Võib kustutada.
#21

Ma sain oma küsimusele ka vastuse video lõpust mis mul enne kuidagi nägemata jäi... 

Üldiselt tahaks selle projekti kohta öelda, et anna aga minna ja kindlasti näita mida teed. Mul endal jäi taoline asi plaanidest välja peale enamus juppide ostu ja muretsemist. Jäi alustamata ja jäi tegemata. Aastaid mõtlesin, arvutasin, otsisin ja leidsin ning siis kadus vajadus (mitte tahe või soov) ning teised projektid tulid peale. Hing aga karjub siiani Smile Seega olen ma üks kindel fänn kes su roomiku ehitust vaatab ja sellele kogu hingest kaasa elab.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#22

See, et need laagrid nii tuugalt peale läksid, ei ole üldsegi hea märk. Selline seisulukord võib vabalt päädida lausa laagri sisemise pinna enneaegse lõhkemisega. Eks aeg näitab, kui kauaks seda laagrit jätkub. Stopperrõngas kuumaks aetuna võiks nõnnamoodu võllile istuda.
Vasta
#23

(17-08-2019, 02:27 AM)viplala Kirjutas:  Ma sain oma küsimusele ka vastuse video lõpust mis mul enne kuidagi nägemata jäi... 
Üldiselt tahaks selle projekti kohta öelda, et anna aga minna ja kindlasti näita mida teed. Mul endal jäi taoline asi plaanidest välja peale enamus juppide ostu ja muretsemist. Jäi alustamata ja jäi tegemata. Aastaid mõtlesin, arvutasin, otsisin ja leidsin ning siis kadus vajadus (mitte tahe või soov) ning teised projektid tulid peale. Hing aga karjub siiani Smile Seega olen ma üks kindel fänn kes su roomiku ehitust vaatab ja sellele kogu hingest kaasa elab.
Sama siin...  Rolleyes

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#24

(23-08-2019, 19:04 PM)donn Kirjutas:  Sain nüüd Peugeot pidurid Lada tagasillaga ristatud. Huvitaval kombel pääsesin suurema supportikinnituste vormimiseta ja sain kasutada sirget plaati nende valmistamiseks. Ma ei tea nüüd, kuidas need laagrikinnitusflantsi poltidele mõjuma hakkavad, aga eks ole näha. Võibolla väänab need lahti...

Ühe Lada pooltelje suutsin ka tuksi keerata - aga keevitus päästis hädast ja sain ketta jälle istuma. Ilus see muidugi ei jäänud.

Küsiks mis aasta, mootor, diisel/bensiin ja mis Peugeot-i kettaid ja sadulaid kasutasid ?
Mis pakususega oli vahe tükk kino vaadates tundus 10mm.
Plaanis teha oma Ladal ka tagasild pidurdavaks, sellepärast uurin maad.
Tänud infoküllase kinopildi eest.
Vasta
#25

Kas LADA tagasild on mingi oluline asi minevikust? Olen selle tuunimist ennegi märganud...
Konkreetse projekti puhul ehk oleks lihtsam olnud kasutada mõnda sõltumatu tagavedrustusega auto peaülekannet?
Ma ei ürita suurepärast teostust maha teha, tahan aru saada, millest lähtuti toorme valimisel.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#26

Ka mul käis läbi pea mõte bemmi tagasillast. Kui aga kõiki asju otsima/ostma hakata, siis tihti kaob ära asja mõttekus. Sealt samm edasi on ju mõte osta juba valmis masin... 
Saan Donni mõttelaadist aru - võtan kuurinurgast mistahes jupi ja teen sellest midagi, mis päehe tuleb. Sellel protsessil on oma võlu ja järelkaja. Aparaadi valmides on rahuldus palju suurem, kui ostetud asja puhul.

Mulle Donni mõttelaad ja tegemised meeldivad. Jälgin huviga.
Vasta
#27

Kui nüüd see sisteem jõududele vasta ei pea, siis kõik see värk on idapiiri taga ammu leiutatud ja poodidest saadaval.
Hea asi on see, et ostma ei pea midagi. Rahulikult saab ära jätta igasugused tollimised ja pakikeste ootamised Smile
Sest vastavaid joonised koos mõõtudega on miljuun varianti ülesse riputatud. Lisaks leiab arvukatelt vidijoroolikutelt vajalikku know-how'd, kuis seda kõike päriselus teostada ja samuti avaneb neilt nüansikesi, et mis pudinad veel komplekti kuuluvad (kaitsekilp ja üks spetsiifiline distantsrõngake näiteks..).
Kogu krempel käib korrektselt nelja poldiga kinni ning saab viisakalt kokku pitsitatud. See on põhiline Smile
Slaavi tähed klahvistikule ja otsing võib alata.

A mul on seukene küsimus projekti teostajale, et kas lõplikus plaanis on tahtmine saada kogu see jõuagregaat kenaste vanni pakendatud nii kui Burlaki puhul see tehtud on või jääb ikkagi mudale ja veele lahtisena avatuks?
Vasta
#28

(24-08-2019, 07:46 AM)donn Kirjutas:  LADA tagasilda nähes tekib tahtmine see adopteerida ja koju kaasa võtta

Lisaks tehnikale on noorhärra sina peal ka musta huumoriga. Punktid kirja!

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#29

Vastan videos esitatud küsimusele siin: Kardaaniristi hea nurk on paar-kolm kraadi. See 45 kraadi jutt on jama. Tekivad väga suured nurkkiiruse muutused iga pöördega ja loksutab kogu selle kenaduse kiirelt laiali. Eelmine kord olid toorme hulgas kenad püsikiirusliigenditega poolteljed, mis oleksid seal ainuõiged, kuhu need kadusid?

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#30

https://www.youtube.com/watch?v=gmV4qwLfOMY&t=2s
Vasta
#31

2-3 kraadi on liiga vähe, 45 on muidugi overkill. Kardaani ristide juures on mängus igasugu huvitavad jõud, ka kraade vaadatakse vastavalt pööretele tegelikult. Mida vähem pöördeid, seda suurem kraad võib olla aga noh suures plaanis umbes 5-13 +- umbes olenevalt kiirusest. Jälgima peab kardaani nurkade juures ka seda, et need oleksid omavahel ühe nurga all, muidu hakkab veetav pool hakkima tänu nurkkiiruse muutusele. Siin teemas siis näitab taoline teema seda, miks ei tohi kardaani risti väga suure nurga alla panna, kuna iga pöörde ajal tekib kiirem vääne risti liikumisel, see tähendab, et ühes asendis on ristil jõudu rohkem ja kiirust vähem, teise nurga alla vastupidi. Äh, ma ei oska seda seletada hästi, aga mul on mõned videod salvestatud selle kohta, ma viskan siia ka ühe selleteemalise. Autode veovõlli ots on lollikindlam nendes teemades, seal kuulid jooksevad oma radadel ja nurga kraad on kinni ainult veovõlli otsa ehituslikes piirides, vastavalt siis kuidas insenerid selle suutsid välja mõelda. 




E: heh, huvi5 jõudis videoga ette juba Big Grin

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#32

Kardaani nurk nurgaks aga kui need kokku panna kolmnurkse toruga siis tekib probleem sellega, et antud juhul pole nagu traktoril et jõud mõjub vaid ühes suunas.
Siin ju pidurdamise jõud ka tuleb mängu ja see toru loksutatakse ära lahti kardaani sees.
Siis muidugi mis pole üldse seotud selle masinaga ja seda ei pea võtma kuidagi pahatahtlikult et treimisel ja puurimisel ohtralt õli kasutatakse.
Tegelikult on õli väga halb jahutusvedelik ja määrimisel metalli lõikamisel pole erilist mõtet sest õli ei jõua kuidagi teraplaadi ja laastu vahele seal kus laastu eraldumine toimub.
Teiseks on kõik asjad nagu tööriistad, treipink, terad ja detailid limased ning õlise pinna külge jääb väga hästi roostepuru ja igasugune saast kinni ning puhastamine on väga tülikas.
Märksa kavalam on kasutada emulsiooni kontsentraati, mida siis lahjendada vastavalt kas puurimiseks või treimiseks kangemaks või lahjemaks seguks.
Eelised on ilmsed sest vee jahutusvõime on kordi parem, detailid on peale töötlemist märjad mitte õlised, pink ei võta saasta külge ja on õlist kordi odavam.
Keermestamiseks aga on hea puhas kontsentraat sest ta määrimisomadused on head ja detaili saab puhtaks vees loputades.
Minagi kunagi solgutasin õliga enne kui enda jaoks emulsiooni avastasin ning nüüd kasutan õli vaid pingi määrimiseks ja emulsioon seda maha ei pese.
Vasta
#33

Kardaani maks nurk 22kraadi mida pikalt ei kannata. 45 on lainurk kardaani maks nurk mida suurtel kiirustel ei kannata. Selle maks nurga lubatud kiirus 540 pöörde juures. 1000 pöörde korral see maks nurk väheneb tuntavalt...
Vasta
#34

Õige suhtumine. Teooria on üks, praktika hoopis midagi muud. Ennem kui ära ei proovi, me teada ei saa Big Grin
Vasta
#35

Noolid punkte juurde? Ma olen üldiselt väga kitsi nendega....
Big GrinBig GrinBig Grin

Pane kokku, heameelega vaatama, kuidas kardaanid lendavad. Kindlasti on sul taipu iste kuhugi natuke eemale paigutada või plekitükk vahele vähemalt.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#36

(11-09-2019, 08:46 AM)donn Kirjutas:  Katsetan need kardaanid ära. Sama asi selle Lada difriga. Kui kompott laiali lendab, siis lähen roogin bemmi alt vajalikud jubinad ja elu läheb edasi. Ma ei näe põhjust muretsemiseks.  Big Grin

Mina arvan, et vedavad rattad ei hakka liikuma ülesse/alla ja need kardaanid kestavad vääga häste.
Oleks, et liikuvad vedavad rattad tuleksid amortidel siis teine teema aga tava gardaan lubab vabalt liikumist kuni 23 kraadi.
Vaatan ja elan kaasa Smile
Vasta
#37

Ise ehitajale võib alati punkte anda, kõrvalt mõlisejad ei saa midagi. 
Me ju veel ei teagi, kui suure nurga alla kardaanid tulevad, aga näitame juba ekstreem nurga alt filme ja hurjutame teele/veele jäämise pärast. Villised võitsid sõja nende ristidaga.
Oi kui palju sain ma märkusi kastikat ehitades, ikka raam läheb pooleks ja sidur ei pea vastu ning mis keik veel - sõidab siiani.
Ja kui juhtubki, siis on see õppeprotsess ja hiljem enam seda viga ei tee. Mees aga läheb edasi ja asjad tulevad. Alati vaatan huviga.
Vasta
#38

Muljetavaldav.
Ristid on võimalik nii asetada, et teise nurkkiiruse muutumine kompenseerib esimese oma. seega jääb nurkkiirus muutuma ainult suht tühises osas põhimassist. Ilmselt on seal niimoodi asi lahendatudki.
Me ei nori siin niisama naljaviluks, püsikiirusliigend on asja pärast leiutatud ja vingemad autofirmad kasutavad seda ka kardaanidel.
Loomulikult on oht jalakäija kiirusel soos ronides kardaaniga vasta kotte saada sisuliselt olematu, aga see on tehnikafoorum ja ebakõlad peaksid olema välja toodud.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#39

(11-09-2019, 22:59 PM)Marko Kirjutas:  Muljetavaldav.
Loomulikult on oht jalakäija kiirusel soos ronides kardaaniga vasta kotte saada sisuliselt olematu, aga see on tehnikafoorum ja ebakõlad peaksid olema välja toodud.

Oi r*sk, hästi öeldud, parem kui uumori nurk  Big Grin  
Mul vanaema käis rattaga poes, kotid olid lenksu peal ja ise lükkas ratast kõrvalt, ei olnd mingit ebakõla ja naljakas kah pold... sorry OT. A vägev kaadervärk muidu.

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta
#40

(11-09-2019, 21:59 PM)motamees Kirjutas:  Oi kui palju sain ma märkusi kastikat ehitades, ikka raam läheb pooleks ja sidur ei pea vastu ning mis keik veel - sõidab siiani.
Meenutab kangesti minu kunagist tsikli ehitamist. Toppisin mopeed Delta raamile 125cm2 Minski mootori.
Kogu ehitamise aja muud ei kuulnud kui - see läheb kõveraks, too läheb puruks, tee peal ei seisa, pidurid jäävad nõrgaks, saad esimesel sõidul surma jne. Imestan oma tollast 19-aastase enesekindlust projektiga jätkata.
Tegin valmis ja sõitsin mitu tuhat km, enne kui maha müüsin, ei juhtunud ühtegi ennustatud asja. Isegi liimitsale ei jäänud vahele. Andsin aga minna nii palju kui torust tuli ja rebisin vahel nokka ka.
Sealt õppisin, et asjalikud märkused tuleb küll kõrva taha panna, aga mitte ka liiga südamesse võtta.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne