkondadesse julgen soovitada.

Vaatasin mida teised foorumid selle toote kohta on kirjutanud. Sama toode on nii spray pudelis kui ka pintsliga toimetamiseks. Seal soovitati just seda pintsliga varianti, ilmselt pintsliga saab lihtsalt paksema kihi. Kuigi seda reklaamitakse kui epo krunti , tundub mulle tema käitumine pigem roostemuunduri laadne. Kui midagi paremat ei leia, siis raskesti ligi pääsetavad kohad nagu uste sisemus (mis näeb välja sama rebane seest kui ülemisel pildil) katan ilmselt selle Epoxy Brunoxiga.

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, E21 320/6 
Vasta
#15

See on ühe komponentne EPO. Omadustelt (peal püsivus ja kaitsevõime) nõrgem kui 2 komponentne nagu nendega ikka. Samas kindlasti parem kui mitte midagi. Korralikult mitu kinti peale ja toimib. Me kasutame ka 1K EPO-t näiteks väiksemate läbilihvi kohtade peal,et mitte otse metallile materjale kanda. 
Kui omale teed,siis katsu ikka võimalikult puhtaks saada alt. Ja roostemuunduriga soovitaks ikka üle pintseldada korra. Pärast lahustiga puhtaks ja krunt peale.

Näide elust ka: Ehituse käigus lasin enamus konstruktsioonist mis nii öelda kas maa sisse või kohe betooni peale jäi üle
2K EPO-ga. Mingi hetk sai muudatusi tehtud ning laiskusest teised osad lastud üle 1K EPO-ga. Mõlemast nelikanttorust sai mingid üleliigsed otsad ära lõigatud ja õue jalust ära visatud. Oli vast eelmise aasta septemberi lõpp. Nüüd juulis viisin vanarauda sodi ära ja jäid need krunditud jupid silma. 1K EPO-ga jupil oli näha,et mõnest kohast juba kisub pruunikaks. 2K EPO-ga veel midagi näha polnud. Jupid vedelesid siis kogu sügise vihmade käes ja talvel lume all ning kevadel sulasid vaikselt välja Smile
Vasta
#16

Ega siin muu ei aita, kui plekid lahti puurida ja roostest ilusti puhastada ning värvida Smile

6xOpel 3xChevrolet
Vasta
#17

Tervist.

 Mille poolest see va ortofosforhape  mittesoovitav on , mingi keskkonnamõju , või kehv resultaat tulemuseks ?
Vasta
#18

(04-09-2018, 17:56 PM)edvard Kirjutas:  Tervist.

 Mille poolest see va ortofosforhape  mittesoovitav on , mingi keskkonnamõju , või kehv resultaat tulemuseks ?
Ühinen küsimusega, meie kasutame ainult ortofosforhapet, vesilahusena ja vähemalt keemikute arvates on see ainuke toimiv asi. Poes on fosforhapet ohutumaks tehtud igasugu sodi lisamisega, rohkem pole neil eri firmade toodetel vahet miskit. Jutt siis ikka happepõhistest roostemuunduritest. Igasugu "rohelise" mögina suhtes olen ülimalt skeptiline...
Vasta
#19

Oot, kas keski siin väitis, et fosforhape on saatanast?
Vasta
#20

Ei või väita , jutus oli _ ei sisalda fosforhapet ... .
Keemiatööstus areneb , keemikud leiutavad  loodusele leebemaid  kemikaale , kuidas nende tõhusus on ? Motamehe läbiviidud roostetõrjevahendite testi praeguse aja mikstuuridega pole keegi korranud , ilmselt .
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne