Võib kustutada.
#41

(12-09-2019, 07:58 AM)Basilio Kirjutas:  ...
Sealt õppisin, et asjalikud märkused tuleb küll kõrva taha panna, aga mitte ka liiga südamesse võtta.

Märkus asjakohane.

Ning põhimõtteliselt võib igaüks enda vara ja tervisega ümber käia täpselt nii, nagu ta ise soovib - meil on vaba maa. Näiteks sobib pikk momentvõti suurepäraselt kangiks, millega kinnikiildunud võlli peksta. Iseasi, et see mitmesajaeurone priboor peale antud protseduuri minetab võime toimida algsel eesmärgil ehk anda märku liigse jõu kasutamisest. Ja kerge on ka, kuramus. 27-eurone kang on palju etem selleks otstarbeks.

Täpselt nii on ka ristliigendiga: ei ole olemas nurka, millest alates kardaan laiali lendab. Mõni kestab vähem, mõni rohkem ja asja mõjutab päris palju ka läbiaetav pöördemoment. Aga üldreegel on see, et üheristilised kestavad kuni 20 kraadi, mitmeristilised (elik lainurgas) kuni 45 ja üle selle on juba puhas õnn ja kasutaja hoolikus.

Isand Donni rakenduses tõenäoliselt elavad ristid kaua. Pöörlemissagedust ju ei ole ja olematu haardumise tõttu pole ka pöördemomenti.  Mis siiski ei tee mitte olematuks vajadust elu hõlbustamiseks tagada ristidele hõlbus juurdepääs. Et vahetamine oleks mugav Rolleyes

Mis puudutab varemnäidatud kirpliikuri videot, siis siinkohal tasuks tähele panna kahte asja. Esiteks kasutatakse ülimadalrõhurehve, mis väga hästi amortiseerivad vedrustuse äärmistes asendites tekkivat ebaühtlust.

Ning teiseks: antud priboor on ette nähtud katki minema. Küsimus on vaid selles, kui kaua enne pulli teha kannatab  Big Grin
Vasta
#42

Lihtsalt küsin,et kas kardaani ristid liiga suure nurga all pole?

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta
#43

(17-09-2019, 21:03 PM)hundu615 Kirjutas:  Lihtsalt küsin,et kas kardaani ristid liiga suure nurga all pole?

Väga hea küsimus Big GrinBig Grin
Loe eelmist lehte ka!

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#44

(17-09-2019, 21:03 PM)hundu615 Kirjutas:  Lihtsalt küsin,et kas kardaani ristid liiga suure nurga all pole?

Tal on ju veel võimalus "uputada" tagasild põhja sisse, nagu Lada tagavararatas. Ootame ära.
Vasta
#45

Lindil on keeramise ajal üpris värdjalikud jõud rattale suunatud. Kas need nelikandid seal nõrgaks ei jää praeguste pikkuste juures, või tulevad sinna edaspidi ka mingid toed?

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#46

(18-09-2019, 01:19 AM)viplala Kirjutas:  Lindil on keeramise ajal üpris värdjalikud jõud rattale suunatud. Kas need nelikandid seal nõrgaks ei jää praeguste pikkuste juures, või tulevad sinna edaspidi ka mingid toed?

Ma julgen siikohal prääksatada isand Donni kaitseks, et ega see vann tonne kaalu. Need lahja kolmsada kilo pluss koorem ei paku tasasel või püdelas mingit erilist jõudu. Mõne maakera nurga taga (näiteks känd või kivi) on iseasi, aga peab siis nende otsas wäänama hakkama...

Palju isand Donn on plaaninud paraadkiirust sellele asjale? Enamus tehaseasju üle 20 minema ei kipu...
Vasta
#47

[Pilt: 1]Svestra Centri lõpumüügis rootslaste bandvageni alusvärk(500,-). Seisnud aastaid, kuid reduktor, kanderataste torsioonid, kummroomikud toimivad. Oleme Heikiga mõistatanud, kas reduktoris diferentsiaal ka peidus on või pööramisel toimus lihtsalt teise roomiku libistamine maapinnal. Ksf Donn paneks selle kindlasti ujumagi, ainult isetegemise rõõm jääks ära...
[Pilt: 254720053ef9f7_l.jpg]
http://static4.nagi.ee/i/p/1017/62/25440...b2_m.jpg/1 - omale tõin pisikese "roomiklooma"
Vasta
#48

Võibolla see pole nii, kuid kas selline põhja vaheseintega ruutudeks jagamine on mõistlik?
Kunagi ja kuidagi, nagu iga veekindla asjaga satub sinna vett sisse ja siis selle kättesaamine on suurem ooper, kus igast ruudust peab seda välja võtma eraldi.
Samuti ma saan aru, et neid nelikanttorusid alt enam kinni ei keevitata sest põhjaplekk läks juba nende külge kinni ja seega satub nendesse ka niiskus sisse ja see lisab kaalu ning kiire roostetamise.
Julgeks teha tagasihoidliku ettepaneku kasutada tugevdusribideks lattrauda, mis kaotab seest roostetamise probleemi ja annab väikse kaaluvõidu või võimaldab sama kaaluga tihedamat paigutust.
Samuti võiks igal ribil olla näiteks 10mm kõrgune kolmnurkne väljalõige otste lähedal, mis võimaldaks vedelikul voolata näiteks tagaotsa kokku kus on all punn millest see väljuda saab või kasvõi topsiga välja visata.
Isegi kui ta ära ei upu kordagi siis vihma ja lume kätte jäämise võimalus on ikka olemas.
Vasta
#49

Võimalik. et liiga vara, aga kas juhtimine tuleb kangidega või rooliga. Idapoolsed tegijad on kangides kinni, samas kui põhjapoolsed teavad, et saksamaa suured "kassid" olivad roolirattaga ja pooldavad sikutamisele keerutamist.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#50

Lihtsam variant oleks kindlasti pedaalide _kangidega ,aga Donni hüdraulika kogemusi arvetades pole ka rool välistatud.Ehkki sipsa keerulisem lahendus.Arvan nii.
Vasta
#51

(21-09-2019, 22:25 PM)linnuke Kirjutas:  Lihtsam variant oleks kindlasti pedaalide _kangidega ,aga Donni hüdraulika kogemusi arvetades pole ka rool välistatud.Ehkki sipsa keerulisem lahendus.Arvan nii.
Miks pedaalid, kui juba kangid? Dubleerimiseks? Kui lihtsal pidurdamiseks üks pedaal, siis saan aru. Külgsidureid ju pole. Pole ta rooliga keerulisem midagi.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#52

Kuna pidurikettad olemas on minu arust pedaalid VÕI kangid lihtsam variant.OK: Küll Donn näitab ,mis Tal mõttes.
Vasta
#53

Juba näitas. Otsides istumisasendit, tegi kätega kangi tõmbamis liigutusi. Vägev töö, jälgin huviga.

Bedford Blitz CF350 Madel(1980), K-750m(1965), GAZ 21(1964), GAZ 66-01(1977)
Vasta
#54

Kui ma endale hakkasin asja välja mõtlema, siis ma ei saanud kuidagi lahti mõttest, et asi võiks rooliga olla. Kuna plaanis oli kasutada automootorit, millel nagunii juba RV pump peal, siis tulin sellise idee peale, et paigaldada ka roolilatt, mille otste külge panna trossid, mis omakorda läbi vedrude tõmbaksid pidureid peale ühelt või teiselt poolt. Üsna lollikindel teema aga ma kahjuks enam ei mäleta kas mu mõtted sinna pidama ka jäid või suundusid kuhugile edasi. Pidurite peale ma ei hakanud ajukääre raiskama, selliste kiiruste ja massi  juures pole lindil üldse pidureid vaja.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#55

Pole see pidurdamine ja rool koos ka midagi keerulist teostada.
Lihtsaim lahendus näiteks, kus roolivõlli küljes on kaks kõrva mis suruvad rooli keeramisel vasakut või paremat pidurisilindrit ja silindrid ise on piduripedaali küljes.
Ehk rooliga keerates pidurdab üht poolt ja pedaali vajutades lükkab pidurisilindreid roolivõlli poole, mis saab vabalt pöörduda kui roolist kinni ei hoita ning rooli keerates on pidurdamise ajal võimalik ka juhtida.
Vasta
#56

Mida seal pidurdada on üldse vaja? 20km/h liikuv lint jääb paugust seisma kui gaasi pealt jalg eemaldada. Või on tegemist aparaadiga mis hakkab mööda Alpide külgi üles nühkima?

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#57

Kui soomlane Territ konstrueerima hakkas, oli tal ka võimalus juhtimiseks rool paigaldada.
Roolist loobuti lõpuks hoopis lenksu kasuks. Sest pill sai selline parajalt raputav, kõikuv ja kipakas, et lenksust kinni hoides oli piloodi kätel tükk maad mugavam ja kindlam haare kui rooli puhul.
Uutele, hüdroveoga Terridele paigaldati aga neljas suunas liikuv üksik kang. Külgedele keeras, ette-taha liigutades määras see sõidusuuna. Oli tükk maad ebamugavam sadulas püsida kui vana hää lenksu puhul, sest juhil polnud enam mujalt kinni hoida, kui sellestsamast kangist. Tõsi, kabiini tekkis küll mingine risti läbijooksev toru, millest vasaku käega  sai sõidul tugevalt kinni hoida, aga ikkagi oli lenks kätele tükk maad mugavam ja kindlam pidepunkt, kui mingi loperdav kang või rool.
Vasta
#58

Pane tagavara veorihm kk võlli peale ja seo kusagile sidurikoja sisse.
Vasta
#59

Väga lahe!! Tundub et youtube vaatajaskond kasvab ka päris hea hooga  Smile Smile
Vasta
#60

Donn .Müts maha Sinu ettevõtmiste juures.Paraku puuduvad enamikul foorumlastel (vist) sellied valged ,soojad jne ruumid ,kus oma faantaasiaid ellu viia.Edu Sulle.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne